EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks....
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu.
On erinevad teed. Ometi on eesmärk sama. Selleks on õppimise mõistmine. Psühholoogid mõistavad õppimise all üldiselt protsessi, ,,kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.1" Erinevus õppimisteooriates tuleneb erinevatest kujutlustest õppimist ajendavatest teguritest. Eristatakse biheivioristlikke ja kognitiivseid õppimisteooriad. Esimeste lähenemine keskendub inimese 1 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 180. 2 võimele vältida sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi. Õppimine toimub vastusena väliskeskkonna mõjudele, kusjuures mõtlemine on tagaplaanil. Teise lähenemise puhul on õppimise ajendiks sisemine huvi ümbritseva maailma vastu toetudes Piaget'i tunnetusprotsesside mudelile
SEMINARID FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika Prof. Margit Sutrop 2011/2012 sügissemester 11. 11.2011 I SEMINAR Kutse-eetika küsimusi. Õpetaja eetika. Professionaalsus, Rollimoraal. 1. küsimus: Hannele Niemi ütleb, et õpetaja ülesanne on juhtida ja toetada õpilase kasvamist ja arengut. Niemi osutab, et õpetamisel tehakse suur hulk väärtusvalikuid. Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad? Tema on väärtusvalikutele lähenemiseks laias laastus leidnud kaks huvitavat ideelist lähenemist, mille detailidel on vägagi erinevad tahud : - Hea elu valikud. Et tulevikuks oleks perspektiivi tuleb luua õpilases vaade heale elule. See peab endas sisaldama usku tulevikku ja headesse väljavaadetesse. Head inimsuhted. Oskus teineteisega rääkida. Maailmanägemus, usaldus ja julgus. Hea elu ei ole mitte kõigile ühte moodi võima...
Pedagoogilise psühholoogia loengute põhimõisted 2013 Toetuda arutluses abstraktsioonidele lahendada probleeme 1. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? õppida Kolm valdkonda: õpilane 14. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? õppimine Alfred Binet ja Simon õppimiseks vajalikud tingimused 15. Milliseid komponente eristab C
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahuld...
.................................................... 10 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on anda lühiülevaade kognitiivsete õppimisteooriate olemusest ning lahti seletada tänapäevased arusaamad mälu talitlusest ja ja informatsiooni töötlemisest inimteadvuses. Järgnevalt võetakse vaatluse alla kognitiiv-informatsiooniline õppimisteooria, erinevad mälu liigid, geshtaltpsühholoogia ning tutvustatakse lühidalt ka metakognitsiooni. Abimaterjalina kasutatakse E. Krulli teost "Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat". 1. Kognitiiv- informatsiooniline õppimisteooria Suunad, mis käsitlevad õppimist informatsiooni vastuvõtmisena eeldavad, et õpetajad edastaksid õpilastele kindlapiirilist informatsiooni ja õpilased toimivad selle vastuvõtjatena. Õppetöö korraldamisel pööratakse palju tähelepanu õppe-eesmärkidele, õpetatava sisule ja selle edastamise meetoditele, kuid tihtipeale kipuvad ära ununema õpilased
Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilise psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada õpetajatöös 5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Jah/Ei 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 8. Nimetage B. S
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2....
Pedagoogilise situatsiooni kirjeldamine ja analüüs Ühes Eesti linnas X elavad nii eestlased, kui ka venelased (venelasi on natuke rohkem, kui eestlasi). Selles linnas on üks kõrgkool, mille nimetus on Y. Nii eestlased, kui ka venelased õppivad selles kõrgkoolis. Peaagu kõik ained on ainult eesti keeles või suurem osa infot on eesti keeles, aga paljud õpetajad teavad ka vene keelt . Konflik on selles: venelased tahavad, et neil oleks võimalus saada informatsiioni ka vene keeles nii lektsiooni ajal ( õpetajad selgitavad ka vene keeles, kui seda oskavad), kui ka pärast seda (õppematerialid on nii eesti, kui ka vene keeles). Eestlased on muidugi vastu. Ühes aines lektsioonide ajal vaidlevad tihti eestlased ja venelased teine teisega, sest venelased paluvad õpetajat korrata, selgitada vene keeles või tõlkida mõne sõna. Eestlased ütlevad, et sellega venelased raiskavad nende ja õpetaja aega ja see segab neid keskendu...
Sinu kooli nimi REFERAAT PEDAGOOGILINE PSÜHHOLOOGIA Milli Mallikas X a klass Juhendaja õp Heli Kopter TARTU 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse lk 3 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3. Õpilaste isikuomadused lk 5 3.1. Õpilaste vaimsed võimed ja intelligentsus. 4. Õppimine
,,Uuenev alusharidus" Eva Hujala Sain teada · Pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks. · Õpetajat suunavad pigem ostetud õppematerjalid kui õppekava. · Õppimispedagoogika põhimõteteks on: 1) lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija 2)isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö 3)õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja · Õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud
Kordamisküsimused ja mõisted. 2013 a 1. Loeng.Pedagoogiline psühholoogia, õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? 1) Õpilane 2) Õppimine 3) Õppimiseks tingimuste loomine. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele /õpetaja kasvatustööle? 1) Õppimisega Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 1) Õppimiseks tingimuste loomine
Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis lasteaednik-instruktorina, hiljem aga selle õigusjärgses õppeasutuses õpetajana 1950-1952 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis. 1952-1981 asus Eva Lootsar tööle Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, esialgu metoodikuna, 1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana. 1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus. Ta oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Eva Lootsar suri aastal 1987. 3 Pedagoogilised põhimõtted Eva Lootsar pidas tähtsaks, et vanemad/ kasvatajad/ õpetajad tunneksid igat last - lapse arengut nii kehalist kui vaimset ja ka tema tervislikku seisundit.Täiskasvanud peaksid erilist tähelepanu suunama arglikele ja vähese algatusvõimega lastele. Seega pidas ta väikelaste
Analüüs Koostaja: Juhendaja: KLÕ Kuressaare 2013 Uuenev alusharidus oli minu jaoks põnev raamat, kuna ise ma ei tööta lasteaias, siis puudub ka kogemus ja teadmised sellest. Sain teada palju uut, kuid oli ka selliseid asju, mida ennem teadsin. Minu jaoks uus ja huvitav oli, et pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina; Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad ei vaja enam motiveerimist vaid on valmis kohe tegutsema; õppimispedagoogika põhimõteteks on esiteks lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija,
00, talvisel ajal kell 9.00.9 8 Sassi algkooli õppenõukogu koosolekute protokollid. [Valjala Põhikooli arhiivis]. 9 Albert Seppel 1969. Saaremaa koolid ja õpetajad 1918 1940. II osa. Lk 36. Sassi 6-klassilise algkooli esimeseks juhatajaks valiti 1928. aastal Aleksander Rauts, kuid tema aeg jäi juhataja ametis lühikeseks: ta suri 1931. aastal. Esimesteks õpetajateks olid Ella Raev ja Salme Kaasik, kes mõlemad olid lõpetanud Saaremaa Ühisgümnaasiumi pedagoogilise haru. Salme Kaasik töötas Sassi koolis aastatel 1929 - 1933. Kui Aleksander Rauts haigestus, määrati koolijuhataja kohusetäitjaks Ella Raev. Õpetajatena töötasid Aleksander Mihkelson ja Elisaveta Ruus, kumbki oli Sassis vaid ühe aasta. 1931. aastal Aleksander Rauts suri ja 1932. aastal valiti uueks koolijuhatajaks Hermann Muri, kes kohe pälvis kolleegide ja lastevanemate poolehoiu. Hermann Muri oli 1928. aastal lõpetanud Saarema Ühisgümnaasiumi pedagoogilise haru 2. lennu ja
varasemalt ilmunud. Minu jaoks oli tegemist väga lihtsa andmebaasiga, lihtne käsitleda ja lihtne otsida kõikvõimalike artikleid. TLÜ raamatukogu andmebaaside kasutamine - http://biblioserver.tlulib.ee/ Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 5. Leidke andmebaasi Haridus kasutades artikleid õpetajakoolituse teemadel, mis on ilmunud 2006. aastal ajalehes Universitas Tartuensis. Mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Leian 9 artiklit. Näide Pealkiri: „Pedagoogilise praktika aasta kokkuvõte“ Andmebaas: Haridus Allikas: Universitas Tartuensis Ilmumisaasta: 2006 Kuupäev, osa nr.: 21.juuli Leheküljed: lk. 8 Allika laad: Ajaleheartikkel Annotatsioon: pedagoogilise praktika läbiviimisest Tartu Ülikoolis möödunud õppeaastal Märksõnad: ülikoolid/Tartu Ülikool/üliõpilased/praktikandid/praktika / õpetajakoolitus/ õppekorraldus Liitotsing, Andmebaas: „Haridus“, Allikas: „Universitas Tartuensis“, Märksõna:
Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on
Jaan Rannap Jaan Rannap Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 aastal ) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend. 3. septembril 2011saab armastatud lastekirjanik, rohkete värvikate poisteraamatute ning loodusest ja loomadest pajatavate teoste autor 80aastaseks. Esimese Eesti Vabariigi ajal sündinud Rannap õppis küll Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika ja füüsikateaduskonnas, kuid sattus tänu juhusele tööle omaaegsesse koolilastele mõeldud ajakirja ,,Pioneer", mille toimetajana töötas 20 aastat. 1977. aastal suundus ta lasteajakirja ,,Täheke" toimetusse. ,,Roheline pall" ilmus aastal 1962. Teosed Viimane valgesulg (1967) Topi (1970) "Jefreitor Jõmm" (1971) Nublu (1972) Toonekurg Tooni (1986) Kasulaps (1989) Salu Juhan ja ta sõbrad (1964)
kooli esindejatega kokkuleppe, et nad teevad õpetajatele waldorfpedagoogika kursuserd. See oli hea ja põhjalik kursus, mis kestis aasta otsa, õks kord nädalas. Ene-Silvia arvab, et Waldorf kool on see kool, mida ta tahab emana oma lastele, õpetajana oma lastele. Üldse haridusjuhina. 3. Kool on õppiv organisatsioon, seal toimuvad pidevalt koolitused. 4. Waldorfkooli õpetajad on selge filosoofilis-pedagoogilise vaatega 5. Waldorfkooli õpetaja: ,,Inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust." 6. Tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist 7. Waldorfkoolis on oluline õppeprotsess mitte hindamine 8. Õppekava on selgelt kohandatud lapse ealistele iseärasustele 9. Väga hästi toimib õpilase tundmaõppimine, individuaalne lähnemine ning õpetajate kollektiivne eneseareng 10
riigiorganid kehtestavad ühiskondlikes suhetes *Erilasteaed – (kuni 7a hälviklastele) osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Arengukava koostamine Sisekontroll ja enesehindamine Õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas. Koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja *Sisekontroll on õppe- ja kasvatustegevuse üle Isikuandmete kaitse seaduse põhimõtted pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava, teostatav õppeasutusesisene kontroll, mis tagab Turvalisuse pm – isikuandmete kaitseks, et kaitsta milles määratakse: *Arenduse põhisuund ja nõuete täitmise (nt päeviku täitmise kontroll) neid volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või valdkonnad; *Tegevuskava 3. aastaks; *Arengukava *Enesehindamine on protsess, milles õppeasutuse
Peeter Mudist Elulugu Sündinud 19.09.1942 Tallinnas.Litograaf Evald Mudisti (1917-1941) poeg. Asus 1963. aastal õppima ERKI-sse maali erialal ning lõpetas selle kooli 1967. aastal Seejärel töötas Tallinnas mitmel ametikohal, muuhulgas ka aastatel 1971-1979 Arsis kunstnikuna ning 1979-1981 ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna. Alates1981. aastast tegutseb vabakunstnikuna. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates 1972. aastast. Osaleb näitustel alates 1968. aastast. Peeter Mudisti looming Peeter Mudist on eesti kunstis erandlik looja, kes on viljelenud silmapaistvalt nii maalikunsti, skulptuuri kui graafikat. Maalidest ja skulptuuridest koosnev looming esitab eri aegadel loodud kompositsioone, portreid, maastikke Mudisti maalidel toimuv on oma isemoodi
..............................................10 Sissejuhatus 2 Heino Liimetasa (1928-1989) teaduslik mõte on liikunud põhiliselt kasvatusteooria ja sotsiaalpsühholoogia, didaktika, kasvatussotsioloogia ja filosoofia valdkonnas. 1980. aastate alguseks jõudis Ta integraalse pedagoogilise teooria vajaduse tunnetamiseni ning selle põhiprintsiipide formuleerimiseni. H. Liimets on ca 150 teadusliku ning ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Seitse tööd on ilmunud ka iseseisva raamatu või monograafiana. (A. Liimets 1998) Heino Liimetsa elust 3 Heino Liimets sündis 22.jaanuaril 1928. aastal Võrumaal Vana-Antsla vallas Perajärvel perekonna esimese lapsena
soomekeelse kirjanduse põhjal. 7 Elangot hivitasid sel ajal ka mõned sotsiaalpedagoogika valdkonnad. Eriti murettekitav oli koduse kasvatuse madal tase, kuna lastevanemaid kasvatustööks keegi ette ei valmistanud. Akadeemilise Pedagoogika Selti ettepanekul lülitati pedagoogika kursus naiskutsekoolide ja naisgümnaasiumide õppeplaani. Elango koostas sellekohase õpiku. Raskem oli pedagoogilise ühisrinde loomine kooli, kiriku ja paljude ühiskondlike organisatsioonide vahel. Üheks katseks selles suunas oli Koduse Kasvatuse Instituudi loomine1936.aastal. juhatajaks sai Aleksander Elango. Instituudi idee kasvas välja 1932.aastal Elango initsatiivil Eesti Karskusliidu juurde loodud koduse kasvatuse toimkonnast. Instituut korraldas süstemaatiliselt selgitustööd lastevanemate hulgas. Kihelkonniti toimusid kasvatuspäevad, koolides koduõhtud,
uued õppe-kasvatustöö rõhuasetused. Nendeks on: 1. "Pakkuda ka eriõppel olevatele õpilastele neid arenguvõimalusi, mis tulenevad eakohase arenguga lastega suhtlemisest, ning kohandada lapsi ümbritseva keskkonna ja täiskasvanute tavaootustega." 2. Intergreeruda samm-sammult tavakeskkonda. 3. "Õpetuslikes ja kasvatuslikes eesmärkides on peamine tähelepanu koondunud iga lapse individuaalsusele, tema võimetele ja puude struktuurile. Pedagoogilise kollektiivi ühiselt väljatöötatud kontseptsioonis eriõpet vajavate laste õpetamise kohta on märgitud, et: · Igal abiõpet vajaval õpilasel on õigus saada eripedagoogilist õpetust ja eluks ettevalmistust vastavalt oma võimetele ja vajadustele. · Hariduslike erivajadustega laste vanemad peavad saama täielikku informatsiooni ja kaasarääkimisvõimaluse eripedagoogilise suunamise protsessis.
1950 - Eesti Põllumajanduse Akadeemia, asut. 1951 - Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut, asut. 1947 - Tallinna Kõrgeim Poliitiline Ehitussõjakool, asut. 1980 - Eesti NSV Agrotööstuskompleksi Juhtimise Kõrgeim Kool, asut. 1985 4 Silma paistvamaid Nõukogude pedagooge; N.K.Krupskaja (1869-1939) Pühendus koolieelsetele kasvatusküsimustele. Üks esimesi pedagooge, kes tõstatas teemaks - tiheda seose kooli ja kodu vahel, pedagoogilise propaganda lastevanematehulgas. A.S. Makarenko(1888-1939) Andis oma panuse töökasvatuse arendamisse. M. Gorki nimelise töökoloonia asutaja. ( minu isiklik lemmik) Ain Nurk 1904-1985 5 Pedagoogika Tasapisi hakkas muutuma hoiak, et õpetaja on vaid teadmiste kasutaja mitte selle tootja, uue mõtteviisi poole, mis käsitleb õpetajat ennast reflekteeriva praktikuna ehk aktiivselt oma tööd arendava ja uuriva spetsialistina.
järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Pärast õpinguid Kaansoos, Suure-Jaanis ja Põltsamaal astus ta 1901. aastal Peterburi Konservatooriumi, kus õppis Louis Homiliuse käe all orelit ning Anatoli Ljadovi ja Nikolai Rimski- Korsakovi juhendamisel kompositsiooni. Viimane õhutas Saart kasutama oma loomingus kohalikku rahvamuusikat. 1904. ja 1907. aasta suvel käis ta ka ise rahvaviise kogumas. Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Mart Saar elama Tartusse, kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tööga ning mängis kontsertidel orelit ja klaverit. 1921. aastal puhkes tema Tartu korteris tulekahju ning üle 150 teose käsikirjad hävinesid. 1943. aastal asus ta tööle Tallinna Konservatooriumi, kus õpetas kompositsiooni. Pea kogu Mart Saare looming jaotub žanriliselt kolmeks: ta on kirjutanud umbes 400 koorilaulu, 180 soololaulu ja 130 klaveriteost. Ta pani aluse eesti rahvuslikule stiilile ja eesti professionaalsele
Bauhaus püüdis õpetada sääraseid väärtusi nagu lihtne, selge disain; abstraktsioon; masstoodang; hästi üles ehitatud keskkonna külbelised ja majanduslikud eelised; demokraatia. Joost Smidti plakat Bauhausi näituse jaoks, mis toimus Weimaris, juuli-september 1923. Bauhausi kunstnikud said juba algusest peale aru, kui tähtis on graafiline disain kooli korporatiivse identiteedi ja kujutluspildi väljendamise vahendina. Paul Klee oli Bauhausi(alates 1925. aastast, avaldas Pedagoogilise sketsiraamatu ja esitles oma teost Pariisis sürrealistide näitusel) pühendunud õpetaja ning andeks poeet ja muusik. Tema äeldud on ka lause: ,,Mida hirmuäratavamaks muutub maailm... seda abstraktsemaks muutub kunst; muredeta maailm loob realistliku kunsti." Paul Klee ,,Kuldkalake" 1925-1926, 50 x 69 cm, õli akvarell, Hamburg: Kunsthalle. Wassily Kandinsky oli üks modernistliku kunsti teerajajaid ja arvatavasti esimese abstraktse maali autor. Õpetas !920
" pikaajaline programm ja strateegiate süsteem sotsiaalsete probleemide leevendamiseks ja pidurdamiseks . Sotsiaalpedagoogika ei tähenda vaid spetsiifilisi strateegiaid , meetodeid või uurimis ja arenguprogramme . See on eelkõige üldmõiste niisuguse tegevuse ja organisatsiooni kohta , mille ülesandeks on sotsiaalsete probleemide pidurdamine ja leevendamine pedagoogiliste vahenditega . Tegemist on seega nii konkreetse pedagoogilise tegevusega sotsiaalsete probleemide lahendamiseks kui ka selleks vajaliku sotsiaalpedagoogilise teoorialoomega " Sotsiaalne: 1. Ühiskondlik; 2. Kollektiivne ja inimsete integratsiooni puudutav; 3. Solidaarne, teistele tähelepanu pöörav ja hädasolijate aitamisele suunatud. Sotsiaalpedagoogikas on rõhutatud hädasolijate aitamist, tõrjutuse pidurdamist ja leevendamist ning ühiskonda integreerumisele kaasaaitamist
Voldemar Rumessen oli koorijuht ja muusikaõpetaja, ema Velda Rumessen ooperilaulja. õppis Pärnu 1. keskkoolis. 1961 lõpetas ta Pärnu Laste Muusikakooli klaveriklassi, õpetajaks Alice Mardi, ja 1964 Tallinna Muusikakooli Hilja Olmi klaveriklassis. 1964--1971 õppis ta Tallinna Konservatooriumis, Ametikohad · 19691972 töötas konservatooriumi ooperistuudio kontsertmeister · 1973 Eesti Raadio muusikatoimetaja · 19731975 Tallinna Pedagoogilise Instituudi klaveriõppejõud · 19751991 Tallinna Konservatooriumi klaveriklassi vanemõpetaja · 19781985 EMFi noodiväljaannete muusikatoimetaja (sh. Rudolf Tobiase, Mart Saare, Eduard Oja, Heino Elleri ja Peeter Südame teoste toimetaja) · 19871992 Eesti Kontserdi produtsent Rahvusvahelise muusikafestivali ,,Eduard Tubin ja tema aeg" asutaja ja kunstiline juht (alates 2001) Rumessen on tuntud tsükliliste teoste esitajana:
1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla valdajaks, pidas Tolstoi oma kohuseks täie jõuga talupoegade elujärge parandada. Ideaalset mõisnikku Tolstoist siiski ei saanud. Tahab parandada talupoegade elujärge. Kirjutas neile ise aabitsa ja rajas kooli Jasnaja Poljanas talupoegadele. Lõppes sellega, et talupojad hakkasid jalga laskma. Hakkab pidama päevikut, et uurida ennast, elu ja inimesi. Tolstoi asutas pedagoogilise ajakirja, kirjutas aabitsa ja muud õppekirjandust Võttis osa ka sõjategevusest, kus pettus väga. Teda häiris materialilistlik ebavõrdus. Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Bersiga. Neil oli 13 last, kellest viis suri juba lapsepõlves. 1901. aastal Tolstoi haigestus tõsiselt ning pidi palju aastaid veetma Krimmis. 1910 otsustas Tolstoi lõplikult lahkuda Jasnaja Poljanast ja katkestada sidemed oma
aastal jätkas ta Tartus Rudolf Griwingi muusikakoolis ning 1920. aastast Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Aastatel 1923-1927 õppis Päts Tallinna konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis, kõrgkooli lõpetas kompositsiooni erialal 1926. aastal. Päts töötas paljudes koolides muusikaõpetajana ning oli aastatel 1940-1941 ja 1944-1950 Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõud. 1950. aastal Päts saadeti sunnitöölaagrisse. Vabanenuna sai temast 1956. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Aastail 1959-1960 töötas ta seal laulu- ja muusikakateedri juhatajana, aastast 1962 professorina. Ehkki karmid olud olid ta tervise laostanud, juhendas ta endisi kolleege ja üliõpilasi kuni oma surmani 1977. aastal. Bla bla bla Artur Kapp Helikeel on enamasti rõõmsa, helge tooniga. Lastele mõeldud laulud on ka head ja mõnusad laulda - tema muusika kulgeb lihtsalt ja loomulikult. Õpetajast heliloojana
õpihäired, mida ei saa seostada vaimse arengu mahajäämusega, nägemisteravuse • Kõigi spetsialistide ja kodu koostöö probleemidega või mitteadekvaatse • Lapse mõistmine ja toetamine – laps pole õpetamisega. süüdi! NB! OLULINE • Pole ravitavad meditsiinilises tähenduses • Õpiraskuste võimalikult varajane • Pole pedagoogilise sekkumisega lõplikult märkamine Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ületatavad • Lapse säästmine hurjutamisest (oled • Võivad esineda perekonniti ST14 laisk, lohakas jne) ja teiste
JEKATERINA TSINJAJEVA O15-012 · 1.Psühhiaater spetsialist, kes tegutseb psühhika- ja käitumishäirede diagnoosimisega, hindamisega, ravimisega ja ennetamisega. Tavaliselt tegeleb raske haigustega inimestega ning eelistab rohkem kasutada ravimeetodi pillidega. Psühholoog diplomeeritud spetsialist, kes sai haridust pedagoogilise või kliinilise proofilis. Psühholoog saab kasutada oma teadmised, mis oli omandanud õppimise ajal, et tegeleda psühhodiagnostikaga, psühhokorrigeerimisega, kutseuunitlusega, psühholoogilise konsulteerimisega, teadustegevusega ning ka õppimise ja töötamise protsessi negatiivsetega tagajärjedega. Psühholoogil on olemas neli suunda: -Kliilinepsühholoog -Lapsepsühholoog -Koolipsühholoog -Kohtupsühholoog
ALLIKAD Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu Ülikooli Kirjastus Bachmann, T., Maruste, R.(2003). Psühholoogia alused. Fisher, R.(2004). Õpetame lapsi õppima. Tartu: AS Atlex. Fisher, R.(2005). Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: AS Atlex. Gopnik, A., Meltzoff, A., Kuhl, P. (2003). Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus. Grauberg, E.(1996). Loogika, keel ja mõtlemine. Tallinn : Bakalaureuse Erakool. Krull, E. (2000).Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat.Tartu Ülikooli Kirjastus. Küttis, K. (2003). Arengu- ja pedagoogiline psühholoogia. Viljandi. (WWW) Leppik (2004). Laps ja tema mõtlemise arendamine. Tartu Ülikooli Kirjastus Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn. Tulviste, P. (1984). Mõtlemise muutumisest ajaloos. Tallinn:Valgus. ENESEANALÜÜS Mind on alati psühholoogia paelunud ja seetõttu oli antud kodutöö väga huvitav.
Kaukaasias sai alguse ka korrapärane kirjanikutöö. 1850. 60. aastatel ta poliitilised vaated muutuvad. 1857. sooritas esimese välisreisi Prantsusmaale, Saksamaale, Itaaliasse, milles pidi kahjuks pettuma. 1859. 1862. avas talulastele kooli Jasnaja Poljanas, kus oli ka õpetajaks. Peamine oli aga elav side talurahvaga ja talulastega. Tema arvamuse kohaselt pidi orjus kaduma. Asutas pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana". 1862. abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga. 1881. kolis perega (13! last) Moskvasse selleks, et lapsed saaksid hea hariduse. Lev Tolstoi loomingu ülevaade Autobiograafiline triloogia (ilmus ajakirjas ,,Sovremennik") a) ,,Lapsepõlv" (1852) b) ,,Poisiiga" (1854) c) ,,Noorus" (1856)
7. Viia ellu abinõud sportlaste õppe-treeningumetoodika täiustamiseks, mis suunatud töö paremustamisele. III TEENISTUSALASED KOHUSTUSED 8. Treener-pedagoog on kohustatud: 8.1 Juhinduma spordikooli sisekorra ja töösisekorraeeskirjadest. 8.2 Täitma õppekava ja viia läbi treeningud direktori poolt kinnitatud tunniplaani alusel. 8.3 Komplekteerida õigeaegselt õppetreeningrühmad vastavalt kinnitatud normatiividele 8.4 täitma direktori käskkirju ja pedagoogilise nõukogu otsuseid 8.5 pidama spordikooli administratsiooni poolt kinnitatud dokumentatsiooni (õppeplaani, aasta eelarve jm. dokumentatsiooni koostamine). 8.6 Õigeaegselt esitama spordikooli õppurite nimekirjad õppemaksu arvestamiseks ja arvete edastamiseks õppuritele. 8.7 Õigeaegselt lahendama küsimused, mis seotud spordikooli õppurite arstliku kontrolli läbiviimisega. 8.8 Treener-pedagoog on kohustatud tõstma oma ametialast kvalifikatsiooni, võttes osa
" Rousseau teosed hariduse teemal Oma tähtsaimaks teoseks pidas Rousseau romaani "Émile ehk Haridusest", mis kirjeldas inimese terviklikku kasvatamist kodanikuks. Kokkuvõte Rousseau teoste mõju oli tugev, tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika revolutsiooni, haridusfilosoofiat ning uusaegse poliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Jean-Jacques_Rousseau http://raulpage.org/koolitus/vabadusped.html http://www.azurlingua-culture.co.uk/general/jean-jacques-rousseau-and-the-enligh
Kalli Kalde Kalli Kalde on eesti maalikunstnik, graafik, raamatuillustraator. Ta sündis 6. septembril 1967. aastal Tartus. Kalli Kalde õppis aastatel 1982 kuni 1986 Tartu Kunstikoolis kunstilise kujundamise erialal. Ta lõpetas 1991. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiõpetuse, joonestamise ja käsitöö õpetajana. Näitustel esineb ta oma töödega alates 1988. aastast. Praegusel hetkel on ta Tartu Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige. Kalli Kalde töötab joonistamise ja graafika õpetajana Tartu Kunstikoolis. Kalli Kalde näitus ,,Üle vee" oli nähtav sel kevadel ka Saaremaa Kunstistuudios. Ise ta rääkis sellest näitusest järgmiselt: "Igas pildis on peidus väike muinaslugu, igatsus sõita üle vee seikluste poole
vajalikust ehitusmaterjalist, otsustas krahv ehituse lõpule viia. Pärast Eesti iseseisvumist läks hoonetekompleks 1924. aasta 8. märtsil riigi valdusse. Esimesel iseseisvusperioodil asus selles rahukohus, mille järgi ka tänav omale nime on saanud. Nõukogude võimu ajal on Stenbocki majas asunud Tallinna juriidiline kool, ENSV Ülemkohus, erinevad jaoskonnakohtud, apteekide peavalitsus, notariaalkontor ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiklassid. Kuni 1987. aasta novembrini asusid hoones viimaste institutsioonidena Tallinna Oktoobri- ja Kalinini rajooni rahvakohtud, kes läbilaskvate katuste, pragunenud seinte, tuult läbilaskvate akende, külmunud veetorude ja kasutamiskõlbmatuks muutunud ahjude tõttu siit lahkusid. Kaarekujulises kõrvalhoones on 20. sajandil asunud erinevate ametiasutuste kõrval ka eluruumid, kusjuures viimased
2.1. Juhtimine Lasteaia juhtkonda kuuluvad lasteasutuse juhataja, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, juhataja asetäitja majanduse alal ning tervishoiutöötaja. Rakvere Lasteaed Täpi tööd juhib ja koordineerib juhataja, kes: · vastutab lasteaia üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest, lasteaiale kasutada antud vara heaperemeheliku majandamise ja selle säilimise ning korrashoiu eest; · osaleb pedagoogilise nõukogu töös, jälgib otsuste täitmist, koordineerib koostööd lasteaia huvigruppidega: hoolekogu, Rakvere valla hariduskomisjoni ja teiste asjakohaste sidusrühmadega; · tagab organisatsiooni tulemusliku töö ning kodukorra ja lepingute täitmise. Juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal: · koordineerib lasteaia õppe- ja kasvatustööd. Omab ülevaadet pedagoogide tööst ja annab selle kohta tagasisidet;
intelligentsuse teooria vaimse intelligentsuse teooriasse. Oluline on teada saada ka IQ testide kasutamise võimalustest koolis. Töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses käsitletakse praktilise intelligentsuse teooriaid, võrreldakse neid vaimse intelligentsuse teoritega ning tuuakse välja kaasnenud muutused. Teine petükk räägib aga intelligentsustestidest ja nende rakendamisest koolis. Töö on koostatud ainult kirjalike materjalide alusel. Kasutatud on Edgar Krulli õpikut ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", lisaks sellele on veel kasutatud Robert J. Sternbergi raamatut ,,Praktiline intelligentsus argielus". Lisaks on veel kasutatud mõningaid internetist kättesaadavaid materjale. 2 I PRAKTILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Robert J. Sternberg ja Jelena L. Grigorenko arvates on intelligentsus kui suhteliselt stabiilne isikuomadus, mis areneb välja pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju tulemusel(Sternberg 2003). Robert J
ja /või õigeaegse märkamise järele, millest sõltuvalt on kohe vaja luua igaühele soodus arengukeskkond, milles on enam-vähem ühtselt kõikide erivajadustega isikute, eriti laste seisukohalt vajalik neile individuaalne lähenemine (see osutub võimalikuks, kui klassis on vähem lapsi ja õpetaja on püüdnud välja selgitada/mõista lapse probleeme), logopeedilise abi osutamine, süstemaatiline meditsiinilis- pedagoogilise, vajadusel ka sotsiaalse järelvalve tagamine. [3] Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused. Jää endale kindlaks — kui laps on harjunud oma tahtmist saama oma käitumisega, siis ära lase endaga manipuleerida. Ole toetav aga nõudlik! 4 Tunnete märkamine, nende peegeldamine täiskasvanu poolt, tunnetega seotud sõnavara õpetamine, nende üle arutamine. Sotsiaalsete ja käitumisoskuste õpetamine ja nende kinnistamine
Töös annan ülevaate sellest, mis on PQ4R-i meetod ning millised on selle meetodi läbimiseks vajalikud etapid, millised on põhilised märkmete tegemise võtted kirjaliku teksti lugemisel või loengu/õpetaja esituse kuulamisel ning milline on õppimise seisukohalt tõhus konspekteerimine. Juttu tuleb ka sellest, kas ja kuivõrd on tänapäeva massikommunikatsiooni ühiskonnas konspekteerimisoskus üldse vajalik. Referaadi koostamiseks olen kasutanud Edgar Krulli õpikut ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", loengu materjale ning interneti abi. PQ4R-i meetod PQ4R-i meetod on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Meetodi töötasid välja E.L Thomas ja H.A Robinson. Lühend PQ4R osutab kuuele järjestikusele tegevusetapile ingliskeelesete sõnadega Preview- vaata üle, Question- esita küsimusi, Read- loe, Reflekt- mõtle, Recite- arutle ja meenuta ning Review- korda üle. (Krull 2000: 371)
Näiteks võib tuua kõrgharidusega naistöölise ning keskharidusega meestöölise, kes kandideerivad samale ametikohale, olenemata naise spetsialiseeritusest valitakse enamasti tööle meesterahvas, arvates, et mehed on targemad kui naised. Mõned päevad tagasi ütles vanaema mulle, et lõpetanud keskkooli, arvas ta olevat ülearu tark. Nüüd, 50 aastat hiljem, väidab vanaema, et õppida on tal ikka veel vaja, olenemata sellest, et lisaks 11. klassile on ta lõpetanud ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Mida targemaks inimene saab, seda rohkem ta adub, et on veel rohkesti asju, millest ta ei tea ning mille kohta oleks vaja veel õppida. Tark inimene on kriitiline nii enda kui ka teiste teadmiste suhtes, ta on võimeline mõistma, et selline olukord, kus inimene teab kõike, on võimatu. Mina arvan, et teadmine sellest, kui palju on vaja veel õppida, ennast arendada ja tööd teha, et saada üha uusi ja uusi teadmisi, ongi suurim tarkus maailmas. Tänu niisugustele inimestele ja
· litereerija kommentaarid ja seletused situatsiooni kohta ((tuleb laua juurde)), ((sööb samal ajal)), ((ütleb H-le)), ((küünitab albumit võtma)), ((avab purgi)) · füsioloogilised häälitsused ((aevastab)), ((köhib)), ((köhatab)), ((röhitseb)) · muud hääled/häälitsused, taustamüra ((kolin)), ((kilekoti krabin)), ((laps nutab teises toas)), ((koer haugub)), ((vilistab)) Kommentaarid 2 · kommentaarid hääletooni, venituste, naeru jms kohta ((pedagoogilise tooniga)), ((pikk lõbus naer)), ((tülpinult)), ((ohkab)), ((vaevukuuldavalt)), ((õpetlikult)), ((nipsakalt)) · meediatekstides: ((saate signatuur)), ((reklaam)), ((muusika)) · ebatavaline/kirjakeelest erinev välde, mida ei saa ortograafiliselt esitada ((2. välde)) · ebatavaline palatalisatsioon, mida ei saa ortograafiliselt esitada ((palataliseeritud)) Venitused · häälikute venitused märgitakse kooloniga
Nimelt lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust. Oluline on, et laps saaks igal arenguastmel oma vajadusi rahuldada. Teadlane tõstatas probleemi keskkonnast, st kuidas luua lapse vajadustele kõige sobivamad tingimused". Maria Montessori mõtles välja spetsiaalsed ülesannete süsteemid koos õppevahenditega, nii eel- kui algkoolile. M. Montessori pedagoogilise süsteemi tundjate suhtumine on enamasti positiivne. Montessori metoodika kasutamist peetakse laste tegevust rikastavaks. Usun, et uus info jääb lastele paremini meelde, kui kõik meeled on haaratud, metoodika pakub vaheldust ning muudab õpitava veelgi arusaadavamaks. Usun, et Montessori pedagoogika põhimõtteid saab lastega töö planeerimisel igati rakendada, eriti kui mõnel lapsel on teadmiste omandamisega raskusi. Vahendid on
Lapsepõlves olid mulle loodud tingimused eneseteostuseks ja enesekasvatuseks ning minu vanemate huviks oli oma laste mitmekülgne arendamine. Mul oli võimalus tegleda iluvõimlemise, suusatamise, kergejõustikuga, samuti õppida klaverimängu. Mulle anti vabadus otsustada ja samas ka vastutada tehtud otsustega kaasnevate tagajärgede eest. Seega võiks väita, et minu koduses kasvatuses peegeldus humanistlik elukäsitlus. Kasvatus oli pigem abistamis- toiming kui inimese mõjutamine. Pedagoogilise protsessi humaniseerimine tähendab õppurite ja pedagoogide vastastikust austamist, areneva isiksuse asetamist pedagoogilise protsessi keskmesse (Haridusplatvorm, 1989, lk 13). 2 Nii ühiskonnas kui hariduses on humanistlik lähenemine seotud eelkõige inimesega, tema olemuse, vajaduste ja väärtustega. Tunnustatakse isiksuse unikaalsust ja seda
.....................................................11 1 SISSEJUHATUS Laste kasvatuse ülesandeks on soodustada kõige väärtusliku arendamist,mis lapses on, luua temas uusi huve ja kalduvusi ning oskuslikult vabastada teda halvast. Iga lapse huvide ja individuaalsete iseärasuste mõistmine on kindlaks tagatiseks tema õigel suunamisel, see aitab ka temale lasteaias viibimist meeldivaks teha...Eva Lootsar 1971 Eva Lootsari pedagoogilise pärandi keskmes asus mõistmine, et lapse kasvatamisel tuleb arvesse võtta tema individuaalset eripära, toetada tema loovvõimete arengut, väärtustada mängu kui lapse elu peamist sisu ning teadvustada kasvataja eeskuju ja tema isiksuse määravat rolli. Tähtsaks pidas Lootsar sedagi, et laps tuleb ümbritseda iluga. Ta oli seisukohal, et ilumeele ja kunstimaitse kujunemine algab varases lapsepõlves ning teeb läbi keeruka ja pikaajalise protsessi
demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava koostamise alused: Lasteasutus koostab oma õppekava, riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; Õppe - ja kasvatus-tegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil; Lapse arengu
annaabi.ee 
