Kirjanduse kontrolltöö varasemast eesti kirjandusest. (0)

MÕISTED:
Valgustaja- teadmiste levitaja; valgustusfilosoof , kelle eesmärgiks on enese ja teiste harimine ning ühiskonna õigele teele suunamine.
Piibel - ristiusu peateos. Osadeks Vana ja Uus Testament . Uus Testament jaguneb omakorda neljaks evangeeliumiks.
Juhuluule- salongi- e. tarbeluule, perekondlike ning seltskondlike sündmuste (nt pulmade , sünnipäeva, ristsete) puhuks kirjutatud värsid, pühendusluule.
Estofiil- eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane .
Kalendrilisa- osa kalendrist, asudes seejuures kalendri lõpus; sisaldas endas ilukirjanduslikke jutte . Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag. nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta, ajaviiteks õpetlike juttude , valmide ja luuletustega.
AASTAARVUD:
1525 - Lübecki raad leidis vaadist katekismus , mida peeti vanimaks eestikeelset teksti sisaldavaks raamatuks. Pole säilinud, sest Lübecki raad arestis vaadi ning põletas selle, kui „luterliku jõleduse”.
1535- trükiti Wanradt -Koelli katekismus.
1637- Stahl andis välja I eesti keelse õpiku koos sõnastikuga „Juhatus eesti keele juurde”. Trükis ilmus I eesti keelne luuletus, mille kirjutas R. Brockmann .
1739- ilmus I eesti keelne Piibel.
1766 - Eesti ajakirjanduse sünniaasta. P. E. Wilde ja A. W. Hupel andsid välja I eestikeelse ajakirja „Lühhike Öppetus…”
1816- pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.
1819- pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus.
INIMESED:
Heinrich Stahl:

• Baltisaksa vaimulik;
  
• põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja;
  
• Stahli peateos, 4-osaline eesti- ning saksakeelne „Käsi ja koduraamat” kirikuõpetajatele ( Lutheri väikese katekismuse kirikulaulud , katkendid evangeeliumidest, epistlitest jms);
  
• 1637. a. andis välja I eesti keele õpiku koos sõnastikuga „Juhatus eesti keele juurde”.
  

Bengt Gottfried Forselius:

• KOOSTAS lihtsustatud kirjaviisiga AABITSA;
  
• lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele, peagi sai tema rakendatud kirjaviis üldkasutatavaks;
  
• lõi Õpetajate Seminari .
  

Reiner Brocmann:

• sakslane , antiikkultuuri professor ja kirikuõpetaja;
  
• kirjutas ladinakeelse pealkirjaga pulmalaulu, mis ilmus trükis I eestikeelse luuletusena 1637. a.
  

Friedrich Willmann :

• Saaremaa pastor ;
  
• Tema poolt kirj . üks esimesi ILMALIKKE JUTURAAMATUID avardas eesti lugeja maailmapilti ja teadmisi antiik-, kesk-, ja renessansiaja kirjandusest pärinevaga -> kasutusel ka LUGEMIKUNA;
  
• Ühena esimestest tutvustas RAHVALUULET ILUKIRJANDUSE KAUDU.
  

Peter von Mannteuffel :

• Põhja-Eesti mõisate omanik; krahv ;
  
• kirj . teoseid maarahvale õpetlikeks meelelahutusteks;
  
• ta oli eesti kirjanduses maaelu ja rahvakombestiku esmakordne mitmekülgne kirjeldaja.
  

O. W. Masing :

• Äksi pastor, eestlasest köstri poeg, kuulus valgustajate hulka;
  
• Pani aluse eesti aimekirjandusele ( 1818 . a. ilmunud „Pühhapäwa Wahhe -luggemissed”, nim ka. eesti rahva entsüklopeediaks);
  
• andis välja I järjepidevamat eesti ajalehte;
  
• kirj. mitmeid kooliraamatuid ( aabitsad , aritmeetikaõpikud jt);
  
• tõi eesti kirjakeelde palju rahvapärast materjali;
  
• uued oskussõnad;
  
• püüdlus lähendada ortograafiat keele hääldusele;
  
• ortograafias võttis kas. Õ-tähe.
  

Johann Heindrich Rosenplänter:

• Pärnu pastor;
  
• tema teg. algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine ;
  
• avaldas I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet;
  
• pidas vajalikuks eesti keele õpetamist gümnaasiumis; üks „Beiträge” vihik koostatud kui gümnaasiumiõpik;
  
• alustas I eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist.
  

K. J. Peterson:

• Isa poolt Eesti sugemetega, lapsepõlv möödus Riias eestimeelses peres;
  
• Pani aluse eesti jumalate maailmale -> edasi arendas F. R. Faehlmann ;
  
• I eesti luuletaja.
  

F. R. Faehlmann:

• elas Eestis, pärast ema surma kasvas Saksa mõisniku peres;
  
• I teadaolev eestlane, kes lõpetas ülikoolis doktoratuuri;
  
• oma keeleteaduslike töödega pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele;
  
• I eesti keele lektor Tartu Ülikoolis.