Milline oli majanduslike, poliitiliste ja usuliste probleemide osa Inglise reformatsioonis ? (1)

Milline oli majanduslike, poliitiliste ja usuliste probleemide osa Inglise reformatsioonis ?
Inglise reformatsioon erines paljugi poolest Euroopa reformatsioonidest. Seda majanduslikult, poliitiliselt ja usuliselt. Tekib küsimus, et milles siis ikkagi need probleemid seisnesid ja kas need said lahendatud ?
Inglismaa majanduslikuks probleemiks oli see, et tekkis vajadus lambavilla ja kalevi tooraine järele. Lambakasvatused tõid kaasa seda, et talupojad aeti nende maadelt välja ja majad lõhuti. See andis väga suures ulatuses ruumi, et kasvatada lambaid. Kuna lammaste kasvatamine ei vaja erilist tööjõudu nagu näiteks põlluharimine, siis need endised asukad kas rändasid mööda ilma ringi otsides tööd või hakkasid varasteks ja pättideks. Riik ja uued suunad ei mõelnud üldse sellele, kuidas natukene vaesemad inimesed hakkama peakid saama. Sellel ajal võis see kõik kahesilma vahele jääda ja riigile isegi mingimoel kasulik olla. Ma leian, et riik oleks pidanud toetama neid kas töökohtadega või vähemasti rahaliselt.
Poliitilistest probleemidest siis nii palju, et Inglismaa oli just elanud üle Rooside sõja ja Tudoride dünastia oli saanud võimule. Feodaalide relvastatud kaaskonnad aeti laiali ning nende kindlused lõhuti. Kuningavõimu tugevdamist pooldati seetõttu, et sõjad lõppeksid ja selle vastu ei olnud kuningal mitte midagi. Henry kaheksas jätkas oma isa suunda, kuid tal tekkis probleem. Nimelt ei olnud tal järeltulijaid ja ka naistega oli probleeme. Henry võttis endale naiseks Hispaania kuninganna tütre, millega ta kindlustas nende kahe riigi omavahelisi suhteid. See aga ei olnud kuigi hea lapsetooja ja kogu rahvas ning Henry õukond muutus kärsituks. Nii läks Henry Rooma, et saada lahutust. Seda aga ei antud talle ja kogu see asi lõppes sellega, et Inglismaa astus Katoliiklusest välja. Seda nii majanduslikel, kui ka perekondlike põhjustel. Ma arvan, et see samm katoliiklusest välja oli hea Inglismaa arengule. Nad said oma enda liini arendada ja Henry sai väga rikkaks meheks, kes oli oma poliitiliste suundadega meeletmööda rahva jaoks.
Anglikaani kirik sai uueks suunaks Inglismaal peale katoliiklusest välja astumist . Sellega ei kaasnendu suured muutused. Samaks jäi jumalateeninduse kord ja see ei toonud kaasa suuri usupuhastusi, mis toimusid Euroopas reformatsiooni ajal. Muutusteks olid näiteks kõikide kloostrite sulgemine, mungad said kinga kirikutest, kaotati tsölibaat, kirikule kuulnud maad läksid Henryleja jumalateenistus muutus inglisekeelseks. Kõik need muutused tõid riigis alguses kaasa palju pahameelt rahvas, kuid järk-järgult saadi aru, et see oli tark käik riigi edendamiseks. Muidugi jäi alles inimesi, kes mitmeid sajandeid veel võitlesid katoliikluse tagasituleku nimel. Kogu see katoliku kirike värk on minu jaoks selline istumine. Lihtsalt olemine, mille ajal midagi ei toimu. Kuskile ei areneta ja millegi poole ei püüelda. “Peaasi, et meil hea olla oleks” oli nende munkade suhtumine minu arvates.
Probleemid võisid tõsised olla, kuid Inglismaa tuli nendest ilusti välja väga tugeva ning mõjuvõimsa riigina Euroopas. Oli küll eksimusi, mida tänapäeval ei saaks ka kõige väiksem riik endale lubada, kuid sellel ajal võis see täiesti normaalne olla. Inglismaa reformatsioon möödus palju paremini, kui see möödus Euroopa riikides.
Martin
Ausla
11A