Elu pärast Esimest Maailmasõda (0)

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

193  Molotov – Ribbentropi pakti sõlmimine (23.08.). 9  Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja puhkemine (01.09.). Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel: 1.1. Muutused poliitilisel kaardil pärast Esimest maailmasõda: Esimene maailmasõda tõi enesega kaasa impeeriumite lagunemise ja uute riikide tekke. Osa poliitilise kaarti muutustest seadustati Pariisi rahukonverentsil, osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena. Lagunevast Vene impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Kõik need riigid pidid kaitsma oma iseseisvumist ka relvajõul (nt Eesti Vabadussõda 1918-1920).

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat USA, Pr & Ingl suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu keeldusid tunnustamast RL põhikirja 2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

o riiklikud tellimustööd (hüdroelektrijaamad, tööstusettevõtted, jõesängide süvendamine, metsaistutamine) o töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid o tööliste õiguste (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi) o sotsiaalkindlustussüsteemi loomine (töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid) Suurbritannia 1. peale I maailmasõda demokraatia laiendamine: · üldine valimisõigus meestele 21.eluaastast (kaotati varanduslik tsensus) · naistele valimisõiguse andmine o valimisõigus jäi esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust) o 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor) o 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast o 1929 Inglismaa sai esimese naisministri 1

Lähiaeg 1914-1945

1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina)

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

Läänemerel, Balkanil, Aasias), hiljem Jaapan (Saksa Aasia valdused endale) Ameerika-Hispaania sõda 1898 - Hispaania sai lüüa, Puerto Rico/Filipiinid USAle 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus Venemaa jõuab 20 sajandisse ● Venemaal oli alanud venestamine (Aleksander III alustas) ● Võimule tuleb Nikolai ll Romanov, halb valitseja, jätkab venestamist ● 1904-1905 Vene-Jaapani sõda (üks 1905 revolutsiooni põhjustest), konflikt Kaug-Ida territooriumite pärast, Vene saab lüüa, Vene arstid saavad seal sõja kogemuse ● Absoluutne valitsemine, piiramatu võim ● Verine pühapäev 9 jan 1905 Peterburis, Vene võim avab tule rahumeelsele meeleavaldusele, revolutsiooni ajend ● 17 okt manifest 1905 - lubati sõnavabadust, Riigiduuma valimised, erakonnad ● Pjotr Stolõpin agraarreform - iseseisvad talud, lammutati külakogukond, talupoja eraomand 1905 aasta revolutsioon Ajend: Verine pühapäev 9.01

12. klassi ajalugu

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan,

II MAAILMA LÄHIAJALUGU

II MAAILMA LÄHIAJALUGU SUURRIIKIDE LIIDUD 20.SAJANDI ALGUL Kolmikliit 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines nendega Itaalia. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Viimane soovis kolooniaid haarata, mis aga tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga. Saksamaa toetus oli ülioluline Austria-Ungarile, mis oli rahvuslikult killustatud, kuid soovis tugevdada oma positsiooni Balkanil. Serbia selja taga seisis aga Venemaa, mistõttu vajas Austria-Ungari Saksamaad. Nõrgimaks liidu lüliks oli Itaalia, kes oli liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Entente Cordiale Kolmikliit oli ohu märk ning 1893.a. sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu. 1904. aastal