50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
briizu
Õppematerjali autor
Sellele lisandusid sõjakas sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja patriotismi nimel korda saadetud massiterror, vähemusrahvuste (ksenofoobia, antisemitism), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, vaenuõhkkonna tekitamine poliitiliste vaenlaste otsimise, avaliku hukkamõistu ja jälitamisega. Ajalugu Poliitiline liikumine fasistliku diktatuuri kehtestamiseks tekkis pärast I maailmasõda. Kohalikest oludest sõltuvalt omandas fasism eri maades erineva kuju. Fasistlik liikumine tekkis 1919. aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (`Võitlusliit'). 1921 kujunes sellest Rahvuslik Fasistlik Partei. Esmakordselt kehtestatigi fasistlik kord Itaalias (1922 1943), seejärel Saksamaal (1933 1945) ja teistes maades. Saksamaal esines fasism natsionaalsotsialismi nime all
............4 Ajalugu...........................................................................................5 Fasism ja Saksamaa......................................................................5-6 Itaalia fasism...................................................................................6 Benito Amilcare Andrea Mussolini........................................6-7 Mussolini võimuletulek.......................................................7-8 Itaalia fasismi tunnusjooned.................................................8-9 Fasismi sümbolid...........................................................................9 Hispaania kodusõda......................................................................9 Antifasism...................................................................................10-11 Neofasism...................................................................................11-12 Fasism Eestis...............................
Ka seetõttu et Rahvasteliidus polnud kindlat järelvalvet ega karistust, selleks kui keegi ei peaks lubadustest üle astuma (mida nt Saksamaa tegigi) 2. Impeeriumite lagunemine ja uute riikide tekkimine Kesk- ja Ida-Euroopas. Venemaast - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia Saksamaast - Elsass-Lotring Prantsusmaale, Poola, Leedu, Taani, Belgia, Tsehhoslovakkia Austria-Ungari - Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Itaalia Ingismaa loovutas enda küljest Iirimaa Türgi - Süüria-Liibanon, Iraak, Transjordaania, Palestiina Missugused vastuolud ja pinged tekkisid või jäid pärast Esimese maailmasõja lõppu püsima maailma, eriti Euroopa riikide vahelistesse suhetesse? Kas ja kuidas oleks neid saanud vältida või lahendada? Ainsaks selgeks võitjaks jäi Ameerika Ühendriigid - Euroopa riigid jäid Ameerikale võlglasteks.
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan,
rabeleda ning kellest sai lihtrahva ebajumal, kuna ta andis lootust ka teistele, et elus hakkama saada. 1922 fasistide võimuletulek Itaalias, 1933 (30.01) Hitleri võimuletulek Saksamaal (vabariigi kantsler), 1929 1933 (29.10, New Yorgi börsihoone Wall Street´il) suur majanduskriis, 1933 1945 (04.03 12.04) F. D. Roosevelti valitsusaeg USA-s, 1922 (31.10) B. Mussolini sai Itaalia peaministriks. Briandi-Kelloggi pakt (1928) algul 15 riigi poolt allakirjutatud pakt, millega kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendit ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, Rapallo leping (1922) Saksamaa ja Venemaa Versailles´ süsteemi vastane leping, mille kohaselt Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed, Locarno
Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine
41 valitsust, enamasti paremerakondade valitsused. Majanduskriisi ajal tekkis diktatuuri oht. Sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kes moodustas ka valitsuse. Parlament võttis vastu uusi seadusi: vähendati töönädala pikkust; puhkuseseadus andis 2 nädalat tasutud puhkust iga aasta. USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles
radikaalsed jõud (kommunistid, fašistid, natsionaalsotsialistid) “VANAD” “NOORED” Inglismaa Kesk- ja Ida- Prantsusmaa Euroopa riigid Skandinaavia 1920.aastail AUTORITAARSED TOTALITAARSED Kesk- ja Ida-Euroopa Venemaa 1917 riigid 1930.aastail Itaalia 1922 Hispaania, Türgi Saksamaa 1933 DEMOKRAATIA TUNNUSED: 1. Inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seadused). 2. Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud. 3. Poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel. 4. Kodanikuvabadused. 5. Mitmeparteisüsteem Nn. “vanadele demokraatiatele” oli iseloomulik: 1. Pahempoolsete jõudude mõju kasv. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid