Euroopa liidu plussid ja miinused. (0)

Eesti Euroopa Liidus – positiivsed või negatiivsed kogemused?
Eesti liitus Euroopa liiduga 1. mail 2004 aastal. Eeesti kuulub juba 9 aastat Euroopa liitu ja selle ajaga on toimunud palju muudatusi meie riigis. Euroopa liidus olemine on kaasa toonud palju muudatusi nii häid kui ka halbu.
Euroopa liidu suurimateks väärtusteks on vabadus ja võrdsus. Üheks positiivseks muudaduseks on viisa , mis muutis Euroopa liidu liikmes riikide vahelise reisimise vabaks. See muutis inimeste elu mugavamaks, nii tööd otsivatele inimestele kui ka suurendas turismi. Tudengitel on ka lihtsam minna nüüd välismaale õppima tänu sellele viisa vabadusele. Samuti on lihtsam reisida ja laiendada oma silmaringi.
Kasvas ka transpordi vedu, mis võimaldab mugavamalt ja kiiremini tooteid riiki sisse tuua, mis parandas meie turgu.
Kahjuks väheneb religiooni osakaal, üritatakse kaotada rahvuslikke erinevust ning sallimatust, mis on kohati hea ja halb. Inimeste traditsioonid hakavad muutuma ja vanad ununema. Minu jaoks pole Eestist kusagile kadunud see sallimatus teiste rahvuste vastu, kuna olles venelane tean ma seda. Üha vähem teavad noored vene keelt, mis on ikkagi väga vajalik, samuti on pandud kinni paljud vene koolid. Igal pool nõutakse eesti keele teadmist, isegi koristajatselt, kes siis saaks ainult harjaga rääkida.
Võetud on Eestis kasutusele Euroopa ühisraha euro. Euroopa Liiduga liitumisel kaasnesid suur hinnatõus, kus toiduainete ja muude kaupade hinnad tõusid. Eriti oli seda hinnatõusu kuulda suhkru pealt, kus Eestis olid liiga suured lao varud ja tänu sellele tuli riigil maksta suure trahve. Tänu inflatsioonile on Eestis elu kallimaks läinud ja nüüd siis on palgad ka hakanud järgi tõusma, kuigi meil on veel suhteliselt väiksed palgad võrreldes teiste liikmes riikidega. Kuigi ikka elame me väga vaeselt võrreldes teiste riikidega. Vaadates pensione siis eestis on see naeruväärselt väike, et üksik pensionär saab lubada endale ainult kartulit ja räime turult . Samuti on astiabi muutunud meeletult kalliks ja järjekorrad üha pikemaks, spetsialistide puudus on silmanähtav. Ja tasulist visiiti iga inimene maksta ei suuda.
Paljud kõrgharidusega noored läinud välismaale tööle, mis on negatiivne asi kuna Eesti vajab ise ka tublisid ja heade oskustega noori spetsialiste. Ühtne raha parandas konkurentsi võimet, meelitades Eestisse investoreid, kes muidu
kahtlesid krooni stabiilsuses. Selle tulemusena vähenes tööpuudus ja riik sai paremini hakama kriisiga . Samas on kurb, et me kaotasime oma kroonid , kuna nad eristasid meid ja omamoodi näitas oma raha iseseisvust ja oli justkui uhkuseks. Samuti paljud Eesti firmad müüdi ära: Kalev ja Leibur, mis olid ammustest aegadest Eesti firmad ja meie uhkuseks.. Aga samas üha enam koguvad populaarsust Eestimaised tooted, kuna turul on neid jäävud vähe ja neid peetakse kvaliteetsemateks.
Samuti tänu Euroopa liiduga liitumisele ühe enam kasvab sõja relvastuse oskaal, millele on tohutult palju raha kulutatud. Sekkutud on Eestit mitte puudutavatesse sõdadesse, kus Eesti mehed on elusid kaotanud. Väga palju raha on kulutatud ebavajalikele asjadele.
Lisaks on Euroopa liit kaasa toonud meile palju erinevaid toetusi. Haridussüsteem on oma osa saanud. Palju koole on renoveeritud ja kutseharidus keskused on saanud kaasaegseid seadmeid juurde, et õpilased saaksid omale korraliku põhja alla karjääri alustamiseks. Sammuti läheb suur osa toetusi põllumeestele. Eestis on veel palju põllumehi kes enamjaolt tegelevad looma kasvatamise ja põldude harimisega. Nad saavad Euroopa liidult toetusi, et omale uut tehnikat osta, et tootmine oleks kiirem ja suuremas koguses. Ning tänu nendele toetustele on nii mõnelgi talumehel elu paremaks läinud.
Kokkuvõttes on Euroopa liidu liikmesriigina olemine hea, kuna see tagab ka meie väikese riigi turvalisust ja lisaks me saame palju toetusi euroopa liidult.