Valjala Sassi kool (0)

Sassi kool
Sassi algkooli maja ehitati ümber endisest Sassi mõisa härrastemajast, mis algselt oli
ühekordne kivimaja. Koolihoone valmis 1928. aasta sügiseks (10 aastat ehitati). Kui kool avati, hakkasid Sassi
6-klassilises algkoolis käima Sassi, Koksi, Kuiste, Väkra, Kõriska, Männiku, Rahu, Pahna ja
Jursi küla lapsed. 1933. aastal suleti Tõnija külakool Rõõsal ja Tõnija lapsed hakkasid samuti
käima Sassi algkoolis.
Sassi 6-klassiline algkool oli igati jätkusuutlik: 1928./29. õppeaastal õppis koolis 72
õpilast, 1929./30. oli lapsi 81, 1930./31. oli õpilaste arv 80. 1932./33. õppeaastal astus I
klassi 29 õpilast, edaspidi, aastatel 1934 – 1938, püsis kooli astujate arv vahemikus 21-27. 8
Lapsed õppisid koolis emakeelt , usu- ja kõlblusõpetust, matemaatikat, joonistamist,
laulmist , saksa keelt, tööõpetust, võimlemist. Neljandast klassist lisandusid kodulugu ,
loodusõpetus, tervishoid, ajalugu ja kodanikuõpetus. Teadmisi ja oskusi hinnati algul
neljapallisüsteemis, 1934. aastal muudeti hindamissüsteem viiepalliliseks.
Kooliaasta a l g a s alles oktoobrikuu alguspäevadel, varem ei saanud sügiseste
põllutööde tõttu alustada. Lõpp oli maikuus, vanematel klassidel ka juuni esimestel päevadel.
Koolipäev algas hommikul kell 8.00, talvisel ajal kell 9.00.9
8 Sassi algkooli õppenõukogu koosolekute protokollid . [ Valjala Põhikooli arhiivis ].
9 Albert Seppel 1969. Saaremaa koolid ja õpetajad 1918 – 1940. II osa. Lk 36.
Sassi 6-klassilise algkooli esimeseks juhatajaks valiti 1928. aastal Aleksander Rauts,
kuid tema aeg jäi juhataja ametis lühikeseks: ta suri 1931 . aastal. Esimesteks õpetajateks olid
Ella Raev ja Salme Kaasik , kes mõlemad olid lõpetanud Saaremaa Ühisgümnaasiumi
pedagoogilise haru. Salme Kaasik töötas Sassi koolis aastatel 1929 - 1933. Kui Aleksander
Rauts haigestus, määrati koolijuhataja kohusetäitjaks Ella Raev. Õpetajatena töötasid
Aleksander Mihkelson ja Elisaveta Ruus , kumbki oli Sassis vaid ühe aasta.
1931. aastal Aleksander Rauts suri ja 1932. aastal valiti uueks koolijuhatajaks Hermann Muri ,
kes kohe pälvis kolleegide ja lastevanemate poolehoiu. Hermann Muri oli 1928. aastal
lõpetanud Saarema Ühisgümnaasiumi pedagoogilise haru 2. lennu ja oli olnud õpetajaks
Leisis. Muri oli Sassi algkooli juhatajaks kuni 1941. aasta sügiseni, kui ta Punaarmeesse
mobiliseeriti. Koos Hermann Muriga tuli Sassi kooli õpetajaks Karl Kivihall, kes aga juba
1933. aastal ametist lahkus. Samal aastal haigestus õpetaja Ella Raev ja loobus ametist.
Õpetajate Kivihalli ja Raevi asemele tuli 1934. aastal Linda Raev, kes töötas koolis 1940.
aastani. Õpetaja Linda Raevi asemel hakkas 1940. aastal tööle Raja Aste.
1933. aastal, kui Tõnija kool suleti ja sealsed lapsed hakkasid Sassi koolis käima, tuli Sassi
algkooli õpetajaks ka Aleksander Rand, kes oli seni lapsi Tõnijal õpetanud. Üldiselt pidid
Sassi algkooli õpetajad andma kõiki ainetunde, sest õppetöö toimus liitklassides. Ühes
klassiruumis olid koos kaks erinevat klassi, keda tuli ühel õpetajal samaaegselt õpetada.
Esialgu olid Sassi algkoolis liidetud I ja II, III ja IV, V ja VI klass.
Ka Sassi algkooli puhul on märgatav hoolekogu oluline roll kooliasjade üle
otsustamisel. Hoolekogu protokollidest selgub , et jälgiti koolikohustuse täitmist, abirahade
jagamist kehvematele õpilastele, kassa sisse tulekuid (näiteks trahvid puudumiste,
suitsetamise, joomise ja teiste korrarikkumiste eest) ja väljaminekuid, pandi kokku kooliaasta
eelarve.
Hoolega vaagis hoolekogu õpilaste puudumisi. Iga puudutud päeva tuli põhjendada ja
kui selgus, et õpilane oli koolist mõjuva põhjuseta puudunud, trahviti lapsevanemat
rahatrahviga. Nii oli näiteks 1937./38. õppeaastal trahvi suurus 10 senti põhjuseta puudutud
päeva eest. Põhjusega puudumiseks loeti seda, kui laps oli haige, teeolud oli väga halvad (
lumehanged, kevadel teedelagunemine või sügav vesi) või kui lapsele ei olnud kooli korraliku
riiet selga panna. Samuti loeti vabandavaks kodustel põhjustel puudumine.10
Arutusel oli ka koolivormi kandmine. 1937. aastal andis tollane Haridusministeerium
välja korralduse, mis muutis koolivormi kandmise kohustuslikuks. Sassi kooli hoolekogu ja
lastevanemate ühisel koosolekul otsustati siiski, et 1937.aastal koolivormi sunduslikuks veel
ei tehta. Vastav kohustus otsustati kehtestada järgmisest õppeaastast. Tüdrukute koolivorm :
tumesinine barett ja kuub (seelik) ning helesinine pluus . Kuuele tuli teha väike tasku paremale
poole. Poiste koolivorm pidi olema tumehall, peakate must.11
10 Sassi kooli hoolekogu ja lastevanemate koosolekute protokollid. [Valjala Põhikooli arhiivis].
11 Samas.