Sõltuvused (0)

(KOOL)
Sõltuvused
Referaat
(NIMI)
(KLASS)
( JUHENDAJA )
(LINN JA LOOMISE AASTA)

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Sõltuvused 4
Füüsiline sõltuvus 4
Sotsiaalne sõltuvus 4
Seksuaalne sõltuvus 4
Majanduslik sõltuvus 5
Sõltuvuse teke 5
Sõltuvuse märgid 5
Alkoholisõltuvus ehk alkoholism 6
Uimastisõltuvus ehk narkomaania 7
Internetisõltuvus 7
Hasartmängusõltuvus 7

Sissejuhatus

Sõltuvust võib defineerida kui püsivat ja vastupandamatut soovi millegi järele, hoolimata selle kahjulikust toimest. Sõltuvuse puhul muutub teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus jaguneb psüühiliseks, füüsiliseks, sotsiaalseks , seksuaalseks ja majanduslikuks sõltuvuseks.
Millega on seotud sõltuvuse põhjused? Millest võib inimene sõltuvusse sattuda? Millised on märgid, mille järgi sõltlase ära tunneb? Mis mõjutab sõltuvuse tekkeks kuluvat aega?
Arstide ja teadlaste sõnul on internet muutnud mingi protsendi rahvastikust samasugusteks sõltlasteks nagu narkomaanid. Sõltlased tuleks internetisõltuvuse küüsist päästa. Aga kuidas seda teha? Kas tuleks internetist täielikult loobuda ?

Sõltuvused

Sõltuvus on haigus, mille põhjused jagunevad traditsiooniliselt sisemisteks ja välimisteks. Sisemised põhjused on seotud enamasti inimese iseloomu, väärtuste, kogemuste, oskuste, vajaduste, emotsionaalsete ja vaimsete protsessidega. Välimised põhjused on seotud elukeskkonna, suhtlemise ja ümbritsevate inimestega.
Sõltuvus ei teki tavaliselt üleöö. Kõigepealt tekib harjumus tarbida mingit sõltuvusainet, pärast harjumuse kujunemist tekib mingil ajal vajadus, millest ei saa üle ega ümber. Kui vajadus sõltuvusaine järgi suureneb, siis ilmnevad tavaliselt füüsilised sümptomid. Ometi on meeleseisundites muudatusi märgata juba varem.
Hingeline ehk psüühiline sõltuvus
Ühel hetkel tundub sõltuvusaine tarvitajale, et selle aine pruukimine toob sõltlasele tõepoolest hingelise vabaduse ja heaolu. Sõltuvusaine puudumisel ilmub masendus , hingepiin ka halb enesetunne, mis tõukavad sõltlast otsima uut enesetunde parandamist. Läbi kannatuste, mis järgnevad narkootilise aine lahustumisel organismist, areneb välja hingeline ehk psüühiline sõltuvus.

Füüsiline sõltuvus

Selle seisundi puhul on organism kehavõõra aine omaks võtnud ja sõltuvust tekitava aine sisalduse alanemine organismis kutsub esile tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud. Organismi kohastumine sõltuvusainega ja selle aine sattumine ainevahetusprotsessidesse on aluseks füüsilisele sõltuvusele.

Sotsiaalne sõltuvus

See tuleneb seltskonnast, kus tarvitatakse koos narkootikume. Sõpruskonnas kujunevad suhted, mis on tihedalt seotud sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisega ning sellest tulenevate tegudega. Enamasti tekivad ühised saladused ja rahalised suhted, näiteks väljapressimised, laenud ning võlad.

Seksuaalne sõltuvus

Uimastid mõjutavad seksuaalsust mitmest küljest. Suguorganite talitlust häirib rikutud hormonaalne tasakaal. Pikaajalise sõltlasena ei julgeta ilma mõnuaineteta enam kontakte luua, ei olda võimelised füüsiliseks vahekorraks või ei tunta sellest naudingut. Narkomaanidel jäävad loomuliku seksuaalkäitumise kogemused saamata, kuna seksuaalelu õnnestub elada ainult narkouimas.

Majanduslik sõltuvus

Narkomaan muutub majanduslikult sõltuvaks narkootikumide levitajatest, kuna mõnuainetest kujuneb kiiresti sõltuvus. Sõltlane ei saa enam ilma mõnuaineta hakkama ning peab pidevalt otsima võimalusi raha hankimiseks, et manustada järjekordset annust. Narkomaan ei suuda ka täisväärtuslikult töötada, teenimaks ausal teel raha ja nii saab narkomaania varem või hiljem kuritegude algmotiiviks.

Sõltuvuse teke

Üldjuhul tekib sõltuvus vajadusest leevendada sisemist iha või piina või igatsusest millegi enama järele. Põhjuseks võib olla mõni väline surve, näiteks emotsionaalsed traumad, rahalised raskused või üleskasvamine stressirohkes keskkonnas ja/või füüsilise väärkohtlemisega. Inimesel võib esineda tugev vajadus peita kõik oma mured ja probleemid.
Sõltuvus võib tekkida uimastite, tubaka või alkoholi tarbimisest, aga ka hasartmängude mängimisest või interneti kasutamisest. Sõltuvuse tekkeks kuluvat aega mõjutavad inimese isikuomadused , aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid.

Sõltuvuse märgid

• Seletamatud äraolekud. Sõltuvusse sattunud inimene ei suuda enam ise oma elu juhtida, peamine peaskummitav idee on igatsetud aine või tegevus. Otsitud vabandused ja pikaajalised äraolekud muutuvas üha vähem usutavateks. Mõnikord on ilmseks osutajaks väljakujunenud sõltuvusele suutmatus normaalse päevakava kohaselt toimida.
  
• Varastamine. Sõltuvusaine jaoks on tarvis raha ning nii minnaksegi võõraste rahakottide ja omandi kallale või hakkavad kodust asjad kaduma.
  
• Valetamine . Valetamisest saab sõltlase puhul elustiil, kuna valusat tõde tuleb varjata nii enese kui ka teiste eest. Teistele valetades saadakse vajalikku raha, vabadust jne, aga endale valetamisega eitatakse reaalsust.
  
• Kõikuv meeleolu. Pigem tuleks tähelepanu pöörata kergele vihastumisele, kuna meeleolu kõikumine on täiesti loomulik, eriti nooruses, kui tunded kipuvad ülepea kasvama. Kui inimene, kes on sunnitud eemal olema sõltuvusainest, ei suuda ennast valitseda ning ärritub vähimastki asjast , on tegemist sõltlasega.
  

Alkoholisõltuvus ehk alkoholism

Alkoholism on haigus, mis diagnoositakse , kui inimesel on viimase 12 kuu jooksul esinenud 3 või rohkem järgmistest tunnustest:

• alkoholi tarvitamise vähendamise või lõpetamise vähenemise ebaõnnestumine tahtejõu vähenemise pärast
  
• võõrutusnähud
  
• alkoholitaluvuse suurenemine
  
• suure osa aja kulumine alkoholi mõjust toibumisele, selle hankimisele ja joomisele
  
• alkoholi tarvitamine planeeritust pikemat aega või suuremal hulgal
  

Alkoholisõltuvuse hindamisel ei saa lähtuda joomise sagedusest või joodava alkoholi kogusest, kuna inimestel ei teki alkoholisõltuvus ühtemoodi. Igapäevase määratlemise lihtsustamiseks on kasutusel mõiste alkoholi liigtarvitaja.
Alkoholi liigtarvitajaks loetakse tööealist naist, kes joob korraga üle 5 dringi(1,4 l õlut, 100 ml viina või 600 ml veini) või nädalas üle 16 dringi(475 g viina, 4,5 l õlut, 1,9 l veini) ning tööealist meest, kes joob nädalas üle 24 dringi(625 g viina, 6,7 l õlut või 2,9 l veini) või korraga üle 7 dringi(1,9 l õlut, 140 ml viina, 840 ml veini).
Alkoholismi korral joomine ei allu enam kontrollile ning muutub sagedaseks. Alkoholisõltuvuse tagajärjel muutub vajadus alkoholi järele elu peamiseks juhtmõtteks. Kui haige teadvustab oma probleemi, tal jätkub tahet hoiduda alkoholist täielikult ja tahet alluda ravile ning kahjustused pole ületanud kriitilist piiri, siis on alkoholism ravitav.

Uimastisõltuvus ehk narkomaania

Uimastisõltuvus ehk narkomaania on seisund, mil inimest valdab sundsoov saavutada narkootilise aine mõjul tekkiv olek. Uimasti väärkasutaja isikuomadused, väärkasutuse intensiivsus, aine omadused jms mõjutavad narkosõltlase käitumist ja seetõttu on narkomaaniat ravida väga raske.
Narkojoobega sarnase seisundi võivad esile kutsuda ka paljud muud ained, näiteks mitmesugused ravimid , ravimiteks liigitatavad uimastid ja tervist kahjustavad ained.
Narkootikumid jagunevad stimulandideks ehk ergutiteks (kokaiin, amfetamiin , ecstasy, kofeiin , nikotiin), depressandideks ehk rahustiteks ( alkohol , rahustid , opiaadid) ja hallutsinogeenideks (LSD, „maagilised“ seened).

Internetisõltuvus

Internetisõltuvus on tähtis probleem kõikides infotehnoloogiat omavates riikides. Internetisõltuvust on võrreldud nii liigsöömise, nikotiini sõltuvusega, narkomaania, kui ka alkoholismiga. Arstide ja teadlaste sõnul on internet, milleta mõni inimene enam oma elu ette ei kujuta, muutnud mingi protsendi rahvastikust samasugusteks sõltlasteks nagu narkomaanid.
Inimesed on põgenenud oma probleemide eest internetti, jätkanud internetis surfamisele mõtlemist ka peale arvuti juurest lahkumist või üritanud tulutult võrgukasutust vähendada. Sõltlase mõtted koonduvad ainult sellele, et saaks minna jälle internetti ning töö, perekond ja harrastused ununevad või jäävad tahaplaanile.
Kõige enam soovitatakse internetisõltuvusest pääsemiseks arvutikasutamise piiramist. Tuleb teha endale täpne ajakava , näiteks piirata arvuti kasutamist kahele tunnile päevas. Erinevalt enamikest teistest sõltuvustest ei ole täielikult loobumine soovitatav, vaid tuleb leida endale tegevust internetist ja arvutist eemal ning kasutata arvutit vaid kindlatel eesmärkidel.

Hasartmängusõltuvus

Hasartmängude mängimine on läbi ajaloo olnud üks meelelahutuse vormidest. Hasartmängude mängimine ei ole iseenesest hea ega halb, kuna enamus inimesi kasutavad hasartmängude mängimist vaba aja sisustamiseks ja mängivad neid mõistlikult. Hasartmängudega seotud negatiivsete tagajärgede ning probleemideni inimese elu erinevates valdkondades viib aga suutmatus mänguhasarti kontrollida.
Hasartmängusõltuvusega on tegemist siis, kui hasartmängimine on kujunenud patoloogiliseks. Patoloogiline hasartmängimine on impulsi kontrolli häire mille põhiliseks tunnuseks on võimetus vastu seista ajele, impulsile või kiusatusele hasartmänge mängida.
Inimese sotsiaalseid, tööalaseid, materiaalseid ja perekondlike väärtusi ning kohustuste täitmist kahjustavad sagedased ja korduvad hasartmänguepisoodid.
Patoloogilisele hasartmängimisele viitab , kui inimesel esineb viis või enam järgnevat käitumisakti:

• On rahutu või ärritunud, kui üritab mängimisest loobuda või seda vähendada
  
• On teinud midagi ebaseaduslikku hasartmängimise rahastamiseks
  
• Peab suurendama mängu pandavaid summasid, et saavutada vajalikku erutustaset
  
• Valetab pereliikmetele, arstile või teistele, et varjata hasartmängudega seotuse astet
  
• Panustatud raha kaotamisel otsib võimalusi raha tagasi võitmiseks
  
• Toetub teistele, et saada raha kergendamaks mänguhasardi tagajärjel tekkinud lootusetut majanduslikku olukorda.
  
• On seadnud ohtu või kaotanud karjäärivõimaluse, hariduse, töö või olulise suhte hasartmängimise tõttu.
  
• Mängimine on talle põgenemisteeks probleemide eest või düüsfoorilisest meeleolust
  
• On korduvalt ebaõnnestunud katsetes kontrollida, lõpetada või vähendada mängimist
  

Kokkuvõte
Sõltuvustest oli huvitav kirjutada, kuna sain teada, kuidas ära tunda alkoholisõltlast ning hasartmängusõltlast. Alkoholismi ja narkomaania kohta oli huvitav uurida, kuna need on tänapäeva noorte põhiprobleemid, lisaks sain ma ka teada, keda loetakse naiste ja meeste seas alkoholi liigtarvitajaks.
Selleks, et internetisõltuvusest pääseda tuleks piirata arvutikasutamist ja tuleb teha endale täpne ajakava ning märkida sinna kuna ja kui kaua arvutit päevas kasutada. Internetist täielikult loobumine ei ole soovitatav, sest tuleks leida endale tegevust arvutis ja internetist eemal ning kasutada seda vaid konkreetsetel eesmärkidel.
Kasutatud kirjandus
www. kliinikum .ee/attachments/108_alkohol_minu_kehas.pdf
http://raulpage.org/alko/art10.html#3 http://www.nip.ee/page/111/16 http://lahendus.net/?a=artiklid&art=48f643b841dfe3446772 http://www.parnupostimees.ee/220707/arvamus/10076559.php www.baltichealthtrain.ut.ee/orb.aw/ class =file/.../in+Estonian.pdf
http://raunz.pri.ee/tty/informaatika_8petamise.../Innar%20Jdrva.doc
http://www.15410.ee/avaleht.php?c=27&h=111&a=144