Valitsuse roll majanduses (0)

Valitsuse roll majanduses
Riigi roll ja turu puudulikkus

• Riigi osakaal SKP loomisel – Eestis 1/3
  
• Riigi sektor ehk avalik sektor – keskvalitsus , omavalitsus , nende allasutused, haridus , tervishoid , korra-, riigikaitse
  
• Seadusloome
  
• Maksud
  

Riiklik majanduspoliitika
MP eesmärk – majanduskasv, inimeste elujärje parandamine
Erinevad riigid – erinevad viisid
Kui suurt rolli peaks valitsus mängima?
Millised otsused langetada vaba turumajanduse, millised valitsuse regulatsiooni kaudu?
Millistes valdkondades ei taga turg vajalike hüviste soovitavas koguses – haridus , arstiabi , korrakaitse , liiklusmärgid , teedeehitus jne.
Turu puudulikkus – turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes.

• Tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine – mittetäielik konkurents .
  
• Turg ei suuda rahuldada paljusid sotsiaalseid vajadusi
  
• Tulude ebaühtlane jaotumine – vastuolud ühiskonnas
  
• Tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud
  

*negatiivsed – saastatus , keelustamine, maksustamine moraalne mõjutamine
*positiivsed – ressursside suunamine teadusesse, haridusse, kultuuri
Valitsuse majanduslikud ülesanded

• Seadusandluse kujutamine majandustegevuseks – äriseadus, tarbijakaitseseadus, töölepingu seadus
  
• Omandiõiguste kindlaksmääramine ja kaitse
  
• Turusüsteemi kaitse
  
• Konkurentsi stimuleerimine ja kaitse
  
• Ühishuvede pakkumine
  
• Positiivsete kõrvalmõjude toetamine ja negatiivsete kõrvalmõjude piiramine
  
• Tulude ümberjaotamine
  
• Majanduse stabiliseerimine
  

Suur ja väike majandus
Avatud ja suletud majandus
Valitsuse otsuste varjuküljed

• Stiimulid
  
• Informatsioon
  
• Erihuvid
  
• ,,Semukapitalism’’
  

Maksud
Maksusüsteem tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulutuste katteks.
Miks riik kogub makse?

• Katta riigi kulusid
  
• Toota ühishuvesid
  
• Maksta pensione, stipendiume
  
• Ehitada rajatisi
  
• Piirata negatiivseid välismõjusid
  
• Kaitsta riigile tähtsaid majandusharusid
  

Maksudel on turutoimet ja tulemust kujundav ül.
Maksusüsteemi 2 põhimõtet

Turuosaliste maksustamine neile osaks langevate ühishuvede alusel

Turuosaliste maksustamine nende tegeliku maksevõime järgi
Kes peaksid makse maksma?
Milliseid makse peaks maksma?
Kes tegelikult makse maksavad?
Maksumäär – suhteline tulude osa, mis läheb maksudeks

• Progressiivne maks – suurem tulu, kõrgem maksu..
  
• Proportsionaalne maks – kõigil sama
  
• Regressiinve maks – väiksema sissetulekuga maksavad ära enamuse oma palgast
  

Eesti kehtivad maksud

• Riiklikud ja kohalikud maksud – osa riiklikest maksudest kohalikku eelarvesse
  
• Maamaks 100%
  
• Üksikisikutulumaks 56%
  

Riiklikud maksud

• Tulumaks 21% - üksikisik ; ettevõte
  
• Sotsiaalmaks 33% brutopalgalt – 20% pension , 13% haigekassa
  
• Käibemaks 20% - käibe pealt
  
• Aktsiisimaks
  
• Maamaks
  
• Raskveveoki maks
  
• Hasartmängumaks
  
• Tollimaks
  

Töötuskindlustus ja kogumispension – Kindlustused, mis on kohustuslikud ja deklareeritakse MTA-le üksikisik 2%, ettevõte 1%
Kohalikud maksud – kehtetab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses oleva valiku põhal
Võimalikud maksud

• Müügimaks
  
• Paadimaks
  
• Reklaamimaks
  
• Parkimistasu
  
• Teede ja tänavate sulgemise maks
  
• Mootorsõiduki maks
  
• Loomapidamismaks
  
• Lõbustusmaks
  

Riigi eelarve
Eelarve mõiste – riigi tulude ja kulude plaan üheks aastaks.
Eelarve kujunemine – aprill-september valitsuses ( ministeeriumid ), oktoober-detsember riigikogus
Millest eelarve koosneb:
Valitsuse tulud/osakaal

• Üksikisiku tulumaks – 5%
  
• Ettevõtte tulumaks -
• Käibemaks - ~30%
  
• Aktsiisimaks - ~16%
  
• Muud maksud ja trahvid - ~4%
  
• Sotsiaalmaks - >40%
  

Maksutulud kokku ca 80% eelarvest, ülejäänud vara müük ja EL toetused!
NB – Iga kuues euro tuleb EL-lt !
Valitsuse kulutused
Tegevuskulud ca 90% ja investeeringud ~10% eelarvest
Valitsussektori osakaal SKT-st ~35% (EL - ~50%)

• Toetused ja teised tulusiirded > 2/3
  
• Riigikaitse – 5% (2% SKT-st)
  
• Avaliku sektori palgad (~15%)
  
• Laenuintressid ~1% (laenukoormus >7% SKT-st)
  

75% eelarvest on seadustega ette määratud
Eelarve defitsiit ja riigvõlg

• Enamuse riikide eelarved pigem defitsiidis kui ülejäägis
  
• Eesti eelarve seaduse järgi raamatupidamuslikult tasakaalus
  

• Tulude hulka ka välislaenud, millega kaetakse jooksvaid kulutusi, kulude hulka laenude tagasi maksed
  
• Majanduslikus mõistes eelarve tasakaalus ei ole, kuna maksutulud ei kata kulutusi
  

Eelarvedefitsiidi kriitika

• Tuleb maksta intressi, mis sööb jooksva perioodi tulusid
  
• Suur eelarve puudujääk võib tõsta intressimäärasid. Raha laenamine puudujäägi katteks.
  
• Puudujäägi seos erainvesteeringutega
  
• Puudujäägi seos inflatsiooniga – raha juurdetrükkimisega
  

Kuidas eelarvet kontrolli all hoida?

• Koostada mitme aasta eelarve strateegia, et näha ette pikemaajalisi kulutusi
  
• Maksude tõhusam kogumine
  
• Maksusüsteemi (maksumäärade optimeerimine
  
• Laenata AINULT investeeringuteks MITTE jooksateks kulutusteks ega puudujäägi katteks