Mullahorisondid ja iseloomustus (+ pedosfäär) (0)

PEDOSFÄÄR
MULLATEKKETEGURID
Lähtekivim
Lähtekivimi murenemisel tekib mulla
mineraalne osa, määrab mulla
füüsikalised ja keemilised omadused:
mulla lõimise,õhu-ja
niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse
ja toitaineterikkuse
Mullatekketegurid
Kliima
Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on
ülekaalus füüsikaline või keemiline
murenemine. Sademetest ja temperatuurist
sõltub mullal kasvav taimestik.
Mullatekketegurid
Reljeef
Reljeef mõjutab mulla vee- ja
soojusreziimi, ainete
ümberpaigutumist. Lõunapoolsed
nõlvad soojenevad ja kuivavad
kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt.
Järskudelt nõlvadelt kantakse
mullakiht nõlva jalamile
Mullatekketegurid
Taimed
Taimede lagunemisel tekib mulla
orgaaniline osa-huumus
Mullatekketegurid
Mullaorganismid
Kobestavad mulda, eritavad
ainevahetuse käigus mulda
mitmesuguseid aineid
Mullatekketegurid
Aeg
Aja jooksul muutub mullakiht
paksemaks, vesi kannab mullas
aineid ümber ja kujunevad mulla
horisondid. Mida noorem on muld,
seda rohkem sõltuvad tema
omadused lähtekivimist
Mullatekketegurid
Inimtegevus
Niisutamisega võivad mullad
soolduda.
Metsade mahavõtmine põhjustab
erosiooni ja mullad võivad hävida
Peamised mullas toimuvad
protsessid
Leetumine
Kamardumine
Gleistumine
Sooldumine
Soostumine
Leostumine
LEETUMINE
Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel
tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa
laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis
mullas liikuvate vete toimel uhutakse
sügavamale. Huumushorisondi all
kujuneb hele leethorisont.
Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline
okasmetsade alal
Kamardumine
Mullatekkeprotsess, mille käigus
orgaaniline aine, eeskätt huumus ja
koos sellega ka mineraalsed ühendid
kogunevad mulla pindmisesse kihti
(tekib huumushorisont).
Intensiivselt toimub rohtlates
Gleistumine
Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses
keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid
hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt
raud(III)oksiidist mis taandub
raud(II)oksiidiks
Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja
tekivad mulda sinakad või rohekad
gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele.
Sooldumine
Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt
vees lahustuvaid soolasid. Esineb
kuiva kliimaga aladel, kus auramine
on intensiivne ja kus mulla
läbiuhtmine toimub harva või üldse
mitte. Tekib põldude niisutamise
tagajärjel
Soostumine
Protsess kus orgaaniline aine ladestub
mineraalosa pinnale. Iseloomulik
kõrge põhjavee ja veega küllastunud
aladel
Leostumine
Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja
magneesiumi) väljauhtumine.
Iseloomulik sademeterikastele
aladele
Mulla koostis
Tahke osa
Mineraalne 45% ja orgaaniline (C, N, S) 5%
Vesi 25%
Õhk 25%
Mullahorisondid:
O metsakõdu
A huumushorisont
B sisseuhtehorisont
E väljauhtehorisont
G gleihorisont
C lähtekivim
D aluskivim
Orgaanilise ainega seotud protsessid
Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine
mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks,
näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks
Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv
orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja
biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest
ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud
polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks
Mullatekketingimused ja -protsessid
TUNDRA
Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke
väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad-
gleimullad. Gleistumine ja turvastumine
OKASMETS
Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima.
Leostumine ja leetumine. Leetmullad
Mullatekketingimused ja -protsessid
ROHTLA
Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega.
Kamardumine. Viljakad mustmullad.
KÕRB
Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine.
Kõrbe hallmullad
VIHMAMETS
Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas
vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja
punamullad)
Mulla hävimist põhjustavad tegurid
EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon
KÕRBESTUMINE
SOOLDUMINE
HAPESTUMINE
RASKMETALLID MULLAS
INIMTEGEVUS
EROSIOON e.UURISTUS
Tuuleerosioon e.deflatsioon- eelkõige kõrbealadel,
ka steppides. Viljakatesse oaasidesse või
jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva
(aitab kaasa kõrbestumisele)
Veeerosioon-mullaosakeste ümberpaigutumine
sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel.
Mida järsemad ja pikemad kallakud, seda intensiivsem.
Veeerosiooni takistuseks rajatakse terrasse. Erosiooni
kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse
raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde
nõlvaga risti
KÕRBESTUMINE
On muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu
Põhjused:
1. Inimtegevus:
Ebaõige maaharimine
Ülekarjatamine
Metsaraie
2. Looduslikud protsessid
Kuiv kliima
Tuuleerosioon
Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5 km aastas
Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 milj ha maad (Brasiilia
suurune territoorium)
Sooldumine
Tingitud põldude niisutamisest.
Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu
ning auramise tulemusena tõusevad
maapinnale lahustunud soolad
Maailmas niisutatakse ligi 18% haritavast maast
Saab vältida muldade läbipesemisega , kuid see
on kallis
Pakistanis langeb igal aastal sooldumise tõttu ligi
50 000 ha niisutavast maast kasutusest välja
KEEMILINE REOSTUMINE e.
DEGRADATSIOON
Muldade hapestumine- mulla pH langeb alla 5,6
Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad
oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad
orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised
happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad
palju aluselisi katioone(Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu
Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed
Maailma muldadest on ligi 30% happelised
Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks
toimub lubiväetistega
DEGRADATSIOON
Raskemetallid mullas-satuvad mulda
metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest
jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja
mineraalväetistest (Pb, Cd)
Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine
Kahjurite tõrje
Inimtegevus
Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa
Egiptuses näiteks 2002.a. seisuga oli ehituse ja
teede all 32% põllumaast
Maavarade kaevandamine
Raskete põllumajandusmasinate kasutamine-
mullad tihenevad
Muldade hävimise peamised
põhjused
56% veeerosioon
28% tuuleerosioon
12% keemiline degradeerumine
4% füüsikaline degradeerumine
Kordamisküsimused
Mullatekketegurid, nende mõju mullale
Mullas toimuvad peamised protsessid (leetumine,
leostumine, kamardumine, gleistumine, soostumine,
sooldumine)
Erinevate kliimavöötmete mullad
Muldade degradatsioon, erosioon, kõrbestumine,
sooldumine, hapestumine
Mullaprofiil, mullahorisondid
Tunneb joonisel ära must-, leet-, soostunud ja
punamulla, oskab teha mullaprofiili joonist