kasutab riik palkade maksmiseks, riigiasutruste töö ülevalpidamiseks, teede korrashoiuks, kaitsekulutusteks jne. Ravikindlustusmaksu maksavad töökohad iga oma töötaja pealt ehk 13% selle töötaja palgast. Seda raha kasutatakse nende endi ravimiseks ning selle raha eest ravitakse ka neid, kes ise palka ei saa veel teenida - näiteks lapsi ja pensionäre. Sotsiaalmaksu näiteks maksavad töökohad iga oma töötaja pealt 18% selle töötaja palgast. Selle eest maksab riik pensione, ematoetusi ning lastetoetust. Sotsiaalmaksust, mida töötajad maksavad läheb üks osa nende tulevasse pensionifondi, mida hakatakse kasutama, kui nad on vanad. Kõik maksud lähevad otse või kaudselt riigile. Ehk makse tuleb maksta mitmel põhjusel, mis on kasulikud inimesele endale nagu näiteks, et omada haigekassat, saada tasuta haridust, koguda pensionit või tööstuskindlustust, saada tasuta arstiabi, käia kultuuri sündmustel, saada teenuseid
2) fasistid 3) natsianaalsatsalistid 4) kommunism 5) 6) sõjaväge 7) oma rahvust 8) Venemaal 9) Kommunistid? 10) Itaalias 3. Iseloomustab Prantsusmaa majanduslikku olkukorda pärast I MS. (4 punkti) Prantsusmaal oli tollimaks, pühendatud võõramaisele toor ainele. Tekstiili tööstus. 2 on puudu veel!!!! 4. Täida tabel Roosevelti reformide kohta. (2 punkti) Põllumajanduses: hakati maksma hüvitisi. Sotsiaalhoolekandes: hakati maksama töötuabi rahasid ja pensione maksama inimestele. 5. Liigita järgnevad ideelis-poliitilised voolud õigesse vadkonda. (6 punkti) Demokraatia: sotsiaaldemokraatia, liberalism, kommunism Diktatuur: fasism, natsionaalsotsialism, konservatism 6. Kas järgmised väited on iseloomulikud Suurbritaniale, Prantsusmaale või Ameerika Ühendriikidele? (5 punkti) 1) Prantsusmaa 2) Prantsusmaa 3) USA 4) Suurpritania 5) Prantsusmaa
Kuid vaesuse kaudu me iivet tõsta ei taha. Pigem tuleks pakkuda siinsele rahvale paremaid elutingimusi, et peredesse kasvaksid terveid lapsi. Eestisse sünnib ikka neljandiku jagu vähem lapsi kui juurdekasvuks tarvilik. Eesti riik peaks olema oma rahvastiku suhtes rohkem hoolivam ja toetama paresid. Peredele võiks riik maksta rohkem lasteraha mis aitaks paljusid peresid. Riik võiks ka eakamaid elanike aidatama vähendama maksude koormust ja pensione tõsta, et tõsta Eestis keskmist eluiga kõrgemale ja suremust vähendada.
Sätestada määrustega meetmeid, nis tagavad seaduste elluviimise. Tagada turvalisus ja riigi sisemine julgeolek. Majandus: koguda makse korraldada riigiettevõtete majandamist juhtida riigi majandusarengut ja planeerida selle strateegiat koostada riigieelarve, jälgida selle täitmist arendada side- ning transpordivõrke Sotsiaalse heaolu ja kultuuri: korraldada haridust ja tervishoidu tagada inimväärne elatustase Maksta palka riigeelarvelistele töötajatele, pensione ja abirahasid Garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng Kaitsta elu, ja looduskekkonda Väissuhtlus: Korraldada suhtlemist teiste riikidega tagada riigi välisjulgeolek.
President sulges kõik pangad ja keelas nende taasavamise. Põllumajanduses: riik hakkas reguleerima põllumajandust. Põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist ja selle eest maksti neile hüvitist. Tööstuses: võeti vastu seadus, mille alused üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotusi, sissetulekuid jne. korraldati ka hädaabitöid. Sotsiaalhooldekandes: riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. Töötutele hakati maksma abiraha, vanuritele pensione. Toetati ka vaesemaid peresid. Milles seisnes Roosevelti uus kurss? St. ulatuslike majanduse reforme. Miks võttis Prantsusmaal kriisist ülesaamine rohkem aega? Sest seal hakati roosevelti reformi taolisi seadusi hiljem rakendama. Miks pääses Suurbritannia kriisist kergemini? Tollal oli maailmas veel palju Suurbritanniast sõltuvaid riike, kuhu britid võisid oma kaupu müüa.
Töölepinguseadus ja muud olulised aspektid Eesti riigi paremaks tegemiseks. Tulevikus teeme veel palju asju ära, et ära hoida meie riigi vaesumist. Lubame mõistliku hinnaga interneti viia igasse Eestimaa kodusse, et kõik inimesed saaksid olla kursis tähtsate uudistega nii meilt kui ka mujalt. Alandame ravimite hindu ja teeme nad paremini kättesaadavaks, sest hea tervis on kõigile tähtis. Kindlasti tõstame me veel pensione ja arendame kultuuri kättesaadavust. Aitame levitada eestipäraseid filme ja rajame olulisi kultuuriehitisi. Tutvustame Eesti kultuuri ka maailmale ja püüame tõsta turistide huvi meie riigi vastu. Toetame noori sportlasi ja Eestis korraldatavaid rahvusvahelisi spordivõistlusi. Samuti hoiame oma põllumehi ja lubame, et alates 2014. aastast on Eesti põllumeeste konkurentsitingimused võrdsed Euroopa Liidu tootjate omadega.
teeb tõsist muret kasvav tööpuudus eestis, millega sammub kummalisel kombel taktsammu kasvav tööjõupuudus Eestis". Ka praegu võime sarnast tendentsi märgata. Tööta jäänud kfalitseeritud tööjõud kolib välismaale, kus avanevad paremad võimalused. Toimub nn ,,ajude väljavool". Kuna me oleme vananeva rahvastikuga riik, on see äärmiselt suur kaotus, sest need, tööealised inimesed, on maksumaksjad, kelle raha eest makstakse pensione, potentsiaalsed lapsevanemad, kelle arvelt eesti iivet tõsta. Valitsus ei näi aga selle probleemiga tegelevat, 10 aastaga on ajude väljavool vaid suurenenud. Riik justkui soosib oma tegevusega seda. Näitena võib kasvõi tuua üliõpilaste õppelaenu hüvitamise kaotuse, mis paljud, majanduslikult mitte nii heast perest õpilased, välismaale tasuta ülikoolidesse viivad. Teine võimalus on aga see, et minnakse edasi õppima kutsekooli, kuna see on tasuta. Üks kohtt, kus
põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. *Heaolu riikide mudelid: a)konservatiivne, komporatiivne- kõige vanem vorm. Selle puhul arvestatakse inimese tööpanust. Oleneb töötaja kvalifikatsioonist, haridusest. Kõrgemapalgalised saavad suuremaid toetusi ja pensione. Vanurid elavad hooldekodudes. Laste hooldamine on perekonna käes. b)liberaalne heaolu mudel- iga inimene valib ise, kas ta kindlustab oma tulevikku ja kuhu ta oma raha paigutab. Igaüks on oma õnne sepp. Maksud on väikesed. Mida paremad oskused, seda suurem palk, seda enam saab mõelda tulevikule. Parema kvalifikatsiooniga inimesed töötavad firmades jne. c) sotsiaaldemokraatlik- püütakse kõigile kodanikele olenemata sissetulekust, ühiskondlikust positsioonist anda abi
märtsil sulges kõik USA pangad (enne kriisi oli 23 000 panka); d) andis välja seaduse, mis tegi ettepaneku farmeritel vabatahtlikult tootmist vähendada; kahju korral riik maksis kahju kinni; e) kes ei olnud nõus tootmise vähendamisega, siis riik ostis ülejäägid ära ja müüs odavamalt elanikele edasi; f) R lubab a/ü õigusi laiendada (leevendas poliitilist seisu); g) töötati välja sotsiaalhooldusteenuste süsteem e maksti toetusi, töötuabiraha (esmakordselt maailmas), pensione; h) töölaagrid 18-25-a; i) kontroll monopolide üle e anti kvoodid, üle mille ei tohi teatud valdkond toota/teha; j) ,,kuiva seaduse" e alkovastase seaduse tühistamine (lisatulu riigile). 3. Fasismi tekkimine Itaalias: põhjused (maj raskused ja tööpuudus tekitasid rahulolematust, mida kasutasid ära kommunistid, kes korraldasid streike ja väljaastumisi, nende vastu astusid välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, juht Benito Mussolini)
elluviimise 3)tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek Majanduse vallas: 1)koguda makse 2)korraldada riigiettevõtete majandamist 3)juhtida riigi majandusarengut ja planeerida selle strateegiat 4)koostada riigieelarve, jälgida selle täitmist 5)arendada side- ning transpordivõrke Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas: 1)korraldada haridust ja meditsiini 2)tagada inimväärne elatustase 3)maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid 4)garanteerida rahvuskultuuti püsimine ja aeg 5)kaitsta elu- ja looduskekkonda Välissuhtluse vallas: 1)korraldada suhtlemist teiste riikidega 2)tagada riigi välisjulgeolek
igal aastal ning näib, et eestlased ja venelased ei suuda rahus samal territooriumil olla. Minu rahvuskaaslased peaksid lõpetama Eesti võrdlemise teiste riikidega, sest teisi Eesti- suguseid riike maailmas ei leidu. Ei ole selliseid riike, kes on hiljuti okupatsioonist vabanenud ning ligikaudu ühemiljonilise rahvaarvuga. Riigid, millega Eestit võrreldakse, on tihtipeale nelja- viie- kordse rahvaarvuga, kus on palju rohkem maavarasid. Ei saa võrrelda Eesti pensione Soome omadega, sest seal on kordades rohkem maksumaksjaid ning raha liigub palju rohkem. Samuti ei saa võrrelda Eesti palkasid Rootsi omadega, sest seal on olnud vaba majandus juba mitusada aastat, seega on palju rohkem arenenud. Eestlasi ei saa pidada patriootlikuks rahvuseks, kui väljaränne kodumaalt ajab iibe negatiivseks. Me isegi ei püüa Eesti majandust üleval hoida siia raha investeerides, isegi makse ei meeldi meile siia maksta
haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse alati sotsiaalse õiglusega. Heaoluriigi tunnused: Ülekandeühiskond(rahalisi ressursse kantakse ühest valdkonnast teise) Ligi pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi kujunemine I. I etapp 1880 – heaoluriigi kujunemise algus Saksamaal. Valitsus hakkas maksma riigile olulistele ametnikele pensione, et suurendada lojaalsust. II. II etapp 1929-1933 majanduskriisi tulemusel laiendatakse sotsiaalseid garantiisid(töötuabirahad, tasuline puhkus) III. III 1960-70 heaoluriigi kuldaeg. Sotsiaalseid hüvesid ja teenuseid tarbis kogu ühiskond. Tõsteti makse. Ühiskonna heaoluks peavad panustama kõik, mitte ainult riik. Heaoluriigi mudelid Konservatiiv-korporatiivne mudel Saksamaa-belgia. Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja
Märtsi seisuga on Eestis töötuna arvel ligi 95 000 inimest, mis moodustab 14,6% kõigist tööealistest elanikest. Siinkohal kerkib küsimus, kas Eesti on piisavalt abinõusid tarvitusele võtnud vaesuse kaotamiseks? Sotsiaalpoliitika teiseks põhisuunaks on võrdsuse taotlemine. Kuidas saab siia ilma sündinud lastel olla võrdsus, kui ühe vanem saab minimaalset emapalka ning teisel kolmekordset Eesti keskmist? Samuti on ebavõrdses seisus puudega inimesed. Meie riik tõstab pensione vanuritel ja puuetega inimestel, kellel on vähemalt 10 aastat tööstaazi. Unustatud on aga tuhanded inimesed, kes on sündinud puudega ja ei saagi staazi omada. Ka üksikvanemad ning nende lapsed, kes on ebavõrdses seisus täisväärtuslike peredega. Kui isadel puudub südametunnistus, siis ka riik midagi ette ei võta. Põhjamaades on näiteks kasutusele võetud abinõu, kus pere saab riigilt toetust ning pere hooletusse jätnud vanem on automaatselt riigile võlgu.
AJALOO KONTROLLTÖÖKS 1. Mis on sotsiaalne turumajandus ja millised on selle tunnused ? sotsiaalne turumajandus- poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnused: ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand stabiilne raha, tugev sotsiaalpoliitika, mis vähendab ebavõrdsust inimeste vahel. 2. Võrdle Inglismaa ja Saksa Liitvabariigi majandust. SLV INGLISMAA Tööpuudust polnud. Sotsiaalkulutusi kärbiti. Sotsiaalkulutusi suurendati. Rikkad muutusid veel rikkamaks, sest Rikkad muutusid vaestega võrdseks. kehtestati kõikidele ühtne tulumaksu protsess. Suur tööpuudus. SARNANE: riik ei sekku eriti majandusse, suur eraomandi tasakaal, st...
- korraldada suhtlemist teiste riikidega ( diplomaatia, majandus-ja kultuurilepped ) SOTSIAALSE HEAOLU JA KULTUURI VALLAS - kaitsta elu- ja looduskeskkonda - garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng - tagada inimväärne elatustase - korraldada haridust ja meditsiini - maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED ülesanded: - käsutada riigivara ( mets, teed, kaevandused .. ) - korraldada ühistrantspordi, tervishoiu, kultuuri ja haridust - planeerida regiooni arengut - korraldada ja koordineerida riiklikku haldust *ametisse valimine: - maavalitsus -> maavanem -> määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 7 aastaks ( kandideerimisõigus Eesti Vabariigi kodanik alates 18. aastast )
Kõige tähtsama otsuse teevad ministrid ja riigikogu riigi eelarvet koostades. Sellest eelarvest sõltub ka Eesti riigi olukord. Riigieelarve koostatakse aasta kohta. Sinna arvestatakse kõik tulud, mida riik saab maksudest. Kui need on arvatavalt teada, hakatakse raha jagama erinevatele ministeeriumitele, ministeeriumid omakorda jagavad oma allasutustele. Riigi tuludest peab jaguma kõigile neile, kes saavad lastetoetusi, pensione, riigiasutustest palka. Samuti peab jaguma ka raha erinevate asutuste majanduskuludeks. Kuna eelarve koostataksese arvatavate tulude kohta, siis maksude laekudes võib selguda, et eelarvesse oli planeeritud laekumisi rohkem, kui reaalselt neid on, koostab riik lisaeelarve, et viia laekumised ja väljaminekud tasakaalu. Seda on vaja selleks, et aasta lõpus oleks võimalik samuti väljamakseid sooritada. Vastasel juhul oleks aasta lõpus valus avastus, et raha on otsas, ning
suurem poeg või tütar hea raamatu juurde ja teha seda kõike meie ilusas eesti keeles, sest emakeel algabki meie igaühe südamest. On temagi igati nõus, et kõige aluseks on kodune suhtlus. Meie rahvastikupüramiidis on selgelt näha et vanemaealiste hulgas on tugev naiste ülekaal, sündimus on langenud väga madalale ja vanemaealiste osakaal ühiskonnas kasvab, mistõttu ühiskonnas on palju ülalpeetavaid, kellele on vaja maksta pensione ja selletõttu suurenevad sotsiaalkulud. Loomulikult ei saa reklaamida tervele Eesti rahvale, et tõstke Eesti iivet või hoidkem rohkem mehi, kuid kui vaadata kuidas suureneb abordi tegijate arv, siis tekib küll tunne, et midagi tuleks selle vastu ette võtta. Eks igaüks peab jõudma ise järeldusele kuidas ja kus oma elu elada, kuid kel vähegi tahtmist ja pealehakkamist, võib siin samas Eestis täisväärtuslikku elu nautida ja oma unistused täide viia.
riigi sisemine julgeolek. Majanduse vallas: koguda makse, korraldada riigiettevõtete majandamist, juhtida riigi majandusarengut ja planeerida selle strateegiat, koostada riigieelarve ja jälgida selle täitmist, arendada side- ning transpordivõrke. Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas: korraldada haridust ja meditsiini, tagada inimväärne elatustase, maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid, garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng, kaitsta elu- ja looduskeskkonda. Välissuhtluse vallas: korraldada suhtlemist teiste riikidega, tagada riigi välisjulgeolek. Portfellita minister minister, kellel ei ole oma ministeeriumi Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Riigisekretär ei esinda valitsuses ühtegi erakonda, nimetab ja vabastab ametist peaminister. Riigikantselei juht.
riikidelt kogemusi ise edasi arendada (õppime läbi teiste riikide ). Arvan, et Eesti riik saab hästi hakkama nende valitsemisülesannetega. Kuid ainsaks Eesti riigi probleemiks on majandus. Umbes aasta eest tabas Eestit majanduskriis, mis on mõjutanud kõiki poliitikuid, kodanikke ja teisi riigi elanikke. Majanduskriisi tõttu ei ole poliitikud saanud eelarve koostamisega hakkama ja on seejärel hakkanud koondama kodanikke töökohtadest ja vähendama inimeste pensione ja palku. Riik ei saakski otseselt tagada kõikide kodanike õigust tööle, kontrollimata kogu majanduselu ja kammitsemata üksikisiku algatusvabadust. Ometi ei tähenda see, et riigil pole selles vallas mingit vastutust, nagu seda väidavad need, kes on reeglite täieliku puudumise poolt majandusvallas. Majanduse elavdamiseks, mis aitaks ka kogu riigi majanduslangusest välja tuua, on võtmeisikuteks ettevõtjad, kes peaks rohkem riskima ja investeerima. Nende aktiivsem
1929-1933 · Börsikrahh · Ületootmine · Laenukoormuste kiire kasv · Majanduse kohanematus "Uue kursi" reformid. · Roosevelt sulges kõik pangad ja keelas neid avada ilma loata. · Põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist ja pakuti selle eest hüvitist · Üritati luua uusi töökohti , reguleerida tööjaotust, sissetulekuid. · Korraldati hädaabitöid · Riik hakkas koolitsema abivajajate eest, töötutele maksti abiraha, vanuritele pensione, toetati ka vaesemaid peresid. USA välispoliitika 1920.-1930. aastatel. Isolatsioon pärast 1. MS.Hoiduti välisriikide eest.Neutralideediseadus- ei osutata sõjalist ega majanduslikku abi sõdivatele Euroopa riikidele.
Vaatamata sellele, et naist on rohkem ning näiliselt meestega võrdsetele võimalustele kandideerida ning saada valituks, on naised Eestis poliitilises otsustusprotsessis, eriti kõrgematel tasanditel, endiselt olulisel määral alaesindatud. Sooline palgalõhe, mis on mõjutatud paljude tegurite, nagu stereotüüpsed haridusvalikud, sooline diskrimineerimine jne., põhjustab omakorda mitmeid sotsiaalseid probleeme: vaesumist, madalamaid pensione ja muud. Sellest saame teha järeldust, et Eestis on see suuremaks probleemiks, mis ei saa jätta tähelepanuta. See vastab küsimusele, et Eestis on selline oht, mis toob kaasa erinevaid probleeme. Ja viimane ebavõrdsuse aspekt - tervis. Raha mängib suurt rolli, kui räägime meditsiinist. Paljudel ei ole nii palju raha, et saada korraliku meditsiinabi ja neid ravitakse halvasti. kuigi elanikkonna üldine tervis paraneb, paraneb rikkamate terviseseisund enamikel juhtudel
Kui vaadata töötuse suurenemist, järjekordi haiglates ning kodutute ja sotsiaaltoetustest elavate inimeste arvu suurenemist, võib tõdeda, et sotsiaalküsimustes on meil veel pikk tee käia. Võib olla oleme me liigselt keskendunud niiöelda ,,Eesti nokia" leidmisele, et me unustame ära inimesed ja nende probleemid. Siiski ei tasu olla ülemäära kriitiline, viimase umbes 18 aastaga on Eesti riik suutnud luua töötava haigekassasüsteemi, leidnud vahendid kuidas maksta pensione, toetusi, vanemapalku jne. Need on vaid mõned näited, kuid ilmestavad hästi Eesti püüet olla demokraatlik riik. Üheks siirdeühiskonna tunnuseks on ka populistlikud otsused, mis suuremas perspektiivis pärsivad riigi majanduse arengut. Ka selles vallas on tuua konkreetseid näiteid. Näiteks Reformierakonna plaan langetada tulumaksu 1% võrra aastas, võib näida lihtsale maamehele suurepärase ideena, kuid pikemas plaanis toob see vaid kaasa tulude väiksema laekumise,
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp Sotsiaalne sisudus ehk ebavõrdsuse määr ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevus ühiskonnas on suhteline nähtus, sest mis ühe jaoks tundub ebavõrdne, seda teise jaoks pole. Siiski tasuks teadlikult liikuda selle poole, et kaotada ebavõrdsus ja tõrjutus ning tugevdada suhteid, sidemeid ja suhtlemist ühiskonna vahel. Sotsiaalsel kaasatusel on mitmeid erinevaid valdkondi, näiteks tööhõive poliitika, pensione käsitlevad süsteemid ja poliitiline koostöö. Neid valdkondi on veelgi ning kõik nad on ühtemoodi tähtsad, et suurendada sotsiaalset kaasatust ja sidusust ning vähendada tõrjutust. http://www.eurodesk.ee/est/sotsiaalne-kaasatus/ Absoluutne vaesus ja elatusmiinimum Vaesus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust. „Vaesus väljendab materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetust ühiskonnas hädavajalikuks peetud
ettepanekuid; sätestada määrustega meetmed, mis tagavad seaduste elluviimise; tagada kodanike turvalisus ja riigi sisejulgeolek Majanduses – koguda makse, korraldada riigiettevõtete majandamist; koostada riigieelarve ja jälgida selle täitmist; arendada side- ning transpordivõrke Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas – korraldada haridust ja tervishoidu; tagada inimväärne elatustase; maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, pensione ja abirahasid; kaitsta elu- ja looduskeskkonda Välisuhtluses – korraldada suhtlemist teiste riikidega; tagada riigi välisjulgeolek 16. Nimetage EV ministrid. Haridus- ja teadusminister – Jevgeni Ossinovski Kultuuri – Urve Tiidus Sise – Hanno Pevkur Majandus- ja kommunikatsiooni – Urve Palo Rahandus – Maris Lauri Välis – Urmas Paet Väliskaubanduse- ja ettevõtlus – Anne Sulling Sotsiaal – Helmen Kütt Justiits – Andres Anvelt
Majanduse stabiliseerimine Suur ja väike majandus Avatud ja suletud majandus Valitsuse otsuste varjuküljed Stiimulid Informatsioon Erihuvid ,,Semukapitalism’’ Maksud Maksusüsteem tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulutuste katteks. Miks riik kogub makse? Katta riigi kulusid Toota ühishuvesid Maksta pensione, stipendiume Ehitada rajatisi Piirata negatiivseid välismõjusid Kaitsta riigile tähtsaid majandusharusid Maksudel on turutoimet ja tulemust kujundav ül. Maksusüsteemi 2 põhimõtet 1) Turuosaliste maksustamine neile osaks langevate ühishuvede alusel 2) Turuosaliste maksustamine nende tegeliku maksevõime järgi Kes peaksid makse maksma? Milliseid makse peaks maksma? Kes tegelikult makse maksavad? Maksumäär – suhteline tulude osa, mis läheb maksudeks
(Ehkki iibe näitajad on veidi paranenud, 2010 ületas sündide arv surmade arvu). Enamikus Euroopa riikides on vanurite osakaal rahvastikus väga suur, meil samuti. Tööealised inimesed, maksumaksjad, kvalifitseeritud tööjõud ja oskustöölised haihtuvad välismaa avarustesse. Palgatingimused on paremad ja töötunnid mahuvad ,,normaalse tööpäeva" raamidesse. ,,Tagasi Eestisse" tulijate protsent oli väga väike. Nende inimeste raha eest aga makstaks pensione ja toetusi, nende arvelt tõuseks ju iive. Ja nn ,,ajude väljavool" jätkub, paljud meditsiiniõeks õppivad noored õpivad paralleelselt soome keelt. Vaevalt ainult keelehuvi eesmärgil. Kultuuri jätkusuutlikkust peegeldab nii aineline kui vaimne kultuuripärand. Aineline on pisut avariilises olukorras (ehitusmälestised lagunevad), aga vaimne on minu arvates küll edenenud. Vähem on rahvuslikke erimeelsusi, väga suurt tähelepanu on pööratud noorte
kaasnesid suur hinnatõus, kus toiduainete ja muude kaupade hinnad tõusid. Eriti oli seda hinnatõusu kuulda suhkru pealt, kus Eestis olid liiga suured lao varud ja tänu sellele tuli riigil maksta suure trahve. Tänu inflatsioonile on Eestis elu kallimaks läinud ja nüüd siis on palgad ka hakanud järgi tõusma, kuigi meil on veel suhteliselt väiksed palgad võrreldes teiste liikmes riikidega. Kuigi ikka elame me väga vaeselt võrreldes teiste riikidega. Vaadates pensione siis eestis on see naeruväärselt väike, et üksik pensionär saab lubada endale ainult kartulit ja räime turult. Samuti on astiabi muutunud meeletult kalliks ja järjekorrad üha pikemaks, spetsialistide puudus on silmanähtav. Ja tasulist visiiti iga inimene maksta ei suuda. Paljud kõrgharidusega noored läinud välismaale tööle, mis on negatiivne asi kuna Eesti vajab ise ka tublisid ja heade oskustega noori spetsialiste. Ühtne raha
Kui see iibetegur ei tõuse, siis 30-40 aasta pärast on eestlasi umbes 650.000. Kui muudatusi ei tule, läheb sealt spiraal allapoole, kuni kaob see kriitiline mass, mis on vajalik eesti keele ja kultuuri säilitamiseks maailmas. Lisaks kaotavad õpetajad oma töö, noored pered ei taha vähem asustatud kohtadesse enam elama minna. Laiemas plaanis tähendab järjest vähenev sündimus ka seda, et maksumaksjaid jääb vähemaks. Puuduvad rahalised vahendid, et tõsta lapsetoetusi ja pensione. Nii süvenebki ebakindlus homse ees. Arvan, et valitsus peaks vastu võtma otsuseid, mis kindlustaksid kõigile lastele võrdsed võimalused hariduse saamiseks ja vanematele nende kasvatamiseks. Praegune emapalk on siiski suhteliselt ebaõiglane, sest laps ei saa valida, kas sünnib perekonda, kus ema saab 20 000 või 3 000 krooni kuus. Meie homset päeva kujundavad ka need lapsed, kes peavad ära elama vaesusepiiril
Samas sõna ,,oma" jääb kestma inimeste mõttemaailmas .Kas need asjad teevad siis inimesi õnnelikuks? Pigem tekitavad uusi probleeme, selle asemel võiks leppida vähesemaga ning aitada teistel saada õnnelikuks lubades neile vähe väärikamat äraelamist.Selleks tuleks õppida Skandinaaviamaadelt, kus valitseb sotsiaaldemokraatlik ühiskond.Eestis tuleks muuta maksupoliitikat, kus jõukamad panustaksid ühiskonna jaoks rohkem.Tehes seda, saaks maksta riik suuremaid pensione, oleks võimalik suurendada sotsiaaltoetusi, tervishoid muutuks kvaliteetsemaks ja ligipääsetavamaks ka tavainimesele ning muudaks inimesi võrdsemaks üksteise suhtes. Rahva seas tuntud klisee ,,Andmisrõõm on suurem kui saamisrõõm" peaks olema sellise ühiskonna aluseks.See fraas on olnud käibel aastakümneid , kuid inimesed ei koonda sellele tähelepanu ja püüeldakse ikka raha, mugavuse ja asjade omamise poole.Romain Rolle on öelnud, et mida vähem mul on seda rohkem ma olen
Sotsiaalprobleemid Kui palju on hetkel Eestis olevaid sotsiaalseid probleeme on raske ütelda, kuid neid on omajagu palju mida selles teemas lahata. Eesti riigis on sotsiaalseid probleeme palju. Esile tuleks tuua näiteks vanurid. Vanuritele ei maksta nende jaoks vastavat pensioni meie riigis. Kuna riigil ei ole raha, siis ei saagi paremaid pensione loota. Eestis on pragu raske majanduslik seis, millest oleks kõigepealt vaja välja tulla. Peale seda saab alles mõtlema hakata juba muude probleemide lahendamist. Kuid majandusliku seisu parandamiseks peab tooma ohvreid mujalt. Probleemiks on ka omasooihaldajad. Igal inimesel on ju võimalik valida mida ta teha tahab, kellega olla ja kuidas seda kõike teha. Paljudele see asi lihtsalt ei meeldi ja hakatakse häält tõstma. Kuigi kõigepealt tuleks küsida kuhu see viib
piiratud. Seetõttu ei ole inimesel kunagi võimalik saada kõike, mida ta tahab. Nii on pea igaüks kogenud, millised piirangud seab tarbimisele raha- või ajapuudus. Samamoodi võib kaupade ja teenuste tootmist piirata vajalike seadmete, haritud spetsialistide või koguni puhta vee nappus. Ka avalikkuses palju tähelepanu pälvivad vaidlused riigieelarve umber on tingitud ressursside nappusest. Riigieelarves ei ole kunagi piisavalt palju raha, et maksta pensione ja lastetoetusi ning pidada üleval sõjaväge nii, et kõik, kellele toetud on määratud, ka selle suurusega rahule jääksid. Seega on majanduse keskne küsimus: kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes. Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme. Tootmistegurid Majanduslike ressursside kogumit, mis on ühiskonnal käsutada kõikide
alustada uute suuremahuliste projektidega ning laenata raha juurde. Kus oleksime me sellise poliitika tõttu praegu? Ilmselt valitseks meie majanduses Kreeka olukord, kus laenude tagasi maksmine näib võimatu. Kiire reageering viis ka uute reformideni, mis hõlmasid tööturu- ja haigushüvitiste reformi. Rahvas ning paljud poliitikud nõudsid ka pensionide kärpimist, kuid valituse arvates polnud see vajalik ning nad teadsid, et see ei tooks eelarvesse oluliselt raha juurde. Tänaseni pole pensione alandatud ning riik on saavutanud ikkagi eelarvepositsiooni parandamise. Kõik see, kuidas me oleme suutnud oma riigi majandusolukorda parandada on meie rahva ja valitsuse terve mõistuse koostöö. Maailma juhtivad suurriigid on kõrgelt arenenud tööstusega ning tehnoloogiatega. Iga riigi teeb konkurentsivõimeliseks maailma mastaabil kõrgtehnoloogia. Et kasutada sellist tehnikat, peab riik võimaldama inimestele hariduse kättesaadavuse ning inimesed peaksid olema ise õppimisvõimelised
Soomes max. 53%, Rootsis 59%, 2. Proportsionaalne e. võrdeline määr (%)- kõigile on tulumaks ühesugune. Tulumaksuks makstav summa on ikka erinev. Eestis toetab RE, IRL. Eestis 21%, VM 13%, Lätis 25%, Kui tulumaksu määr langeb, kust tuleb raha riigieelarvesse?........................................ ............................................................................................................................................... Kust saab raha, et tõsta pensione?..................................................................................... ............................................................................................................................................... Eesti maksusüsteem koosneb a. riiklikest maksudest ning b. kohalikest maksudest ). a. Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis), raskeveokimaks
Valitsus kinnitab riigieelarve eelnõu oma istungil ja saadab Riigikokku. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve eelnõus. Riigieelarve seaduse hääletamine Riigikogus. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. 17. Mis asjaoludel võib väita, et riigieelarve seadus on oluline? Riigieelarve alusel viib valitsus ellu oma poliitikat, riigitöötajatele makstakse palka, makstakse pensione, abirahasid, sotsiaaltoetusi. 18. Miks on riigieelarve tasakaal oluline? Riik ei läheks pankroti. Kulud ei tohi ületada tulusid. 19. Nimetage 2 riigieelarve tuluartiklit ja 2 olulisemat kuluaritliklit Tulud: tööjõumaksud pensionikindlustusmaks; tarbimismaksud käibemaks Kulud: riigivalitsemine; ühishüviste pakkumine VÕI sotsiaalkaitse, majandus, haridus, tervishoid
Valitsuse ülesanded: Õiguse vallas: 1. Esitada parlamendile seaduseelnõusid 2. Tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek Majanduse vallas: 1. Koguda makse 2. Korraldada riigiettevõtete majandamist 3. Koostada riigieelarvet, järgida selle täitmist 4. Arendada side- ja transpordivõrke Sotsiaalse heaolu vallas: 1. Korraldada haridust ja meditsiini 2. Maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid Kohtuvõim Eestis – kohtud: Maakohtud (1. aste) – arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohtud (1. aste) – arutatakse inimeste kaebusi ja proteste riigi- ning omavalitsusorganite ja ametiisikute vastu. Ringkonnakohtud (2. aste) – vaatavad apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendid. Riigikohus (3. aste) – kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. On
Tagada kodanike turvalisus ja riigi sisejulgeolek Majanduse vallas: Koguda makse Korraldada riigietevõtete majandamist Juhtida riigi majandusarengut ja planeerida selle strateegiat Koostada riigieelarve, jägida selle täitmist Arendada side- ning transpordivõrke Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas: Korraldada haridust ja tervishoidu Tagada inimväärne elatustase Maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid Garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng Kaitsta elu- ja looduskeskkonda Välissuhtluse vallas: Korraldada suhtlemist teiste riikidega (diplomaatia, majandus- ja kultuurilepped) Tagada riigi välisjulgeolek Valitsemisprogramm – Plaanid, mida üks või teine valitsus nendes valdkondade teha kavatseb, lepitakse kokku valitsuskoalitsiooni moodustades 4. Maakonnad ja omavalitsused
.." Nii me siin elame oma armsal kodumaal ja vaatame kord huviga, kord kurvastusega meie ümber toimuvat poliitikute mängu. Jääb tunne, et Eesti poliitikas kasutatakse juhtimisel, seaduste tegemisel ning vastuvõtmisel suhtumist ,,peale meid tulgu või veeuputus". Juba täna hoiatavad teadlased meid selle eest, et noorte tulevik on tume ja pensionipõlveks tuleb omale varusid ise teha, sest riik ei suuda sotsiaalfondide arvelt tulevikus pensione maksta. On mõistmatu, miks ei mõtle tänane noor poliitik iseenda homsele päevale. Iga inimene tahaks elada, töötada ja lapsi kasvatada omaenda kodumaal. Eesti on ju nii väike, võrreldes maailma mastaapidega ja kõik, mis siin toimub, on nagu peopesal. Vaatamata kõigele on rahval ikka veel lootus ja unistus paremast tulevikust. Kas peab ikka kõik asjad kohe ära tegema või võiks enne üheksa korda mõõta ja alles siis lõigata? See küsimus on neile, kes täna Eesti elu juhivad.
transpordivõrke *õiguse tegevuse vallas Esitada parlamendile seaduseelnõusid, ning seaduste muutmise ettepanekuid, sätestada määrustega meetmed, mis tagavad seaduste elluviimise, tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek *sotsiaaalse elu ja kultuuri valdkonnas Korraldada haridust ja meditsiini,tagada inimväärse elatustase, maksta palka riigieelarvelisteletöötajatele, samuti pensione ja abirahasid, garanteerida rahvuskultuuripüsimise ja arengu, kaitsta loodust ja keskkonda. * välissuhtluse vallas korraldada suhtlemist teiste riikidega,tagada riigi välisjulgeolek. 6) Maavalitsuse ja omavalitsuste õigused ja ülesanded. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, seda finantseeritakse riigi eelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded on korraldada ja koordineerida riiklikku hääletust,
sõjatööstuse arendamisele(diktaktuuriga riikides- nt. Saksamaa). Ameerika päästis majanduskriisist president Roosevelti reformikava: · Suleti kõik pangad- suudeti taastada inimeste hoiused · Vähendati tootmist-riik maksis põllumeestele tootmise vähendamise eest · Loodi uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid · Töötutele hakati maksma abiraha, toetati ka vaesemaid peresi ja maksti pensione Suure depressiooni tulemuseks oli see, et see aitas kehtestada või kinnitada mitmes Euroopa riigis diktaktuuri(nt. Saksamaa, Eesti, Itaalia). Majanduskriisi lõpuks peetakse aastat 1933, sest siis hakkas olukord täna Roosevelti reformidele paranema. PT 1b Sõjakollete kujunemine 1930 aastail Sõjakolded. Jaapan 1931- Eesmärk oli saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. Ründasid Hiinat ning vallutasid Manzuuria, kuhu lõid Jaapanist sõltuva Manzuko riigi. See ei olnud
D. Roosevelt? F. D. koostas selleks, et majanduskriisist v'lja tulla New Deal'i. Seda järgides hakaksid Ameerika Ühendriigid majanduslangusest üle saama. Prantsusmaal nõudis kriisist jagu saamine rohkem aega, kuna seal hakati New Deal'iga sarnaseid seadusi rakendama. Kehtestati näiteks kontroll panganduse üle: suleti kõik pangad va elujõulised pangad ning keelas neid vastava loata taasavada. Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. Töötutele hakati maksma abiraha, vanuritele pensione. Hakati reguleerima põllumajandust. Põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist ning riik maksis vähendamise eest hüvitist. Üritati luua uusi töökohti, reguleeriti tööjaotust ja sissetulekuid. Korraldati ka hädaabi töid.
1 000 000 000 000 000 000 eurot, summa, millega võiks mõnes kohas terve riigigi ära osta. Kahtlemata järgneks eurost loobumisele laiem korralagedus ja paanika Kreekas. Kreeka väljumisel euroalast tuleks kindlasti mingiks ajaks sulgeda Kreeka pangad, kuna muidu inimesed võtaksid raha välja ning läheksid seda teistesse riikidesse vahetama. Täna ei suuda ka riik ilma välise abita kõiki oma kulusid katta, tõenäoliselt tekib võimetus maksta palkasid ja pensione. Kuna raskeneb ka import, sest usaldus riigi vastu on väga väike, võib karta ka Nõukogude Liidu lagunemise lõpuga sarnast defitsiiti nii toiduainete kui ka kütuste suhtes. Eurost loobumisel pankrotistuksid väga paljud Kreeka ettevõtted ning see tähendab seda, et tööpuudus tõuseks veel kõrgemale tasemele, kui ta seda praegu on. Ei maksa siis imestada, et kreeklased eurot alles tahavad jätta, kuna kes see ikka tahab riskida oma
võtavad väga palju pensionääride sissetulekust ära . Minu meelest on ka see väga hea plaan , et üks päev aastas pühendada vanavanematele , nagu isadepäev või emadepäev . See päev oleks austuseks nende elutõõ ja selle eest , et nad on oma lapsed suureks kasvatanud ja kes on oma korda kasvatavad oma lapsi või on need ka juba suured . Muidugi kui Eestil hakkab paremini minema, võiksid riigimehed kohe pensione tõsta , kuna nad väärvivad seda . Hoitke siis oma vanavanemaid ja ärge pommige neilt raha . Muidugi võib neilt laenu teha, kui neil seda raha ikka on , aga paljud kasutavad oma vanavanemaid ära sellega , et lasevad neil laenu võtta pangast , siis võtavad raha omale, kaovad kus seda ja teist . Muidugi on ka neid, kes lasevad majad ja maad oma nimele kirjutada ja siis tõstavad ta majast välja ja vaadaku ta ise, kuidas omaga hakkama saab
kohustuslikult hõlmatud kõik Eestis töötavad isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Riikliku pensionisüsteemi hüvitisteks on vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Vanaduspensioni makstakse pensioniikka jõudnud isikule, kellel on nõutav pensionistaaz. Üldine pensioniiga (2008) Eestis on meestel 63 aastat ja naistel 60,5 aastat, kuid naiste pensioniiga tõuseb järk-järgult 63-le aastaks 2016. Riiklikke pensione rahastatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast ja riigieelarve muudest tuludest. Riiklike pensionide maksmist reguleerivad riikliku pensionikindlustuse seadus . Pensione makstakse Eestis elavatele isikutele. (Pensionide väljamaksmist teistesse riikidesse korraldatakse kahe- või mitmepoolsete sotsiaalkindlustuslepingute alusel) !!! Aastast 2020 (s.t. 1957.a. ja hiljem sündinud isikutele) viiakse riiklik vanaduspension sõltuvusse laste arvust. II sammas kohustuslik kogumispension ..
Monarhia: Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa 1. Inimesed James I (1603-1625) Inglismaa kuningas. Kuningas on võimu saanud jumalalt. Nõudis palju makse. Pillav eluviis, jagas rohkelt pensione, monopolide müük, parlamendi ignoreerimine, ebakuninglik välimus. Charles I (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Sotimaaga vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril. Charles II (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni
panku). * Riik hakkas reguleerima põllumajandust (põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist, mille eest riik maksis hüvitist ja nii suudeti tõsta põllumajandussaaduste hindu ning ka põllumeeste sissetulekud hakkasid kasvama). * Tööstuste elavdamiseks võeti vastu seadus, mille alusel üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotust, sissetulekuid jms. * Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest (töötutele hakati maksma abiraha, vanuritele pensione). Suur ülemaailme kriis lõppes umbes 1933. aastatel. Riikides, kus kriisiaastatel valitses või kehtestati diktatuur, võttis riik majanduse juhtimise täielikult enda kätte (seal oli majanduse elavnemine suuresti seotud sõjaks valmisumisega). 1939. aastal alanud II maailmasõda tekitas maailmas uue majandusliku olukorra. Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Demokraatlikud liikumised: 1
Nii nagu päriselus, nii ka raamatutes seisavad tegelased silmitsi selliste probleemidega. Herman Hesse ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller elab ajas, kus ümberringi valitsevad ,,tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned. Teoses on oskuslikult kujutatud heaoluühiskonna mõju inimesele, mis hakkas kujunema 1880 aastal Saksamaal Bismarckiga, kus hakati riigile olulistele ametnikele pensione maksma Teose peategelane Harry Haller on intellektuaal, kelles domineerivad kaks hinge ,,hunt" ja ,,inimene". Poleemika seisnebki selles, et Haller ei suuda kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti lepitada. Ainsa võimaliku väljapääsuna näeb ta enesetappu, mis päästaks teda maistest piinadest. Harry ei sobi tänapäeva ühiskonda, mis põhineb õnnele. Kõik, mis ühe inimese õnnelikusk
on mitte otsene sekkumine, aga majandus tegevusele soodsate tingimuste loomine, uuringute edutamine j.n.e. Nii 2003 aasta valimisel partei manifest sisaldas järgmist: Iseseisvuse partei alandab makseid ja riigi võlga, toetab ettevõtjaid, tõstab konkurendivõimelisust ja diversifitseerib Islandi majandust. Lihtsustab sotsiaalkindlustuse süsteemi, tagab efektiivse pensionisüsteemi, tõstab elatist lastele, pensione ja abiraha invaliididele. Kutsub konkurenditõusule hariduse valdkonnas ja erameditsiini osa suurendamisele. Julgeoleku valdkonnas on põhirõhk suunatud politsei tugevdamisele. Välispoliitikas on suund võetud liitumisele NATO ga ja USA sõjaväe jätkuvale baseerimisele Islandi territooriumil. Praegu Iseseisvuse partei rõhutab, et on vajalik tugevdada suhteid NATO ja USA ga. Samas on vajalik arendada suhteid ka Euroopa Liiduga, kuid on sellega liitumise vastu.
¨ tagab kodanike turvalisuse ja riigi sisemise julgeoleku. Majanduse vallas: ¨ kogub makse; ¨ korraldab riikliku sektori majandamist; ¨ juhib riigi majandusarengut; ¨ arendab side- ja transpordivõrke. Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas: ¨ korraldab haridust ja meditsiini; ¨ tagab inimväärse elatustase; ¨ maksab palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid; ¨ garanteerib rahvuskultuuri püsimise ja arengu; ¨ kaitseb loodus- ja elukeskkonda. Välispoliitika vallas: ¨ korraldab suhtlemist teiste riikidega; ¨ tagab riigi välise julgeoleku. 18) Keda esindab maavanem ning kuidas ta ametisse saab? Nimeta maavalitsuse ülesanded (4) V: Maavanem esindab maakonnas riigi huve. Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks. Maavalitsuse ülesanded:
Millist demograafilist ülemineku etappi iseloomustab alljärgnev rahvastikupüramiid, põhjenda (2) ? joonis lk 37 Rahvastiku vananemine? Miks elavad naised praegu kõigis piirkondades meestest kauem? Mehed elavad vabamalt nooruspõlves, liiguvad vähem, kolesterool tõuseb ja tekivad südame- ja veresoonkonna haigused, töötavad rohkem Millised demograafilise, sotsiaalseid, ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine riigile? Riik peab rohkem pensione maksma, riik jääb vaesemaks. Vähem tööjõudu, riik saab vähem makse, rahvaarv väheneb. 4. Ränne ehk migratsioon On on püsiv elukoha vahetus. Rahvastiku liikuvus: Ränne -Rahvusvaheline ränne (immigratsioon, emigratsioon, remigratsioon) -Riigisisene ränne Pendelränne -Igapäevane -Perioodiline (nt. 5 päeva Tallinnas, 2 päeva oma põhikohas) Lähismineviku peamised rändesuunad (õp. lk 40 joonis 2.16)
kõrgemad sõjaväelased ja kohtunikud, kes saavad pensioni eriseaduste alusel. On seisukohti, et eripensionid tuleks Eestis üldse kaotada. Ideaalse pensioni- ja tulumaksusüsteemi iseloomustaja on ühetaolisus ehk võimalikult väike erandite hulk. Praegusel juhul tekitab riik endale teadlikult kaks sotsiaalse õigluse probleemi. Esiteks on väljavalitutele kehtestatud põhjendamatult suured eripensionid, teisest küljest riik tunnetab, et sotsiaalse õigluse jaluleseadmiseks tuleks neid pensione kuidagi vähendada, näiteks tulumaksustada. Kuna praegu on pensionid tulumaksuvabad - ja sellega on inimesed arvestanud -, siis lõikab pensionireform endal jalad alt. Hästi teenida ja ausalt makse maksta muutub riigi poolt taas taunitavaks. Et tuleviku nimel hakata raha koguma, tuleb sellelt veel teinegi kord tulumaksu maksta. Isikustatud sotsiaalmaks ja senised muud meetmed kaotaksid korrapealt oma sisu.
annaabi.ee 
