Elu pärast Esimest Maailmasõda (0)

Mis riigid olid Pariisi rahukonverentsil peamised otsustajad? Kes olid rahul ja kes mitte rahukonverentsi tingimustega? Miks?
USA, Prantsusmaa, Suurbritannia .Rahul olid võitjariigid kuna neile maksti reparatsioone ning nad said kasumit.Rahul polnud kaotajariigid kuna nad pidid palju asju ära loovutama ning maksma.Rahul polnud ka mõned võitjariigid, kuna nende arvates said nad liiga vähe kasumit ja kaotajariigid said liiga leebed tingimused.
Millised tingimused kehtestati Saksamaale Versailles ' rahulepinguga?

• Pidi võitjatele reparatsioone maksma
  
• Armeed vähendati 100 000 meheni jalaväes, 15 000 meheni mereväes.
  
• Keelati ajateenistus.
  
• Pidi loovutama 1/8 oma alast ja kõik oma kolooniad .
  
• Loodi Reini demilitariseeritud tsoon
  

Mis eesmärgil loodi Rahvasteliit? Mis olid selle nõrkused?
Rahvasteliitu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö.Nõrkused olid, et neil puudus oma sõjavägi, leping millele toetuti pidati ebaõiglaseks, otsustamine oli aeglane, USA jäi kõrvale, majandusaktsioonid puudusid.
Millised uued riigid tekkisid pärast I maailmasõda?
Austria-Ungarist tekkisid Tšehhoslovakkia, Ungari, Austria.Venemaa alt vabanesid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
Kuidas rikkus Saksamaa Versailles' süsteemi?
Hitler kavatses tühistada Versaille rahulepingu.Saksamaa lõi võimsa sõjaväe ja sisse seati üldine sõjaväe kohustus.Saksa väed tungisid Reini piirkonda, kuigi leping keelas seda.Oldi valmis Prantsusega sõidimiseks aga Prantsusmaa ei andnud endast märku.Hitler pidas end võitjaks.
Millised sõjalised konfliktid leidsid aset 1930ndatel. Hispaania kodusõja olulisus. Berliini- Rooma telg , Komiternivastane pakt.
Peale vasakpoolsete vabariiklaste rahvarinde võimulepääsu 1936. aastal algab mäss Franco juhtimisel.Mäss kasvas üle kodusõjaks, millest võtsid osa ka teised riigid.Lõppes 1939. aastal Franco diktatuuri kehtestamisega.Oli oluline, kuna siis sai katsetada uusi relvi ja tehnikat.Oli ka eelmäng Teiseks Maailmasõjaks.
Berliini- Rooma telg oli 1936 aastal Saksamaa ja Itaalia vahel, vastukaaluks Nõukogude liidu-Prantsusmaa kokkuleppele.
Komiternivastane pakt oli rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastane ühendus.
Mis põhjustas demokraatia võidukäigu pärast I maailmasõda?
Demokraatlike riikide arv oli väiksem aga tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike riikide maine ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid.
Mõisted: sufražetid, dominioon .
Sufražetid-Naisõiguslased inglismaal.
Dominioon-Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlamet, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus .
Suurbritannia ja Prantsusmaa sisepoliitika ja majadnus sõdadevalisel perioodil.
Suurbritannia majandus

• Majanduse areng aeglane
  
• Kaubandussuhted teiste riikidega head
  
• Juhtpositsiooni maailma majanduses kaotanud
  

Suurbritannia sisepoliitika

• Monarhia
  
• Konservatiivid- leiboristid
  

Prantusmaa majandus

• Majandus arenes soodsamates tingimustes
  
• Tänu võidule uued alad
  
• Põllumajandusriik (vein,juust,kala)
  
• Tööstuslik riik ( siid ,parfümeeria, mood, autod, keemiatööstus)
  

Prantusmaa sisepoliitika

• Palju parteisid (20a jooksul 41)
  
• Terav poliitiline võitlus
  
• Rahvarinne
  
• Demokraatia jääb püsima
  
• Vabariik
  

USA parteid ja kuritegevus.
USAs oli kaheparteisüsteem( vabariiklik partei ja demokraatlik partei).Mõlemad paremerakonnad, pooldavad vabaturumajandust. Demokraadid arvavad , et riik võib majandust juhtida.Vabariiklased arvavad, riik sekkugu majandusse minimaalselt.
USAs suureneb kuritegevus, kui tuleb keeluseadus, mis keelab valmistada alkohoolseid jooke.Inimesed hakkavad salaja tegema ning sellega suureneb ka narkomaania ja mõrvamine.Maffia gängid tulevad ning teevad kõike halba.
Ülemaailmne majanduskriisi põhjused ja toimumis aeg
1929-1933

• Börsikrahh
  
• Ületootmine
  
• Laenukoormuste kiire kasv
  
• Majanduse kohanematus
  

"Uue kursi" reformid.

• Roosevelt sulges kõik pangad ja keelas neid avada ilma loata.
  
• Põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist ja pakuti selle eest hüvitist
  
• Üritati luua uusi töökohti , reguleerida tööjaotust, sissetulekuid.
  
• Korraldati hädaabitöid
  
• Riik hakkas koolitsema abivajajate eest, töötutele maksti abiraha, vanuritele pensione, toetati ka vaesemaid peresid.
  

USA välispoliitika 1920.-1930. aastatel.
Isolatsioon pärast 1. MS.Hoiduti välisriikide eest.Neutralideediseadus- ei osutata sõjalist ega majanduslikku abi sõdivatele Euroopa riikidele.