Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis juhtuks Kreeka väljumisel euroalast? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas näeks välja Kreeka lahkumine euroalast?

Mis juhtuks Kreeka väljumisel euroalast?


Kõigile on teada, et Kreeka on hetkel euroala probleemsemaid riike. Vaatama sellele, et Kreeka on üritanud ellu viia kokkuhoiumeetmeid, hoida riiki nii stabiilsena, kui sellises olukorras võimalik, ripub ikkagi õhus küsimus, kas Kreeka peaks eurost loobuma ? Seda teemat on meedias väga laialdaselt kajastatud, arvamusi on mitmeid. On palju neid, kes arvavad , et Kreeka lahkumine euroalast oleks kasulik, samuti on palju neid, kes arvavad, et see kukutaks kogu Euroopa Liidu ja veaks endaga kaasa veel teisi riike. Oma essees püüan välja tuua olulisimad muutused selle kohta, mis juhtuks siis, kui Kreeka astuks euroringist välja. Muutuseid proovin analüüsida nii Euroopa Liidu, maailma kui ka Kreeka enda tasandilt .
Alustuseks, kuidas näeks välja Kreeka lahkumine euroalast? Väga raske on juba seda ette kujutadagi, rääkimata teostamisest, kuna mitte ükski riik ei ole mitte kunagi loobunud euro kasutamisest pärast seda, kui ta seal riigis juba kasutusel on olnud. Kuna Maastrichti leppes, mis on Euroopa Liidu üheks aluseks, ei ole sätestatud ühtegi punkti, mis käsitleks liiduriigi euroalast väljaviskamist, siis väljaviskamise jaoks tuleks seda lepingut muuta. Teine ning tõenäolisem variant oleks see, et Kreeka loobub ise euro kasutamisest, kuid senimaani nad seda teinud ei ole. Iseseisvalt eurost loobumine tähendaks tõenäoliselt ka seda, et tuleks korraldada referendum , kuid on väga kaheldav, kas kreeklased hääletaksid eurost loobumise poolt, kuna uuringud on näidanud, et lausa 70-80% kreeklastest soovib kasutusele jätta euro ning loobuda oma valuuta taaskasutusele võtmisest. Kogu jõust üritatakse täita Euroopa Liidu poolt kehtestatud kriteeriumeid saamaks abirahasid, millega riik uuesti rööbastele juhtida.
Seda, mis toimuks Kreekas peale eurost loobumist, on väga raske hinnata ja ennustada. Kuid eksperdid ja analüütikud on analüüsinud erinevaid võimalusi ning saanud mingigi ettekujutuse, sellest, mis juhtuma hakkaks. IMF (International Monetary Fund – Rahvusvaheline Valuutafond) on arvamusel, et Kreeka peaks euro kasutamisest loobuma. Nende arvates oleks see kiireim viis majanduse stabiliseerumiseni. Samas on see väga riskante samm, kuna peale iseseisva raha kasutuselevõttu vajuks Kreeka esialgu veel hullemasse kuristikku, kui ta on seda praegu. IMF-i analüütikud arvavad, et Kreeka majandus satuks langusesse, mis oleks esimesel aastal lausa 10% lähedane, kuid pärast paari aastat muutuks langus kasvuks ning riik stabiliseeruks kiiremini kui siis, kui eurost ei loobuta. Ma arvan, et kreeklased ei ole juba sellepärast rahul, et devalveerimine toimuks 50% lähedal, see tähendab, et intressid muutuvad kahekordseks ning kreeklased, kellel on mõni laen õlgadel, peavad tagasi maksma palju rohkem, kui nad seda varem oleksid pidanud tegema. Lugesin ka ühte väga huvitavat artiklit , kus oli kirjutatud, et Kreeka euroalast väljumine läheks Euroopa Liidu liikmeriikidele maksma umbes triljon eurot. Sellist raha hulka ei ole võimalik isegi numbrites kirja panduna ette kujutada. 1 000 000 000 000 000 000 eurot, summa, millega võiks mõnes kohas terve riigigi ära osta.
Kahtlemata järgneks eurost loobumisele laiem korralagedus ja paanika Kreekas. Kreeka väljumisel euroalast tuleks kindlasti mingiks ajaks sulgeda Kreeka pangad , kuna muidu inimesed võtaksid raha välja ning läheksid seda teistesse riikidesse vahetama . Täna ei suuda ka riik ilma välise abita kõiki oma kulusid katta, tõenäoliselt tekib võimetus maksta palkasid ja pensione. Kuna raskeneb ka import , sest usaldus riigi vastu on väga väike, võib karta ka Nõukogude Liidu lagunemise lõpuga sarnast defitsiiti nii toiduainete kui ka kütuste suhtes. Eurost loobumisel pankrotistuksid väga paljud Kreeka ettevõtted ning see tähendab seda, et tööpuudus tõuseks veel kõrgemale tasemele , kui ta seda praegu on. Ei maksa siis imestada, et kreeklased eurot alles tahavad jätta, kuna kes see ikka tahab riskida oma töökohast ilmajäämisega, kuigi tegelikult võib ettevõte minna pankroti ka ilma valuutamuutuseta ning töökohast võib ilma jääda nii või teisiti. Ma arvan, et enamus kreeklasi ei suuda euroalast lahkumise plusse ja miinuseid väga sügavuti läbi analüüsida ning näha, et mõne aasta pärast võiks parem hakata. See tähendab aga seda, et peamiselt on rahvas oma raha kasutuselevõtu vastu ning seda tehes puhkeks suured rahutused . Kreeklased on juba praegu tuntud oma protestivaimu poolest, kõik ju on näinud uudiseid sellest, kuidas kreeklased tänavatel „protestivad“, süüdates autosid ja kakeldes võimuesindajatega. Jutumärke kasutasin ma sellepärast, et minu arvates ei ole see protestimine, vaid lihtsalt asjatundmatute inimeste kogunemine, kes loo tagamaid teadmata kogunevad kokku ning hakkavad vandaalitsema.
Kui Kreeka lahkuks euroalast, oleksid mõjud ka muudele Euroopa Liidu liikmesriikidele väga suured. Eriti tuntav oleks mõju teistes nõrkades EL riikides, eeskätt neis, mis asuvad Kreeka lähedal, ehk siis Itaalia ja Hispaania . Kuna Itaalia, Hispaania ja Kreeka on omavahel tihedalt kaubandussuhetes seotud, siis Kreeka eurost loobumine ja sellele järgnev madalseis riigis tähendab vähenevat eksporti ning importi. See omakorda vähendab ka Itaalia ja Hispaania sisemajanduslikku koguprodukti ning kogu riigis ringlevat rahahulka, mis võib omakorda põhjustada mõnede ettevõtete pankrotistumise ning inimeste töötajäämise. See omakorda võib viia näiteks Hispaania selleni , et ei suudeta õigetel tähtaegadel tagasi maksta oma laene , mis on abipakettidena Euroopa Liidult saadud.
Ülejäänud maailmale mõjuks Kreeka lahkumine euroalast näiteks sellega, et muu maailma usaldus euro vastu väheneb, see tähendab seda, et näiteks dollar muutuks euro suhtes tugevamaks. Kuna väheneks ka Euroopa Liidu import, siis USA ei saaks enam nii palju kaupu eksportida ning nende majanduskasv sellevõrra aeglustuks. Kuna Euroopa Liit on nii Hiinale kui ka USA-le suurim kaubavahetuspartner, siis see tähendab ka seda, et üleüldiselt globaalne majanduskasv aeglustuks, kuna Euroopa Liidu siseselt ei ole asjad heas korras. Eriti rängad tagajärjed oleks maailmamajandusele siis, kui pärast Kreeka väljaastumist ei suuda teised nõrgad EL liikmesriigid enam toime tulla ning Euroopa Liidu import ja eksport vähenevad veelgi.
Peale mitmete artiklite uurimist ei oskagi ma kindlat seisukohta võtta, kas ma eelistan seda, et Kreeka jätkaks euro kasutamist või lõpetaks selle. Mina, eestlasena, arvan, et kõige mõtekam oleks ikkagi välja astuda ja üle elada see sügava kriisi aeg, mis peale devalveerimist aset leiab, et siis loota näha majanduslanguse aeglustumist ning ehk varsti ka majanduskasvu. Kuid kui ma oleks kreeklane, siis ma üritaksin kinni hoida eurost nii kõvasti kui annab, kuna hirm kaotada sissetulek, intresside suurenemise ees jne oleksid liiga suured faktorid .
Mis juhtuks Kreeka väljumisel euroalast #1 Mis juhtuks Kreeka väljumisel euroalast #2 Mis juhtuks Kreeka väljumisel euroalast #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raudo Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kreeka uue valitsuse toimingud
12
docx

Kreeka uue valitsuse toimingud

Kreeka uue valitsuse toimingud Kreeka on parlamentaarne vabariik, ning kapitalistliku majandusega Euroopa riik. Alates 1950 kuni 2008 aasta majanduskriisini, edestas Kreeka oma majanduskasvuga enamikke Euroopa riike. Seda välja arvatud 1980 aasta majandusseisaku ajal. Samal ajal, 1981 aasta 1. jaanuaril, astus Kreeka Euroopa Liidu liikmesriigiks. Kreeka edu põhjuseks 2000 aastatel peetakse soodsate laenude kättesaadavust, mis omakorda soodustas kasvavat tarbimist. Ka sel korral, 2001 aasta 1. jaanuarist, otsustas Kreeka astuda euroalasse. Kuid 2009 aasta majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu karmistusid laenutingimused, ning selleks ajaks olles võtnud endale laenukohustusi, sai üha suuremaks probleemiks kasvav eelarvepuudujääk.

Ühiskond
Rahvusvaheline rahandus
18
docx

Rahvusvaheline rahandus

Kordamisküsimused. Kevad 2017 1. Euroopa ühisraha kehtestamise majanduslikud põhjused. Ühisturu toimimise takistused ilma ühisrahata. Ühisraha kehtestati, et kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv; et hoida hindade tõus kontrolli all; ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. (Kõikumised mõõdukad ja muutused etteaimatavad) 2. Euro, Euroopa ühisraha, usaldusväärsuse tagamise süsteem ja vahendid. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil.

Rahvusvaheline rahandus
Euroopa-mis edasi
5
pdf

Euroopa-mis edasi?

Siinkohal olgu ära öeldud, et olen täiesti nõus A.Arraku poolt välja pakutud tulumaksusoodustustega lastevanematele. See aitaks kaasa soovile lapsi saada, suurendaks maksumaksjate arvu ja aitaks üle elada kriisi veelgi suurema prognoositava järeltõuke. Osa Euroopa riike on elanud üle oma võimete tuleviku arvelt. Suurendatud on riiklikke laenukoormusi ja nüüd ei osata enam kriisiolukorraga kohanduda. Mõnel EL liikmel on riigivõlaintress pea 12%. Üks selline riik on Kreeka, kus kulutatakse rohkem kui riigieelarvesse laekub. Kui riike, kes peale Kreeka ja Iirimaa abipakette vajavad peaks lisanduma, siis on lood väga kehvad. Kõige suurem oht hetkel ähvardab meid Itaalias toimuva näol. Tekkinud olukorras, kus eelarved on miinuses ja võlg kasvab oleks lahendus rakendada liikmesriikides ühtseid põhimõtteid, mida on aga hetkel raske ellu viia. Kas liikmesriikidel ei olegi muud võimalust, kui EL abipakettidele ja uutele laenudele loota. Samas ei ole

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
Kodanikuõpetus III kursusele
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

LÄÄNE TSIVILISATSIOONIST Euroopa Liidu tuumikriigid langevad kokku kunagise Rooma impeeriumi aladega ja Euroopa kultuuri võib samastada Lääne tsivilisatsiooniga. Viimase põhiolemus on läänekristlik, st katoliiklik ja protestantlik. Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb läänekristlus ja algavad islam ja õigeusk, nagu ütleb Samuel Huntigton (,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge", OÜ Fontese kirjastus 1999). 2 Praeguses Euroopa Liidus on ainult kaks õigeusklikku riiki: Kreeka ja Bulgaaria. Kreeka on olnud klassikalise tsivilisatsiooni alguspunkt ja pannud aluse seega Lääne tsivilisatsioonile, kuid teda ennast ei saa kultuuriliste erinevuste lugeda Lääne tsivilisatsiooni hulka kuuluvaks. Kreeka pole järginud läänelikku poliitikat ja norme ja teeb tihedat koostööd Venemaaga. Lääne tsivilisatsioon kerkis esile 8-9. sajandil, tema iseloomulikud tunnused kujunesid välja järgnevate sajandite jooksul. Moderniseerumine algas 17-18. sajandil

Ühiskond
III kursuse materjal
29
odt

III kursuse materjal

Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid. Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO ­ Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991.

Ühiskond
Hinnang majanduskriisi lahendamisele Euroopa näitel
16
doc

Hinnang majanduskriisi lahendamisele Euroopa näitel

telegram.ee/maailm/euroliidu-majanduskriis-nouab-asjatundjate-sonul-inimelusid#.UZDov-SQY0h] Viimati sisenetud 09.05.2013. 2 Finantskriis tõi välja euroliidu riikide strukturaalsed nõrkused – riigid ajasid oma fiskaalpoliitikat ja proovisid jälgida iseseisvalt piiranguid. Probleemid hakkasid idanema juba eoses, sest riigid liitusid eurotsooniga ettenähtud kriteeriume mitte täites. Suurimad murelapsed on olnud Kreeka, Hispaania, Portugal, Itaalia. Eelmainitud riigid on normide ees silmad kinni pigistanud ning aina oma riigivõlga kasvatanud. Samuti on probleemiks olnud korruptsioon, maksudest hoidumine jms. Praeguseks on abipaketid neid veel vee peal hoidnud ning eurotsooni lagunemise tõenäosus on pigem väike. Eurotsooni lõhenemine on siiski mõiste, mis üha enam ekõlapinda leiab, rohkem siiski radikaalsemate ja euroskeptikute poolt. Kõiki eelpool nimetatud

Majandus
Kreeka Majandus geograafia
27
odt

Kreeka Majandus geograafia

.............................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted............................................................................................................................ 7 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse............................................................................. 7 Firmad päirt Kreekast...........................................................

Geograafia
Arutlus-Laenuvõtmise poolt ja vastu
2
docx

Arutlus-Laenuvõtmise poolt ja vastu

laenutähtaega pikendada. See aga võib osutuda eraisikule üsna kulukaks. Näide ühe kiirlaenufirma kodulehelt: 200 eurose laenu tähtaja pikendamiseks 30 päeva võrra tuleb maksta 56 eurot teenustasu. Laenu võetakse ka riigi poolt. Seda ilmselt väga keeruliste asjaolude tõttu, kuna riik ilma suure vajaduseta niisama laenu võtma ei hakka. Majanduskriisidest tulevad ajapikku riigid tavaliselt välja, kuid tänapäeval on kõige silmapaistvamaid riike Kreeka. Nimelt oli Kreekas suur majanduskriis ning riik küsis Euroopa Liidult finantsabi, mida too ka andis. Kui 2007. aastal oli Kreeka majanduskasv veel 3,9% SKTst, siis rahvusvahelise majanduskriisi mõjul hakkas majanduskasv langema ja 2009. aastal oli majanduskasv juba -3,3%. Eurostat hindas 2009. a. lõplikuks eelarvepuudujäägiks 15.4% SKTst ning Kreeka oli sunnitud paluma EL-ilt ja IMF-ilt finantsabi, et ära hoida pankrot. Kreeka on rahvusvaheliste kreeditoride käest

12. klassi ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun