USA ja Itaalia pärast I maailmasõda (0)

1 Hindamata

Kordamine kontrolltööks. Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel.

Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda.
USAs majanduslik kiire areng, tundus, nagu poleks Ameerika jaoks ükski ettevõtmine võimatu. Siis otsustatigi kehtestada „kuiv seadus“ – inimesed aga alkoholist ei loobunud , selle valmistamise võtsid enda peale maffiad. Riiki juhtisid 20-ndatel vabariiklased, kes piirasid riigi osalemist majanduselus ja rõhutasid vaba ettevõtluse tähtsust.
Itaalias majandus- ja sotsiaalkriis, palju töötuid (ka sõjast tagasi pöördunud noored mehed). Kommunistid kasutasid rahulolematust ära ja korraldasid streike ja väljaastumisi, neile astusid vastu fašistid, kes ka hiljem võimule tulid.

Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933:
põhjused (maailmamajanduse kohanematus : 1. Maailmasõjast oli jäänud lahendamata hulgaliselt probleeme; kaupade ületootmine: toodeti rohkem kui inimesed jõudsid tarbida; valesti majandamine : riigi toetusel võeti palju laene , et nende abil kiiresti rikastuda ja rohkem tarbida, kuid ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks; siseturu kaitse, kõrged tollimaksud .);
muutused (varises kokku usaldus pankade vastu; pankrot , tööpuudus (maailmas 30 miljonit töötut), ettevõtete sulgemine , tootmise langus, ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene, rahva rahutused , riikide sekkumine majandusellu.).
keinsianism (kriisi ravi poliitika): a) riigi sekkumine majandusellu e riik hakkab maj reguleerima; b) kapitaalmahutuste stimuleerimine e antakse krediiti/laenu eesmärgiga, et rohkem tarbitaks; c) kulude suurendamine suuremaks kui tulud ehk vähem toota, rohkem tarbida; d) raha emissioon (esialgu inflatsioon , mis tuleb õigel ajal peatada, ja siis järgmineb deflatsioon , kui maj on elavnenud) riigi kontrolli all e keskpank hakkab raha juurde trükkima riigi kontrolli all.
Roosevelt : a) alustas kohe reformidega; b) 100 päevaga 70 seadust; c) 5. märtsil sulges kõik USA pangad (enne kriisi oli 23 000 panka); d) andis välja seaduse, mis tegi ettepaneku farmeritel vabatahtlikult tootmist vähendada; kahju korral riik maksis kahju kinni; e) kes ei olnud nõus tootmise vähendamisega, siis riik ostis ülejäägid ära ja müüs odavamalt elanikele edasi; f) R lubab a/ü õigusi laiendada (leevendas poliitilist seisu); g) töötati välja sotsiaalhooldusteenuste süsteem e maksti toetusi, töötuabiraha (esmakordselt maailmas), pensione; h) töölaagrid 18-25-a; i) kontroll monopolide üle e anti kvoodid, üle mille ei tohi teatud valdkond toota/teha; j) „kuiva seaduse“ e alkovastase seaduse tühistamine (lisatulu riigile).

Fašismi tekkimine Itaalias:
põhjused (maj raskused ja tööpuudus tekitasid rahulolematust, mida kasutasid ära kommunistid, kes korraldasid streike ja väljaastumisi, nende vastu astusid välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fašistide liikumine, juht Benito Mussolini )
fašistlik ideoloogia (tähtsaim: rahvuse kui terviku heaolu; üksikisikul polnud mingit tähtsust, klassihuvid ja teised egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele; oma perekonna, vanemate ja ka nõrgemate austamine ehk lähedaste hoidmine; fašism ei usu igavese rahu võimalust ega sellest tulevat kasu; ühiskonnaelu kõigi külgede range reglementeerimine; üldkohustuslik f ideoloogia; demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine)
fašistlik diktatuur (riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine ; poliitiliste sümbolite nagu lippude , marsikolonnide ja mundrite ohter tarvitamine; korporatiivne ühiskonnamudel ehk otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude või teiste organisatsioonide baasil)
Mussolini (oli endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fašistliku liikumise juht; lubas taastada riigis korra, muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium ; 1922. a. Peaminister ; 1925. a. kehtestati üheparteisüsteem, M-le anti seadustega piiramatu võim, poliit . opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid ; intensiivne riiklik propaganda veenis itaallasi oma riigi vägevuses)

USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel.
USA välispoliitika: isolatsionism ehk vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USAs 20-ndatel aastatel, mida iseloomustas USA poliitiliste liitude eitamine Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu.
Itaalia välispoliitika: 30-ndail aastail sõjakas; eesmärk Vahemeri Itaalia sisemereks saada; liitlassuhted Saksamaaga (hiljem ka Jaapaniga).
Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda. USAs majanduslik kiire areng, tundus, nagu poleks Ameerika jaoks ükski ettevõtmine võimatu. Siis otsustatigi kehtestada „kuiv seadus“ – inimesed aga alkoholist ei loobunud, selle valmistamise võtsid enda peale maffiad. Riiki juhtisid 20-ndatel vabariiklased, kes piirasid riigi osalemist majanduselus ja rõhutasid vaba ettevõtluse tähtsust. Itaalias majandus- ja sotsiaalkriis, palju töötuid (ka sõjast tagasi pöördunud noored mehed). Kommunistid kasutasid rahulolematust ära ja korraldasid streike ja väljaastumisi, neile astusid vastu fašistid, kes ka hiljem võimule tulid. 2. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933: põhjused (maailmamajanduse kohanematus: 1. Maailmasõjast oli jäänud lahendamata hulgaliselt probleeme; kaupade ületootmine: toodeti rohkem kui inimesed jõudsid tarbida; valesti majandamine: riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda ja rohkem tarbida, kuid ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks; siseturu kaitse, kõrged tollimaksud.); muutused (varises kokku usaldus pankade vastu; pankrot, tööpuudus (maailmas 30 miljonit töötut), ettevõtete sulgemine, tootmise langus, ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene, rahva rahutused, riikide sekkumine majandusellu.). keinsianism (kriisi ravi poliitika): a) riigi sekkumine majandusellu e riik hakkab maj reguleerima; b) kapitaalmahutuste stimuleerimine e antakse krediiti/laenu eesmärgiga, et rohkem tarbitaks; c) kulude suurendamine suuremaks kui tulud ehk vähem toota, rohkem tarbida; d) raha emissioon (esialgu inflatsioon, mis tuleb õigel ajal peatada, ja siis järgmineb deflatsioon, kui maj on elavnenud) riigi kontrolli all e keskpank hakkab raha juurde trükkima riigi kontrolli all. Roosevelt: a) alustas kohe reformidega; b) 100 päevaga 70 seadust; c) 5. märtsil sulges kõik USA pangad (enne kriisi oli 23 000 panka); d) andis välja seaduse, mis tegi ettepaneku farmeritel vabatahtlikult tootmist vähendada; kahju korral riik maksis kahju kinni; e) kes ei olnud nõus tootmise vähendamisega, siis riik ostis ülejäägid ära ja müüs odavamalt elanikele edasi; f) R lubab a/ü õigusi laiendada (leevendas poliitilist seisu);
g) töötati välja sotsiaalhooldusteenuste süsteem e maksti toetusi, töötuabiraha (esmakordselt maailmas), pensione; h) töölaagrid 18-25-a; i) kontroll monopolide üle e anti kvoodid, üle mille ei tohi teatud valdkond toota/teha; j) „kuiva seaduse“ e alkovastase seaduse tühistamine (lisatulu riigile). 3. Fašismi tekkimine Itaalias: põhjused (maj raskused ja tööpuudus tekitasid rahulolematust, mida kasutasid ära kommunistid, kes korraldasid streike ja väljaastumisi, nende vastu astusid välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fašistide liikumine, juht Benito Mussolini); fašistlik ideoloogia (tähtsaim: rahvuse kui terviku heaolu; üksikisikul polnud mingit tähtsust, klassihuvid ja teised egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele; oma perekonna, vanemate ja ka nõrgemate austamine ehk lähedaste hoidmine; fašism ei usu igavese rahu võimalust ega sellest tulevat kasu; ühiskonnaelu kõigi külgede range reglementeerimine; üldkohustuslik f ideoloogia; demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine); fašistlik diktatuur (riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine; poliitiliste sümbolite nagu lippude, marsikolonnide ja mundrite ohter tarvitamine; korporatiivne ühiskonnamudel ehk otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude või teiste organisatsioonide baasil); Mussolini (oli endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fašistliku liikumise juht; lubas taastada riigis korra, muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium; 1922. a. Peaminister; 1925. a. kehtestati üheparteisüsteem, M-le anti seadustega piiramatu võim, poliit. opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid; intensiivne riiklik propaganda veenis itaallasi oma riigi vägevuses). 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. USA välispoliitika: isolatsionism ehk vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USAs 20-ndatel aastatel, mida iseloomustas USA poliitiliste liitude eitamine Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu. Itaalia välispoliitika: 30-ndail aastail sõjakas; eesmärk Vahemeri Itaalia sisemereks saada; liitlassuhted Saksamaaga (hiljem ka Jaapaniga).

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

briizu Õppematerjali autor

Kordamine kontrolltööks. Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel.

itaalia usa euroopa majanduskriis keinsianism roosevelt mussolini fa?ism imperialism

Sarnased õppematerjalid

doc

Fašism

Sellele lisandusid sõjakas sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja patriotismi nimel korda saadetud massiterror, vähemusrahvuste (ksenofoobia, antisemitism), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, vaenuõhkkonna tekitamine poliitiliste vaenlaste otsimise, avaliku hukkamõistu ja jälitamisega. Ajalugu Poliitiline liikumine fasistliku diktatuuri kehtestamiseks tekkis pärast I maailmasõda. Kohalikest oludest sõltuvalt omandas fasism eri maades erineva kuju. Fasistlik liikumine tekkis 1919. aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (`Võitlusliit'). 1921 kujunes sellest Rahvuslik Fasistlik Partei. Esmakordselt kehtestatigi fasistlik kord Itaalias (1922 1943), seejärel Saksamaal (1933 1945) ja teistes maades. Saksamaal esines fasism natsionaalsotsialismi nime all

Ajalugu

odt

FAŠISM

............4 Ajalugu...........................................................................................5 Fasism ja Saksamaa......................................................................5-6 Itaalia fasism...................................................................................6 Benito Amilcare Andrea Mussolini........................................6-7 Mussolini võimuletulek.......................................................7-8 Itaalia fasismi tunnusjooned.................................................8-9 Fasismi sümbolid...........................................................................9 Hispaania kodusõda......................................................................9 Antifasism...................................................................................10-11 Neofasism...................................................................................11-12 Fasism Eestis...............................

Ajalugu

pdf

Maailm kahe maailmasõja vahel

Ka seetõttu et Rahvasteliidus polnud kindlat järelvalvet ega karistust, selleks kui keegi ei peaks lubadustest üle astuma (mida nt Saksamaa tegigi) 2. Impeeriumite lagunemine ja uute riikide tekkimine Kesk- ja Ida-Euroopas. Venemaast - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia Saksamaast - Elsass-Lotring Prantsusmaale, Poola, Leedu, Taani, Belgia, Tsehhoslovakkia Austria-Ungari - Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Itaalia Ingismaa loovutas enda küljest Iirimaa Türgi - Süüria-Liibanon, Iraak, Transjordaania, Palestiina Missugused vastuolud ja pinged tekkisid või jäid pärast Esimese maailmasõja lõppu püsima maailma, eriti Euroopa riikide vahelistesse suhetesse? Kas ja kuidas oleks neid saanud vältida või lahendada? Ainsaks selgeks võitjaks jäi Ameerika Ühendriigid - Euroopa riigid jäid Ameerikale võlglasteks.

Ajalugu

doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan,

Ajalugu

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

rabeleda ning kellest sai lihtrahva ebajumal, kuna ta andis lootust ka teistele, et elus hakkama saada. 1922 fasistide võimuletulek Itaalias, 1933 (30.01) Hitleri võimuletulek Saksamaal (vabariigi kantsler), 1929 1933 (29.10, New Yorgi börsihoone Wall Street´il) suur majanduskriis, 1933 1945 (04.03 12.04) F. D. Roosevelti valitsusaeg USA-s, 1922 (31.10) B. Mussolini sai Itaalia peaministriks. Briandi-Kelloggi pakt (1928) algul 15 riigi poolt allakirjutatud pakt, millega kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendit ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, Rapallo leping (1922) Saksamaa ja Venemaa Versailles´ süsteemi vastane leping, mille kohaselt Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed, Locarno

Ajalugu

doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine

Ajalugu

doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

41 valitsust, enamasti paremerakondade valitsused. Majanduskriisi ajal tekkis diktatuuri oht. Sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kes moodustas ka valitsuse. Parlament võttis vastu uusi seadusi: vähendati töönädala pikkust; puhkuseseadus andis 2 nädalat tasutud puhkust iga aasta. USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles

Ajalugu

doc

Lähiajalugu, konspekt

radikaalsed jõud (kommunistid, fašistid, natsionaalsotsialistid) “VANAD” “NOORED” Inglismaa Kesk- ja Ida- Prantsusmaa Euroopa riigid Skandinaavia 1920.aastail AUTORITAARSED TOTALITAARSED Kesk- ja Ida-Euroopa Venemaa 1917 riigid 1930.aastail Itaalia 1922 Hispaania, Türgi Saksamaa 1933 DEMOKRAATIA TUNNUSED: 1. Inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seadused). 2. Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud. 3. Poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel. 4. Kodanikuvabadused. 5. Mitmeparteisüsteem Nn. “vanadele demokraatiatele” oli iseloomulik: 1. Pahempoolsete jõudude mõju kasv. 2

Ajalugu

Rohkem sarnaseid