Kas Eesti on jätkusuutlik? (0)

Kas Eesti on jätkusuutlik?
Viimaste aastatega on see väljend “jätkusuutlik areng“ leidnud aina laiemat kasutuspinda ja saanud justkui moesõnaks, mida igal võimalusel mainitakse. Kas me tegelikult üldse teame/teadvustame selle asja täit tähendust ja eesmärki?
Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu järeltulevate põlvede samasuguseid huve, teisesõnaga tagab säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonnaga tänapäeval ja tulevikus. Peab toimuma kooskõlaline liikumine kõigi nelja jätkusuutlikkuse eesmärgi vahel. Eestis on nendeks kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. („Säästev Eesti 21“ – eesti jätkusuutliku arengu arengukava). Meil on väga palju valupunkte: majanduslik jõukus (lõhe nn rikaste ja vaeste vahel), elukvaliteet , tööhõive, haridus . Aga alustame algusest.
Kõigepealt peab olema jätkusuutlik riigi valitsus, võimulolijatel peavad olema samad huvid ja eesmärgid, mis rahval . Rahvas ju valib esindajad ja saadikud peavad kaitsma rahva huve. Tahame näha tulemusi, mitte lubadusi. Ja mõistmist. Rein Lang võib küll öelda, et asjad peavadki maksma, aga miinimumpalgaga lülitad poole elektrist kodus välja. (Väiketarbijat tabas peaaegu 55 protsendiline elektritõus). Erinevate sotsiaalsete gruppide huve peab rahuldama mitte kärpides teiste vajadusi. Ma saan aru, et arstid peavad rohkem palka saama, aga mitte visiiditasude arvelt, mida inimene enam maksta ei jõua. Nii meid tappes me küll jätkusuutlikud ei ole. Halvemini toimetulevatele sotsiaalsetele rühmadele on küll loodud tugisüsteemid, aga seal jääb palju vajaka. Ajakirjandusest on läbi jooksnud mitmed artiklid puuetega inimeste naeruväärsest abirahast ja riigikontroll tuvastas, et ligi viiendikule eesti lastest ei jagu lastekaitsetöötajaid. Aga lapsed on meie tulevik.
Meie riigi üks suuremaid probleeme ongi tegelikult demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastik vananeb ja väheneb. Väike sündimus – paljud noored inimesed ei taha/suuda mretseda lapsi olukorras, kus nad ei saa tagada järeltulijatele normaalset elu-olu. Vanemapalka makstakse poolteist aastat, lasteaiajärjekorrad on kaks aastat ja ütleme ausalt, et töötavat üksikema, kellel kodus pooleteiseaastane põngerjas, ei taha eriti ükski asutus tööle võtta. Positiivne on muidugi see, et praegu ehitatakse uusi lasteaedu päris usinasti juurde. Ja mina maksaks emapalka vähemalt kolm aastat, aga kõigile võrdselt. Ehk annaks riigikogulaste esindustasusid veidi vähendada? Me sureme rahvusena muidu välja. ( Ehkki iibe näitajad on veidi paranenud , 2010 ületas sündide arv surmade arvu).
Enamikus Euroopa riikides on vanurite osakaal rahvastikus väga suur, meil samuti. Tööealised inimesed, maksumaksjad, kvalifitseeritud tööjõud ja oskustöölised haihtuvad välismaa avarustesse. Palgatingimused on paremad ja töötunnid mahuvad „normaalse tööpäeva“ raamidesse. „Tagasi Eestisse“ tulijate protsent oli väga väike. Nende inimeste raha eest aga makstaks pensione ja toetusi, nende arvelt tõuseks ju iive. Ja nn „ajude väljavool“ jätkub, paljud meditsiiniõeks õppivad noored õpivad paralleelselt soome keelt. Vaevalt ainult keelehuvi eesmärgil.
Kultuuri jätkusuutlikkust peegeldab nii aineline kui vaimne kultuuripärand. Aineline on pisut avariilises olukorras (ehitusmälestised lagunevad), aga vaimne on minu arvates küll edenenud. Vähem on rahvuslikke erimeelsusi, väga suurt tähelepanu on pööratud noorte huvitegevustele, jagatud toetusi maakohtade elluäratamiseks. Ka on tõusnud raamatukogude ja muuseumide külastatavus.
Ja loomulikult ei saa me eksisteerida ilma keskkonnata, ilma maata . Oleme hakanud rohkem hoolima puhtast maast ja veest: otsime alternatiivseid energiaallikaid (päike, tuul, vesi), vähenenud on heitveega keskkonda jõudev reostus ja õhusaaste, isegi prügi loobitakse vähem teeserva. Ära võiks märkida taaraautomaadid ja kõige taaskasutamise tohutu populaarsuse.
Eesti jätkusuutlikkus on väga-väga oluline teema meie kõigi jaoks. Rahvaarv on väike, palgad samuti, paljud elavad allpool vaesuspiiri. Ajateenistuses käib kestvusspordiala võistlus nimega ajateenistuse vältimine ( Postimees ). Aga siiski ma usun, et Eesti on jätkusuutlik riik: meil on väga palju tegusaid ja tublisid inimesi, kes valutavad südant ja pingutavad, püüavad teha õigeid otsuseid ja valikuid , et meie riik säiliks. Vaatame siis enda ümber ja teeme häält, äkki võetakse kuulda.