Sebra (1)

SEBRA Selts: Kabjalised Sugukond : Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Aafrika edelaosas elab veel v�hesel arvul sebrasid. V��did on �ksikutel loomadel erinevad ning need on sebrade jaoks sama kindel eraldustunnus nagu s�rmej�ljed inimestel. Kui sebral poleks v�ljapaistvaid must-valgeid v��te, n�eks ta samamoodi v�lja nagu teised hobuslaste sugukonna esindajad. Sebra on suutnud kuuma ja kuiva kliimaga h�sti kohaneda. Ta on v� imeline kolm p�eva ilma veeta l�bi ajama . Eluviis: Sebra on v�imeline j�rskudel m�en�lvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on �sna h�sti kohastunud eluks Aafrika l�una- ja edelaosa m�gistes eraldatud piirkondades. Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad, kuna sebrad on t�nu oma teravatele meeltele - peamiselt n�gemisele ja kuulmisele - v�imelised neid h�daohu eest � igel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb harilikult juhtt�kust, �hest kuni kuuest m�rast ning nende �histest varssadest. Toitumine: Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. Vahel n�rib puukoort, n�ksib ka lehti, pungi ja puuvilju . Rohtu murrab ta k�igepealt teravate l�ikehammastega, seej �rel peenestab purihammastega. S��misele kulub sebral iga p�ev pikki tunde. Seejuures j�lgib ta pingsalt �mbrust, ega pole m�nd kiskjat l�henemas n�ha. Territooriumid, kus sebra elab, on sageli ��rmiselt kuiva ja palava kliimaga. Sebra on siiski suutnud niisuguste ebasoodsate tingimustega kohaneda - ta on v�imeline veeta l�bi ajama koguni kolm p�eva, kuna joogikohtadeni j�udmiseks peaks ta l�bima k�llalt pikki vahemaid. Sebra ja inimene: Valgete asunike jaoks olid sebrad alati " kahjurid ", kuna nad pakkusid kariloomadele tugevat konkurentsi toidu osas. Seet�ttu tulistasid Aafrika farmerid halastamatult sebrade pihta. Iha mahalastud sebra saba eest maksti koguni preemiat. �ks kahest sebra alamliigist - Equus zebra hartamannae on juba peaaegu v�ljasuremise ��rel. Aastal 1319 leidsid viimased 277 looma varjupaiga Cradocki linna l�heduses asuvas rahvuspargis L�una- Aafrika vabariigis. J�rk-j�rgult kasvas see pisike kari 420-pealiseks. Sebrasid armastavad loomaaedade ja tsirkuste k�lastajad, kuigi neid on raske dresseerida. Paljunemine: M�ral on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis v�imaldab varsal s�ndida vihmaperioodil. Kui t�kk m�ra p��ab, puudutab ta oma ninaga m�ra jalgu ja laskub ta ette p�lvili, tehes samal ajal iseloomulikke h��li. Kui m�ra on valmis t�kuga paarituma, l�hevad ta k�rvad lidusse ja ta avab suu. Peaaegu aastapikkuse tiinuse j�rel s�nnitab m�ra harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale s�ndimist jalgele t�useb. �sna varsti p��ab varss karjaga sammu pidada, mis kindlustab talle v� hemalt suhtelise turvalisuse kiskjate eest. Juba n�dala aja m��dudes hakkab varss rohtu s��ma, ent m�ra toidab teda piimaga peaaegu aasta aega veel. Varsad j��vad perega kokku umbes 2 aastani. Seej�rel ajab vana t�kk noored t�kud karjast minema. Noored emased sebrad j��vad karjaga v�i lahkuvad ning paarituva m�ne teise noore t�kuga. Sigima asutakse tavaliselt alles 3-4 eluaastaselt. P�hiandmed: Sebra k� rgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus v�ib ulatuda 220 cm. Saba on 45-50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Suguk �pseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi s�nnitavad m�rad tavaliselt �he. Sebrade harjumisp�raseks eluviisiks on elada perekondlike karjadena. Nad toituvad rohust. Sebrad h��litsevad hirnumisega. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: k�rbesebrasid, savannisebrasid ja m�gisebrasid.