SEBRA Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Aafrika edelaosas elab veel vhesel arvul sebrasid. Vdid on ksikutel loomadel erinevad ning need on sebrade jaoks sama kindel eraldustunnus nagu srmejljed inimestel. Kui sebral poleks vljapaistvaid must-valgeid vte, neks ta samamoodi vlja nagu teised hobuslaste sugukonna esindajad. Sebra on suutnud kuuma ja kuiva kliimaga hsti kohaneda. Ta on vimeline kolm peva ilma veeta lbi ajama. Eluviis: Sebra on vimeline jrskudel menlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on sna hsti kohastunud eluks Aafrika luna- ja edelaosa mgistes eraldatud piirkondades. Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad, kuna sebrad on tnu oma teravatele meeltele - peamiselt ngemisele ja kuulmisele - vimelised neid
Sebra Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. Saba on 45- 50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi sünnitavad märad tavaliselt ühe. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on hästi kohastunud eluks Aafrika mägistes piirkondades
Ta on üsna hästi kohastunud eluks Aafrika lõuna- ja edelaosa mägistes eraldatud piirkondades.Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad, kuna sebrad on tänu oma teravatele meeltele peamiselt nägemisele ja kuulmisele võimelised neid hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb harilikult juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ühistest varssadest.Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. Vahel närib puukoort, näksib ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kõigepealt teravate lõikehammastega, seejärel peenestab purihammastega. Söömisele kulub sebral iga päev pikki tunde. Seejuures jälgib ta pingsalt ümbrust, ega pole mõnd kiskjat lähenemas näha. Territooriumid, kus sebra elab, on sageli äärmiselt kuiva ja palava kliimaga. Sebra on siiski suutnud niisuguste ebasoodsate tingimustega
Mägisebrad elavad Aafrika edelaosas. Nad on võimelised järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Nad on üsna hästi kohastunud eluks mägistes piirkondades. Mägisebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud antiloopide karjadega, kes otsivad mägisebradelt seltsi, kuna sebrad on tänu oma teravatele meeltele - peamiselt nägemisele ja kuulmisele võimelised neid hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Üldiselt koosneb nede kari juhttäkust, 1-6 märast ning nende varssadest. Mägisebra kulutab söömisele mitmeid tunde. Samal ajal jälgib ta ka pingsalt ümbrust, et näha, kas kiskjad on läheduses või mitte. Nagu teised sebradgi, toitub mägisebra rohust. Vahel närib puukoort, näkisb ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kõigepealt teravate lõikehammastega ning seejärel peenestab purihammastega. Territooriumid, kus ta elab on sageli kuiva ja palava kliimaga. Kuid ta on siiski suutnud niisuguste tingimustega kohaneda ta on võimeline veeta l
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, ka
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?
Kõik kommentaarid