"Paremasse homsesse viivad meid..." (1)

Paremasse homsesse viivad meid...
Viimase saja aasta jooksul on maailm teinud tohutu arengu. Vanad mõttemallid kadusid ja tekisid uued. Lisaks on tehnika arenenud enneolematule tasemele . Muutused , mis toimusid eelmisel sajandil, on toonud inimestele pikema ja kvaliteetsema elu. Progressiivsus ja innovaatilisus on viinud meid kõrgemale kui kunagi varem ja sealt tulenevalt peaksime jätkama samasugust uuendusliku mõttemaailma.
Tänapäeval peavad inimesed rinda pistma majanduskriisiga. Ettevõtted on pankrotistunud ja töötajad jäänud töötuks. Mida tuleks ette võtta, et inimestel tekiksid jälle töökohad ning nad saaksid end elatada? Inimesel endal on võimalus otsida uut töökohta, käia kursustel ja õppida juurde, et oleks võimalik saada endale soovitud töökoht. Suuremas plaanis on riigil võimalused et olukorda parandada. Eesti on võtnud endale sihiks Euroopa Liidu ühisvaluuta euro, mille saamise nimel on riik pandud säästurežiimile, kuigi oleks võimalik kasutada reserve , et riik saaks toimida vastavalt vajadustele. Rahva seisukohalt vaadates on selline käik väga ebapopulaarne, kuna inimesed ootavad samasuguste hüvede kestmist ning kvaliteetse äraelamise.Valitsuse teab, et kaotab toetust, kuid ei kavatse minna kergema vastupanu teed. Euro suudaks tagada siinsele majandusele kindluse ja tooks investeeringuid. Investorid tunneksid end turvalisemalt, kuna devalveerimise oht jääks minevikku ning tooksid Eestisse vajalikku kapitali ja kaua oodatud töökohti.Selline valitsuse siht ei paranda olusid koheselt, kuid kaugemale vaadates võib tuua see meile edu. Taoline progressiivne mõtlemine peaks viima meid paremasse tulevikku.
Võiks arvata, et maailm on õppinud sõdadest, mis on tehnika arenenguga muutunud veelgi laastavamaks kui kunagi varem.Kuidas lõpetada hirmuäratavad sõjakoledused, et tulevikus inimesed ei tapaks üksteist ning edaspidi valitseks maailmas rahu? Erich Maria Remarque kirjutatud romaan „Läänerindel muutusteta“ sai kuulsaks peaaegu üleöö. Teoses on kujutatud rindel toimuvat surmavat julmust läbi kuulipildujate, mürkgaasi ja suurtüki tule ning lisaks veel välishospitalites toimuvat, kus inimesed piineldes surevad. Iga humaane inimene, kes tema kirjutatut on lugenud, mõistab, kuidas sõda mõjutab sõdurite ja nende lähedaste elusid.Miks siis ikkagi saadavad riikide valitsused sõdureid Iraaki ja Afganistani? Inimesed ei peaks sõjas surema, vaid elama õnnelikult ja rahus . Riikidevahelised suhted on nende endi teha, eneseuhkus tuleks alla neelata ja teha järeleandmisi ning kompromisse. Isegi sõja kuulutamine ei tohiks olla viimane võimalus -see oleks kohalikele elanikele ja sõduritele surma minek. Turvalisema ja rahu toovama homse nimel tuleb vaadata üle inimeste enda väärtushinnangud, leida teisi võimalusi ning teha kaalutletuid tarku otsuseid.
Eesti kuulub heaoluriikide sekka, kuid samas tekitab muret inimeste sotsiaalne kindlustatus. Vanurid, kes on töötanud kodumaa heaks mitmeid-kümneid aastaid, on kitsikuses. Riigi makstava pensioniga tuldakse vaevu toime.Kokkuhoidlikult elades saab ta vaid söönuks ja suudab maksta oma elukoha eest.Sarnane kitsikus valitseb ka invaliidide ja töötute seas.Kas enam kindlustatud ei peaks meie ühiskonnas rohkem hoolt kandma nõrgemate eest? Eesti ühiskond on muutunud isekaks, mõeldakse oma rahast, majast, karjäärist.Samas sõna „oma“ jääb kestma inimeste mõttemaailmas .Kas need asjad teevad siis inimesi õnnelikuks? Pigem tekitavad uusi probleeme, selle asemel võiks leppida vähesemaga ning aitada teistel saada õnnelikuks lubades neile vähe väärikamat äraelamist.Selleks tuleks õppida Skandinaaviamaadelt, kus valitseb sotsiaaldemokraatlik ühiskond.Eestis tuleks muuta maksupoliitikat, kus jõukamad panustaksid ühiskonna jaoks rohkem.Tehes seda, saaks maksta riik suuremaid pensione, oleks võimalik suurendada sotsiaaltoetusi, tervishoid muutuks kvaliteetsemaks ja ligipääsetavamaks ka tavainimesele ning muudaks inimesi võrdsemaks üksteise suhtes. Rahva seas tuntud klišee „Andmisrõõm on suurem kui saamisrõõm“ peaks olema sellise ühiskonna aluseks.See fraas on olnud käibel aastakümneid , kuid inimesed ei koonda sellele tähelepanu ja püüeldakse ikka raha, mugavuse ja asjade omamise poole.Romain Rolle on öelnud, et mida vähem mul on seda rohkem ma olen.Proovides uuendada sedasi inimeste mõttemaailmu, tunduks tulevik roosilisem.
Inimesed peavad alati ilmselt silmitsi seisma probleemidega. Need on olnud siin maailmas aegade algusest, kuid inimese mõistus on neid alati suutnud lahendada. Mida haritumad ja hoolivamad me oleme, seda rohkem suudame teha paremaid otsuseid nii enese, kui meid ümbritseva suhtes. Inimkond on saavutanud praeguse taseme läbi inimeste harituse ja sealt tulenevate suurepäraste ideedega.Samas pikk tee on parema homse ees, et ühiskond muutuks hoolivamaks ja muredevabamaks.A.H. Tammsaare romaanis „Tõde ja õigus“ ütles Andres, et tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus! Armastatuma homse päeva nimel tuleb vaeva näha ja sealt tuleb ka armastus meid ümbritseva vastu.