Meie pere traditsioonidest (1)

Meie pere traditsioonidest

Traditsioon ehk pärimus on põlvest põlve edasiantu, pärandatud komme , tava, ajaline pidevus. Traditsioone on väga erinevaid ja neil on eri inimeste gruppides erinev roll. Eelmise sajandi alguses olid tavad perekondades, kui kõige levinumas kasvukeskkonnas, väga olulisel kohal. Peres sai laps algteadmisi kõlbelisuse kohta. Vanemad andsid järeltulijatele edasi eluliselt tähtsaid kogemusi perekondlike jutuajamiste ja koostöötamise käigus.
Pikkadel talveõhtutel, kui kogu naispere kogunes kangastelgede või kudumistöö taha, jutustas pere vanim naine, kuidas luuakse peret, suheldakse inimeste vahel ning üldse elust-olust. Praegusel ajal on südamlikud perekesksed kõnelused välja tõrjutud. Parimal juhul saab pere kokku teleri ees ühiselt istudes, kuid see ei ole õnneks seaduspärasus.
Pärast seda saabus ajajärk, kus tavad kaotasid oma tähtsuse, kuid nüüd on põlvest põlve kommete pärandamine taas ausse tõusnud. Vanu traditsioone püütakse elustada, et ka tänapäeva lapsed neist osa saaksid. Nii tekibki küsimus, milliseid tundeid tekitavad traditsioonid lastes ja täiskasvanutes.
Tavade esmaseks ülesandeks on perekonna ja põlvkondade ühendamine. Vanasti oli kombeks laupäeva õhtul saunas käia ning seejärel tanguputru ja pohlapirukat süüa. Pühapäeva pühitseti, seega tööd ei tehtud ning lõunalaua kohustuslik osa oli hapukapsasupp , milles võis leida maitsvaid ja suuri keedukartuleid. Jõulud olid aasta suurim ning tähtsaim sündmus. Jõlulaupäeval sõideti perekonniti kirikusse hobustega , kellele oli suured jõulukellad kaela riputatud. Kõik õrnemad- nooremad pereliikmed , eelkõige lapsed, olid mähitud suurrättide sisse, sest talved olid käredad. Traditsioonid olid pühad ja tekitasid kõigis mõnusaid tundeid.
Tänapäeval on tavapärasem komme sünnipäevade pidamine. Praegusel ajal saab kõik toidud tellida ja lasta teistel organiseerida. See muudab aga inimesed laisaks ja sageli arvatakse, et söögist-joogist piisab . Tulemuseks on kahjuks pidulised, kes lösutavad pidulaua ümber. Meie peres õnneks seda muret ei ole. Kõige tujuküllasemad on olnud vanaema ja vanaisa sünnipäevad, kus ema ja tädi on tegevusliku osa korraldamise enda peale võtnud. Nendelt pidudelt pole puudunud tants, muusika , seltskonnamängud ega rõõmus meel ning sageli tantsib õhtu finaaliks kogu peorahvas suisa kreeklaste rahvatantsu sirtakit. Nüüd võivad ka peokorraldajad ise pidu nautida ja naerda nõukogude aja üle, kui õhtust hommikuni salatit hakiti ja muid roogi vaaritati. Eestlaste peolauad on pidanud traditsiooniliselt olema “toidu all lookas”. Rõõmus meel ja head mälestused on igal juhul tagatud. Samuti toovad sellised sündmused kokku palju sõpru ja sugulasi .
Nüüdisajal on jõulud populaarsed, millega kaasnevad lastega peredes päkapikud ja jõuluvanad. Sageli toovadki vanemad pühade tähistamise põhjuseks laste heaolu. Tavaliselt soovivad emad- isad , et võsukestel oleks meeldejääv lapsepõlv ja lõbus olla. Ma usun, et tegelikult naudivad vanemad ka ise pühi, sest see on siiski aeg, kus saab käituda veidigi lapsemeelsemalt, kui tavaliselt ning igapäevasest rutiinist välja rabeleda. Enda mälestustes meenuvadki jõuludega salapärased päkapikud, hästi maskeeritud vanaisa, kes mängis jõuluvana, soravalt loetud luuletused ja kingipakid. Minu pettis jõulutaat muidugi ära, kuid minust veidi vanemad sugulased murdsid pikalt pead, miks vanaisa end habeme ja kostüümi taha peitis.
Esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva algavad lihavõtted. Kuigi see püha ei edesta populaarsuselt jõule, on ta siiski tuntud. Ka meie pere püüab sel ajal kirikus käia, sest tegemist on Jeesus Kristuse surnust ülestõusmisega. Vanasti käis munadepühadega rangelt kaasas paastumine . Praeguses loius ühiskonnas naljalt sellist pühendumist ette ei võeta. Inimestele meeldib rohkem niisama, mitte midagi tehes, vinguda oma kaalu üle. Minu nooremas eas kaasnesid lihavõtetega jänkud, kes mind maiustustega kostitasid. Taoline kommertslik tava ei meeldi kahjuks vanematele inimestele, kelle jaoks see on justkui pühade rüvetamine. Nagu kõikide teiste tähtpäevadega, kaasneb ka ülestõusmispühaga eripärased road - pasha , kohupiimapirukad, sai munavõiga, vasikapraad ja sealiha . Väga tore on mune värvida ja muul moel kaunistada ning seejärel neid katki koksida ja vaadata, kelle muna kauem vastu peab.
Populaarsust kogub noorte seas jaanipäev, mis tähistab suve algust. Vanasti oli jaanipäev püha sündmus ning tavapärane oli kogu küla kogunemine suure kiige juurde, jaaniussikeste otsimine, üle lõkke hüppamine ning pidutsemine . Selline sündmus ühendas kogu küla ja aitas puhata raskest igapäevasest tööst. Ka nüüd pidutsetakse ja lõõgastutakse jaanipäeval, kuid kahjuks lõpeb sageli kogu üritus alkoholiga liialdamisega. Minul on sellistest kommete muundumisest väga kahju, sest arvatavasti kaovad peagi nende tähtpäevade eripärad.
Välismaa traditsioonid erinevad paljuski eestimaistest tavadest . Näiteks on Ameerikas väga populaarne Halloween. Kuigi see püha kogub ka Eestis huvi, on meil veel selles valdkonnas arenemisruumi. Ameerikas on tavapärane käia kostüümides ringi ja kõrvitsatest kujusid voolida. Eestis eelistatakse siiski kõrvitsat eelkõige marineerida ja jõululauas verivorsti kõrvale haugata. Samas on meil Halloweenile vastu panna mardi - ja kadripäev ning volbriöö. Nooremana sain ka ise tunda kostüümis ukselt uksele käimist. Minu arvates oli see igati tore komme ja boonusena anti maiustusi.
Kindlasti ei pea kombed kaasnema ainult pühadega. Traditsioonid võivad olla tekkinud pika aja vältel ning olla omane ainult oma pereringile. Meie peres on tavaks teatrietenduste külastamine. Sel puhul võtame aega enda sättimiseks ning naudime kõike väljaskäimisega kaasnevat. Samuti püüame võimalikult palju reisida . Erinevates sihtpunktides võtame alati ka midagi huvitavat ja ekstreemset ette, et hiljem oleks, mida meenutada. Näiteks oleme nende reiside käigus käinud erinevates veeparkides ja raftingul. Arvatavasti poleks minu ema kunagi sellistesse adrenaliini tekitavatesse kohtadesse läinud, kuid minu eestvedamisel saime uusi kogemusi juurde ning oleme mõlemad väga rahul.
Minu arvates on traditsioonid väga olulisel kohal inimese elus ja arengus. Omandatud tavad annavad palju juurde edaspidises elus ja erinevatele sündmustele mõtlemine muudab meele heaks. Kombed on parim viis ühendada perekonda. Kui igapäevaselt on pereliikmed lahus, siis oluliseks muutunud tava toob kõik jälle kokku ning kohtumisrõõm koos ühistegevusega muudab pilvisegi päeva päikseliseks.