Saksa kangelaslaul (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Keskaegsed eeposed

KESKAEGSED EEPOSED Keskaja alguseks loetakse aastat 476, kui viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus troonilt tõugati ja lõpuks Inglise kodanliku revolutsiooni algust 1640. Kirik võttis üle ladina keele, antiikkirjandusse suhtus kui paganlikku, ilmaliku kirjanduse loomine algas rahvalauludest. Keskajal tegi Euroopa läbi hiiglasliku arengu, kujunesid välja ühised kultuuritraditsioonid, tänapäeval tuntud rahvused oma keele ,kirjanduse ja kultuuriga. Romaani keele ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel: Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Germaani keeled valitsesid Saksamaal, Hollandis, Skandinaavias. Keldi hõimud, iirlased, sotlased britid säilitasid keele ja kultuuri Briti saartel. Slaavi rahvastest ladina keele ja kultuuriga rohkem seotud poolakad, tsehhid, slovakid, horvaadid Soomeugrilastest sattusid ungarlased varakult Lääne. Euroopa kultuurisfääri. Ladinakeelsest kirjandusest väärib tähelepanu kroonikad, kus jutustatakse rahvaste ajaloost, s?

Kirjandus

4

doc

Nibelungide laul

Nii elas kuid ja aastaid veel rõõmsalt üksinda, kuid keegi vapper nooruk kord hiljem naiseks kosis ta. See oligi too haugas, kes kord käis painajaks, nii nagu lausus ema. Kriemhildi kättemaks ent omaenda hõimu kui rängalt hukutas! See ainus mõrv kui palju häid mehi verre uputas. "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198-1204. Saksa keeles ilmus esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku.

Kirjandus

13

doc

Kirjanduse arvestus (10. klass)

Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmideks 16. sajandil. Vana Testament oli alguses heebrea keeles, üksikud lõigud aramea keeles, Uus Testament kreeka keeles. Vana Testament tõlgiti kreeka keelde 1. sajand eKr. Selle nimeks sai LXX ( Septuaginta ). Uus Testament tõlgiti ladina keelde 4. sajand pKr. Hieronymos tõlkis seda ja nimeks pani Vulgata. Siis tõlgiti ta armeenia ja süüria keelde. 16. sajand oli Lutheri reformatsioon ja trükikunst leiutati. Tema tõlkis piibli saksa keelde 1534. 1739 tõlkis Anton Thor Helle piibli põhja-eesti keelde ja määras sellega eesti kirjakeele. 2. pilet - Maailma loomine, veeuputus, Paabeli torn Jumal loob ja õnnistab maailma Alguses lõi Jumal taeva ja maa, mis oli tühi ja paljas. Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ta ütles: ,,Saagu valgus!" ja valgus sai. Ta lahutas valguse pimedusest ning nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. - esimene päev. Ta tegi laotuse ja lahutas veed laotuse all ja

Kirjandus

12

docx

Emakeele arvestus

Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas. Thor oli põllumajanduse kaitsja. Tema naine oli Sif, kelle kuldsed juuksed sümboliseerisid küpset vilja. Thori teiseks ülesandeks oli hiidudega ja muude kurjade olevustega võitlemine, mistõttu ta oli ka füüsilise jõu ja võitluse jumal. Thori järgi on nime saanud neljapäev taani, norra ja rootsi keeles (torsdag), inglise keeles (thursday), saksa keeles (donnersdag), hollandi keeles (donderdag) ja soome keeles (torstai).Muistsete saarlaste peajumalas Taarapitas (Taaras-Toorus) on mõned uurijad näinud germaani Thori algupära. Frigg- oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema. Frigg oli viljakusejumalanna. Tuntud on müüt sellest, kuidas Frigg võttis igalt asjalt ja olevuselt tõotuse, et need ei tee tema pojale Baldrile midagi halba, jättis välja aga puuvõõriku,

Kirjandus

22

docx

Kirjanduse KT

 Laulikute esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu saatmisele muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii žestide, näoilmete, labaste veidrustega.  Laulikud rändasid ühest maakohast teise, esinesid peamisel pühade ajal linna- ja külaplatsidel.  Publikule meeldisid kõik, kuid kirik suhtus positiivselt vaid sõnalisse loomingusse, mida saadeti viiuli või harfiga. Kloune nad ei austanud. 5. PRANTSUSE, HISPAANIA, SAKSA KANGELASLAUL. „LAUL MINU CIDIST”, „ROLANDI LAUL”, „NIBELUNGIDE LAUL” PRANTSUSE:  Kunstiline terviklikkus  Isamaa-armastus  Karl Suure kristlike rüütlite õiglane süda teiseusuliste vastu  Ajlooline faktitäpsus pole nii oluline Kokku on säilinud 9.-14.sajandist umbes 100 kangelaslaulu, „Rolandi laul” on neist tähtsaim. Jutus on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda

Kirjandus

10

doc

10 raamatu kokkuvõte

üksinda draakoniga võidelda. Beowulfi kaaslased näevad, et seal on raskusi ning taganevad metsa. Wiglaf on ainus, kes tuleb Beowulfi aitama. Kangelane sureb haavadesse. Beowulf matetakse ilusti ära koos draakoni varandusega. Draakoni jäänused visatakse merre. 2. Keskaja kangelaseepos ,,Nibelungide laul". "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198-1204. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus

Kirjandus

19

doc

Kirjandus keskajast

Tuleb täita oma kohust, mis ka ei juhtuks, mis ka ei segaks. Tragöödia on siis, kui kangelane hukkub oma saatust trotsides. Vaenlase tapmine on aga paratamatu, kangelaslikkuse osa. Lisandub veel kättemaksuhimule armastusmotiiv, alguses armastusmotiivi pole. „Vanema Edda“ stiil on lakooniline. Rahvaluulele iseloomulikud võtted: kordused, traditsioonilised ja korduvad epiteedid, kenningud ehk vähemalt kahesõnalised ümberütlemised (taevas – tilkade koppel). 3. Prantsuse kangelaslaul “Rolandi laul” „Rolandi laul“ on kirja pandud 11.sajandil, aga ainestik leidis aset 8.sajandi lõpus. Räägib Karl Suure sõjaretkest Hispaaniasse (mauride ehk araablaste vastu) ja lõpuks otsustab kodumaale naaseda. Et vältida ootamatuid rünnakuid, jäetakse järelvägi tagalat kaitsma, ent alatud araablased rikuvad kokkulepet ja tungivad järelväele kallale. Roland hakkab pasunat puhuma, kuigi Oliver ütleb, et on liiga hilja. Nüüd, kui

Kirjandus

16

doc

Kirjanduse eksam 10. klass

· Rüütliromaan ­ värsivormis teos, mis rääkis vapratest rüütlitest jne. · Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. · Miraabel ­ draama pühakute elust. · Farss ­ iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. 6) Keskaja kangelaseeposed. Kangelaseepose mõiste. ,,Rolandi laul" Keskaja kangelaslaul oli algselt lühem jutt või laul, milles rahvas talletas mälestusi ajaloosündmustest ning suurematest kangelastest. Edasi kandusid need suuliselt. Neid kogusid, töötlesid ja esitasid zonglöörid, spiilmanid ja huglaarid mis tõlkes tähendavad "mängumeest". Zanri nimetus chanson de geste (kangelasteo laul) on pärit Prantsusmaalt, kus sedalaadi eepika kõige varem levis. Vanim ja kuulsaim vanaprantsuse kangelaslugu on "Rolandi laul". Vanim käsikiri pärineb XII sajandist

Kirjandus

Kommentaarid (0)