Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Valjala Sassi kool (0)

1 Hindamata
Punktid
Valjala Sassi kool #1 Valjala Sassi kool #2 Valjala Sassi kool #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor crissy237 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
odp

Valjala Maalinn

Säilinud kõrged vallid on inimeste kätetöö. Väljastpoolt on vallide kõrgus 5­8, seest 3­6 m. Valli sisenõlva ja harja katab lahtine paeklibu, mis on tekkinud muldvallile laotud paekivivallist. Valli harja laius on 3­7 meetrit. Valli seest on võimalik leida tahutud kive, mõned neist ristkülikukujulised. (On avastatud jälgi ka mördi kasutamisest, kuid sedapole uurimistöödes veel ametlikult kinnitatud.) Ajaloolased peavad Valjala maalinna üheks vähestest linnustest, mille kindlustused koosnesid peaasjalikult kivist. Puitu kasutati vähe. vLinnuseõue pindala on 3600 ruutmeetrit. Õue loodeservas paikneb üle 5 meetri sügavune paasraketega kaev. vLinnuse jalamit ümbritseb lai nõgu, mis ilmselt on tekkinud mulla võtmisel valli muldkeha jaoks. v ARHEOLOOGILISED UURINGUD vAegade jooksul on Valjala maalinnast juhuleidudena leitud

Ajalugu
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

Muhulased palusid Sakslased alistasid nad alles 6 päeval ja tungisid linnusesse ning algasid rahu, aga sakslased ei leppinud ja hakkasid linnust piirama. Muhulased panid 6 päeva tapatalgud. Linnus põletati ja rööviti. vastu. Anti loobumisvõit saarlaste poolt, ning lubati nad kõik ristida. Edasi liiguti Valjala alla kus rüüstati ümberkautseid külasid. Allajäämise põhjused:  vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretketega.  Sõjaline ülekaal vastatel.  Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega.  Vastastel oli parem relvastus.  Väge täiendati pidevalt uute meestega.

Ajalugu
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

kujunes uus kalmetüüp ­ tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr ­ "aestid" Keskmine rauaaeg (5. ­ 8. sajand): esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl), neemiklinnus (Rõuge), Kalevipoja rangi tüüpi linnus, ringvalllinnus (Saaremaal Valjala ja Varbola), hakksid kujunema kihelkonnad; uus kalmetüüp KaguEestis ­ kääpad suhted naabritega: u 600. a oli kuningas Ingvari retk Eestisse ja 1030. a käis Eestit rüüstamas Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse),

Eesti ajalugu
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

Eestlased palusid abi venelastelt. Tartumaale tuligi Vjatsko (Vana Kurat), kellele lubati anda maa, mida ta suudab kaitsta. 1224 - Tartu piiramine. Selle vallutamisega oli eesti mandriosa hõivatud. 1226 - Paavsti saadik Modena Wilhelm käis eesti, sest eesti vallutajad olid tülli läinud (Ordu ja Taani). Ta pidi looma nn Vaheriigi Taani ja Ordu vallutuste vahel (Läänemaa, Järvamaa, Virumaa). Ei tulnud välja. 1227 - Saaremaal Muhu ja Valjala linnuse vallutamine. Viimasena võitles Muhu linnus, kuid Valjala alistus hiljem ilma võitlusetta. EESTI ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED: Eestlased: 4 Puudusid reserv väed. Võitlesid killustatult. Relvastus ja sõjatehnika vilets. Eestlaste vastu oli mittu riiki: Saksamaa latgalite ja liivlastega, Taani, Rootsi, alguses Venemaa. Rüütlid: Elukuttselised sõdurid keda toodi iga aasta Saksamaalt juurde. Sõjatehnika ja relvastu kaasaegne.

Ajalugu
thumbnail
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise põhjuseks? Ilmselt oli kujutistel maa

Kunstiajalugu
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

laastud" I-III 6. Aadu Hint- 30ndatel ,,Pidalitõbi", ,,Vatku tõbilas". Tetraloogia ,,Tuuline rand" 1951- 1966. 7. Juhan Smuul- 1920-1971, ,,Karm Noorus" 1946, poeem ,,Poeem Stalinile", ,,Järvesuu poiste brigaad" 50ndatel ,,Kirjad sõgedate külast"-olupiltide kogumik. Monodraama ,,Polkovniku lesk". ,,Muhu monoloogid"-tõuseb esile Smuuli huumor. Reisikiri ,,Jäine raamat"- selle eest sai Lenini preemia. Luuletus ,,Mälestusi isast" 8. Deboora Vaarandi- Valjala kandist pärit, eelkõige luuletaja. Enne surma avaldas mäletusraamatu. Luuletus ,,Saaremaa valss", poeem ,,Talgud Lööne soos". I Juhan Liivi preemia laureaat 1965. Luuletus oli ,,Eesti mullad"-sai preemia. 9. Jüri Tuulik- Meie kooli vilistlane. Abrukalt. Kaksikvend Ülo Tuulik. Peamiselt kirjutas kodusaare Abruka lugusid. ,,Abrukalood". Humorist. Romaan ,,Vares". 10. Ülo Tuulik- ,,Sõja jalus" Sõrulaste küüditamisest Saksamaal. Esietendus Kuressaares.

Kirjandus
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Muinaslinnuseid on 4 tüüpi: · Mägilinnused (nt Otepää) olid igast küljest looduslikult kaitstud. · Neemiklinnused (nt Rõuge) rajati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. 4 · Kalevipoja-sängi tüüpi linnused (nt Alatskivi) ehitati voore kõrgemale keskosale, nii et kaugemalt vaadates meenutas linnus voodit. · Ringvall-linnuseid (nt Valjala Saaremaal) rajati neis kohtades, kus polnud looduslikke künkaid ja seega olid nad otsast lõpuni inimeste kätetöö. Ümber kogu linnuseõue püstitati kõrge kunstlik vall. Linnused paiknesid tavaliselt võimalikult lähedal külale, et rünnaku korral oleks kergem varjuda. Väiksemates linnustes võis mõni jõukam pere ka aastaringselt elada. Alates 6.sajandist sagenes Eesti aladel ehete, tööriistade ja relvade peitmine. Kui varasematest

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi sa

Eesti ajalugu



Lisainfo

kirjeldus sassi koolist veeriku külas

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun