Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsiaalprobleemide essee (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuigi kõigepealt tuleks küsida kuhu see viib?
  • Mille jaoks on vaja kasutada vägivalda?
Sotsiaalprobleemid
Kui palju on hetkel Eestis olevaid sotsiaalseid probleeme on raske ütelda, kuid neid on omajagu palju mida selles teemas lahata.
Eesti riigis on sotsiaalseid probleeme palju. Esile tuleks tuua näiteks vanurid. Vanuritele ei maksta nende jaoks vastavat pensioni meie riigis. Kuna riigil ei ole raha, siis ei saagi paremaid pensione loota . Eestis on pragu raske majanduslik seis, millest oleks kõigepealt vaja välja tulla. Peale seda saab alles mõtlema hakata juba muude probleemide lahendamist. Kuid majandusliku seisu parandamiseks peab tooma ohvreid mujalt.
Probleemiks on ka omasooihaldajad. Igal inimesel on ju võimalik valida mida ta teha tahab, kellega olla ja kuidas seda kõike teha. Paljudele see asi lihtsalt ei meeldi ja hakatakse häält tõstma. Kuigi kõigepealt tuleks küsida kuhu see viib? Mida saab muuta üks inimene terve rahvamassi vastu. Inimest kes on selles osas oma otsuse teinud ei saa tavaliselt enam muuta. Neid keda saaks muuta need tahavad seda natukenegi ka ise. Sellest on muidugi palju abi .
Ka üldine rahapuudus on suureks probleemiks. Kui ei ole raha ei saa osta toitu, maksta arveid ja palju muudki. Aga kui ei ole raha, et maksta arveid ei ole ka elektrit ja toasooja. Paljuski on süüdi Eesti majanduskriis , sest peale selle tulekut on kõik turud langenud ja palju kohti on koondatud. On inimesi kes on peale koondamisi jäänud kodutuks ja eluheidikuteks. Nad ei oska midagi teha ja ei tahagi enam midagi muud teha kui oma töökohta enam ei ole. Nende endi huvides võiksid nad minna töötukassasse ja hakata läbima erinevaid kursuseid ja loota et kunagi hakkab majandus jälle tõusujoones minema ja hakkab turule jälle uusi töökohti tulema kuhu saaks kandideerida. Võimalus on ka peale koolituste läbimist asutada enda ettevõte ja hakata iseendale tööandjaks. Seda võimalust täna ka väga paljud juba kasutanud ja usun, et neil läheb hästi.
Probleemiks on ka sooline ebavõrdsus. Sama hulga töö tegemise eest makstakse enamasti naistele vähem. Samas ööklubides on enamasti sissepääsud naistele tasuta ja mehed peavad pileti ostma ja kui nad tahavad tutvusi luua, siis peavad nad ka naistele jooke välja tegema. Need probleemid oleks võimalik lahendada sellega, et näiteks tööandjad peaksid hakkama maksma töö tegemise eest sama palju kõigile. Klubide omanikud peaksid hakkama ka selle peale mõtlema, et neile ei tule nii palju sissetulekut, kui tuleks muidu. See on lahendadav vaid nende endi tegevuste tagajärjel.
Vägivald on samuti sotsiaalne probleem. Suurem enamus vägivallast on suurlinnades nagu Tallinn, Tartu, Pärnu. Mille jaoks on vaja kasutada vägivalda? Kas alati on see kõige parem lahendus? Kõik juhtumid mis on lõppenud vägivallatsemisega oleks võimalik lahendada ka suulisel teel. Alati ei pea minema käsipidi kallale selleks, et kellelegi midagi mõistetavaks teha. Enamasti on vägivaldsed juhtumid just noorte eestlaste ja venelaste vahel. See, et ei saada aru keelest mida teine kõneleb ja mida ta tahab selgeks teha, selleks ei ole vaja kasutada käsi, vaid tuleks ennast väljendada nii, et see oleks arusaadav ka sõnadega.
Kuritegevus on ka üheks suureks probleemiks. Tänapäeval minnakse juba nii nahaalselt poodi, et pannakse asi tasku ja kõnnitakse tootega välja. Selle lahendamiseks peaks olema igal poel, tanklal ja muudel kohtadel turvamees või turvakaamera. Kui on suuremad ruumid siis oleks parem ka mitu turvameest. Olemas on küll turvakaamerad, aga isegi nendest ei hoolita enam.
Kuritegevuse kõrval on veel probleemiks ka alkoholism . Paljudel juhtudel on just alkohol süüdi selles, et minnakse vargile, lõhutakse teiste vara, varastatakse autosid ja palju muud. Selliste asjade ärahoidmiseks on näiteks autotootjad paigaldanud palju vargavastaseid seadmeid. Teine võimalus oleks ka see, et panna auto tasulisse parklasse. Ülejäänud juhtudega ja muidugi ka sellega peaks tegelema politsei.
Eesti sotsiaalprobleeme oleks võimalik lahendada sellega, et majandus oleks vaja viia ülesmäge. Ja sellega oleks vaja tegeleda nii kiiresti kui võimalik. Öeldakse küll, et rahaga ei saavuta kõike, kuid ka ilma rahata ei ole võimalik vältida sotsiaalseid probleeme. Rahapuudus vaid võimendab meie probleeme.
Sotsiaalprobleemide essee #1 Sotsiaalprobleemide essee #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor axface Õppematerjali autor
Räägitakse probleemidest ühiskonnas kui sellises mida oleks võimalik teha paremini

Sarnased õppematerjalid

Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale
6
doc

Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?

Rakvere Ametikool Gerda Kuusemets K14 Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum - see on tegelikult väga suur mõiste ning seda võib tõlgendada mitmeti. Eesti ühiskonna tegevusele ja arengule saavad kaasa aidata ka noored, kes alles õpivad või on äsja kooli lõpetanud. Igaüks meist saab olla kasulik Eesti ühiskonna parandamisele ning muuta seda üha enam paremuse poole. Selleks on vaja vaid pühendumist ning suurt tahtejõudu, ilma nende kaheta ei saavuta peaaegu midagi. Kuigi paljud arvavad, et olen veel õppiv noor ning mina ei saa aidata kaasa ühiskonna tegevusele ja selle muutmisele, siis nad eksivad. Meie kõik ise kujundamegi Eesti ühiskonna. Minu arvamus on selline, et kõige kasulikum saab olla noor õppiv inimene oma riigile siis, kui ta õpib headele tulemustele ja hindab seda raha, mida riik panustab tema õppele. Hiljem kool

Eesti keele suuline ja kirjalik väljendamine
21-sajandi väljakutsed
12
doc

21. sajandi väljakutsed

TEEMA: ,,21. SAJANDI VÄLJAKUTSED" Kirjuta vähemalt 400- sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid 21. sajandil lahendamist vajavaid probleeme. ÜLESANNE: KONTROLLI, KAS ÕPILASE SÕNASTATUD PEAPROBLEEM JA PEAMÕTE SOBIVAD OMAVAHEL KOKKU: Peaprobleem: Kuidas mõjutab tehnoloogia areng ühiskonda? Peamõte: Tehnoloogia on andnud inimkonnale palju ning ilma oleks tänapäeval raske elada. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse kuidas mõjutab ja peamõttes vastatakse küsimusele mida on nadnud. Peaprobleem: Miks on muutunud tehnika kiire areng nii populaarseks? Peamõte: Tehnika kiire areng tekitab ühiskonnas puudusi. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse miks on muutunud ja peamõttes vastatakse mida tekitab tehnika kiire areng. Peaprobleem: Kuidas ohjeldada tehnika kiiret arengut ning suurel kiirusel kasvavat populaarsust inimeste seas? Peamõte: 21. sajandil mängib tehnika inimeste seas liiga suurt rolli. Tänu nutividinatele kaob järk- järgult inimestevaheline füüsilin

Eesti keel
Autojuhtide vajadus ja puudus Eesti logistikasektoris
4
docx

Autojuhtide vajadus ja puudus Eesti logistikasektoris

Autojuhtide vajadus ja puudus Eesti logistikasektoris Logistikasektor on pidevalt arenev. Seega tekib vajadus, et inimesed käiksid selle ajaga kaasas ning saaksid vastavaid koolitusi ning teadmisi. Paljud autojuhid on kõrgemas eas ning uuendustega kaasatulemine ei pruugi olla nende jaoks sobilik. Turul juhivad suurettevõtted ning väiksemate firmade võimalused kahanevad selle arvelt. Autojuhtide tööelu ja tegemised sõltuvad paljuski turust ning sellest palju tööd on. Kuna puutun ise kokku autojuhtidega perekonnas, on mul aimu, milline on ühe kaugsõidu autojuhi ning Eesti siseseid sõite tegeva autojuhi elu. Nende kahe autojuhi elud ning töökoormused on vägagi erinevad. Ma arvan, et antud teema on logistikasektoris väga oluline, sest kui puuduvad autojuhid, puudub ka võimalus kaupa korrektselt ning soovipäraselt transportida. Kuna tehnoloogia on kiirelt arenev siis on vaja ka tööjõudu, kes suudaks sellega kaasa minna. Vanemas eas sõidukijuhid ei pruugi

Transport
Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ­ ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20

Asjaajamine
Säästmine ja ostuhullus
5
doc

Säästmine ja ostuhullus

Lõpuks nägime kahekohalise inflatsiooninumbri ära ­ jaanuaris 2008 11%. Aasta algas süngelt. Midagi lohutavat ei lubanud Eesti Panga kommentaar ka veebruari ja märtsi kohta, seis on sama hull ka praegu. Kuigi praegu hinnatõus on peatunud, pole lähiajal kindlasti mitte hindade alandamist näha. ,,Eesti hinnad, eriti toidukaubal, galopeerivad nagu peata ratsanik." Nii ütles SEB Ühispanga analüütik. Eesti kallilttootjad kaotavad oma positsioone odavamale impordile. Eriti on kallinenud piimatoodete hinnad, näiteks juustust on saanud hinna poolest delikatesstoode. Majandus- langus on kindlasti üheks oluliseimaks tarbimise ja säästmise näitajate mõjutajaks. On arvamus, et hinnatõus sunnib ostjaid odavama ja vähemkvaliteetse toidukauba juurde, enam ei uurita tootjamaad, vaid vaadatakse ainult kilohinda. Et ostuhullus hakkas vaibuma, näitas järjekordade kadumine suurtest kaubakeskustest. Ei aidanud ka jaanuari allahindlused, et ostjaid tarbimistemplitesse ohverd

Majandus
Juhtumite kirjeldused
13
pdf

Juhtumite kirjeldused

Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 ­ aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi

Sotsiaaltöö
Juubel
9
doc

Juubel

Autehnika õppesuund Autotehnik Juubel Kuressaare 2010 Teemas käsitleme juubelis toimuvat ja kõike sellega seonduvat. Valisime selle teema kuna me lootsime, et äkki me oskame selle teema kohta midagi kirjutada. Juubelit korraldama hakkates tuleb kõik üksikasjalikult läbi mõelda. Näiteks tuleb mõelda, kus juubelit korraldama hakata, kõik kaunistused ja muu sellega seonduv, fotograaf ja piltide saamine ning teistele edastamine, söök, jook, kes tuleb esinema, kui palju külalisi tuleb ja kus vajadusel külalisi saaks majutada, kus saadakse raha peo korraldamiseks ja kui palju kogu üritus maksma läheb. Juba hommikul hakkavad kokad süüa tegema. Juubilar läheb vaatab peo koha üle, et kas kõik on nii nagu tema tahab või võiks midagi muuta ning enne külaliste tulekut viimased viimistlused teha. Kui see on valmis, pannakse peoriided selga ja hakatakse külalisi ootama. Külalised hakkavad vaikselt kohale tulema. Siis kui kõik külalised kohal on, av

Perekonna õpetus
Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt
11
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt

24.10.2011 Olukorra määratleme probleemina alles siis, kui me saame aru, et 5h 500 lk materjali läbitöötamiseks, kui järgmisel hommikul on eksam. Objetivistid lähtuvad probleemi tefineerimisel ja nende mõistmisel alati oma teoreetilisest usust ­ kuidas peab maailmas käituma. See on klassikaline ettekujutus et probleem on kõrvalekalle, hälbivus normaalsest maailmast. Et nt kodutud on sotsiaal-probleem sellepärast, et normaalne on see, et inimesel on kodu. See et normaalne on, et inimesel peaks olema kodu pole aga teoreetiline usk. Konstruktivistid seevastu keskenduvad sellele, kuidas inimesed võtavad oma usku, mida täpselt maailmas peaksid käima. Objektivistid väidavad sageli, kuidas maailm peks ideaalis korraldatud olema, mis käib inimesega kaasas. Et öelda, et miski on kõrvalkalle normaalsest ideaalsest maailmast, peab meil olema algne ettekujutus, milline on ideaalne maailm. Konstruktivistid seevastu keskenduvad küsimusele, kuidas inimesed võtavad omaks uskumus

Tänapäeva sotsiaalprobleemid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun