SEBRA (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

ppt

Sebra (presentatsioon)

Sebra · Koostas: Meriliis Evart · Kuupäev: 14.12.2009  Sebra eluviis · Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. · Ta on üsna hästi kohastunud eluks mägistes eraldatud piirkondades. · Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad. · Sebrade kari koosneb harilikult juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ühistest varssadest.  Toitumine · Nagu teised hobuslasedki,

Bioloogia

1

doc

Sebra

Sebra Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. Saba on 45- 50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi sünnitavad märad tavaliselt ühe. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on hästi kohastunud eluks Aafrika mägistes piirkondades

Bioloogia

2

doc

Sebra

SEBRA Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Aafrika edelaosas elab veel vhesel arvul sebrasid. Vdid on ksikutel loomadel erinevad ning need on sebrade jaoks sama kindel eraldustunnus nagu srmejljed inimestel. Kui sebral poleks vljapaistvaid must-valgeid vte, neks ta samamoodi vlja nagu teised hobuslaste sugukonna esindajad. Sebra on suutnud kuuma ja kuiva kliimaga hsti kohaneda. Ta on vimeline kolm peva ilma veeta lbi ajama. Eluviis: Sebra on vimeline jrskudel menlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on sna hsti kohastunud eluks Aafrika luna- ja edelaosa mgistes eraldatud piirkondades. Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad, kuna sebrad on tnu oma teravatele meeltele - peamiselt ngemisele ja kuulmisele - vimelised neid

Loodusõpetus

1

docx

Mägisebra

Mägisebrad elavad Aafrika edelaosas. Nad on võimelised järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Nad on üsna hästi kohastunud eluks mägistes piirkondades. Mägisebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud antiloopide karjadega, kes otsivad mägisebradelt seltsi, kuna sebrad on tänu oma teravatele meeltele - peamiselt nägemisele ja kuulmisele ­ võimelised neid hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Üldiselt koosneb nede kari juhttäkust, 1-6 märast ning nende varssadest. Mägisebra kulutab söömisele mitmeid tunde. Samal ajal jälgib ta ka pingsalt ümbrust, et näha, kas kiskjad on läheduses või mitte. Nagu teised sebradgi, toitub mägisebra rohust. Vahel närib puukoort, näkisb ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kõigepealt teravate lõikehammastega ning seejärel peenestab purihammastega. Territooriumid, kus ta elab on sageli kuiva ja palava kliimaga. Kuid ta on siiski suutnud niisuguste tingimustega kohaneda ­ ta on võimeline veeta l

Loodusõpetus

7

doc

Sebra

1.Mägisebra (Equus zebra) on teistest sebradest tublisti väiksem, tal on pikad kõrvad ja rinnalott (rippuv nahakurd). Mustad vöödid moodustavad laudjal võretaolise mustri. Välimuselt on rohkem sarnane eesliga kui teiste sebradega. Varem oli see kõige lõunapoolsem liik Aafrika lõunaosas laialt levinud. Tänapäeval on üks alamliik (Equus zebra zebra) säilinud vaid Mägisebra rahvuspargis (LAV), kus neid elab ligikaudu 70 isendit. Teine alamliik, hartmanni sebra (Equus zebra hartmanne), elutseb Edela- Aafrikas ja Lõuna-Angoolas mäeahelikul, mis kulgeb paralleelselt Namiibia kõrbega. Selle alamliigi arvukus kahaneb, sest tema toitumisaladel on hakatud kasvatama karakullilambaid. Mägisebrade koguarv on umbes 1500-2000 isendit (1987.a. kirjanduse andmed). Hävimisohus liigina on kantud rahvusvahelisse punasesse raamatusse. 2.Kõrbesebra ehk grevi sebra (Equus grevyi) on sebradest suurim. Ta kõhu hele värvus ulatub üsna kõrgele külgedele

Bioloogia

10

docx

Arktika ja savanni loomastik ja taimestik

Ta on üsna hästi kohastunud eluks Aafrika lõuna- ja edelaosa mägistes eraldatud piirkondades.Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad, kuna sebrad on tänu oma teravatele meeltele ­ peamiselt nägemisele ja kuulmisele ­ võimelised neid hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb harilikult juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ühistest varssadest.Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. Vahel närib puukoort, näksib ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kõigepealt teravate lõikehammastega, seejärel peenestab purihammastega. Söömisele kulub sebral iga päev pikki tunde. Seejuures jälgib ta pingsalt ümbrust, ega pole mõnd kiskjat lähenemas näha. Territooriumid, kus sebra elab, on sageli äärmiselt kuiva ja palava kliimaga. Sebra on siiski suutnud niisuguste ebasoodsate tingimustega

Bioloogia

5

docx

JÕEHOBU

JÕEHOBU (Hippopotamus amphibius) 1 SISUKORD: SISSEJUHATUS................................................................lk2 LÜHITUTVUSTUS.............................................................lk3 ELUVIIS............................................................................lk3 PALJUNEMINE.................................................................lk4 TOITUMINE.....................................................................lk4 PÕHIANDMED SUURUS.........................................................................lk4 PALJUNEMINE...............................................................lk5 ELUVIIS............................................................................lk5 LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID................................lk5 ESINEMINE......................................................................lk5 KAITSE......

Kategoriseerimata

10

doc

Savann Referaat

need on alles kaugel, ja siis põgeneda. Ainsad kaelkirjakut ohustavad kiskjad on lõvid, kes peavad teda ründama ootamatult, kuid vältima seejuures kohutavaid eesjalahoope, millega loom end kaitseb. Kogu kaelkirjaku tegevus toimub püstijalu. Puhates langetab kaelkirjak kaela kõverasse ja vajub poolunne. Aeg-ajalt magab ta 1-12 minutit sügavat und, kus juures kael on nii kõveras, et puudutab maapinda. Sebra Sebra kuulub hobuslaste sugukonda nagu hobused ja eeslidki. Ta on kuulus oma musta-valgetriibulise karvkatte poolest. Triipudest on tal kasu kiskjate eest põgenemisel. Kui Sebrad jooksevad, hakkavad ka triibud lõvi silmade ees segavalt "jooksma", nii et see ei suudam enam sebra piirjooni täpselt eristada. Sebra röndab savannis ute karjamaade otsingul sageli gnuude seltsis ringi. Peretabuun koosneb täkuks nimetatud isasest ja mõnest emasloomast, kes jäävad terveks eluks kokku

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)