Lev Tolstoi (5)

Lev Tolstoi
(1828 – 1910 )

• Isa oli krahv Nikolai Tolstoi, ema vürstitar Maria Volkonskaja
  
• Pärines kõrgaristokraadi perekonnast. Ema suri, kui ta oli 2-aastane. Isa suri, kui Lev oli 9 aastat vana. Sugulaste poolt üles kasvatatud .
  
• 1841 . kolisid Kaasanisse.
  
• 1844 . aastal läks Kaasani ülikooli, algul Idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. Tolstoi ei suutnud „teadustempliga“ kohaneda ning palus end kevadel 1847 „halva tervise ja koduste asjaolude“ tõttu ülikoolist välja arvata.
  

1847 – 1851 tekkisid loomingulised kavatsused – hakkas päevikut pidama , mis sai Tolstoi loomingu aluseks. Sellest selgub järjepideva enesevaatluse püüe, samuti elu ja inimeste uurimise tahe . 1851. aasta algul hakkas Tolstoi kirjutama „Minu päeviku lugu“. See kavatsus sai osaliselt teoks lõpetamata töös „Eilse päeva lugu“, mida peetakse Tolstoi loomingu alguseks.
Aprillis 1851 otsustas Tolstoi sõita koos vend Nikolaiga Kaukaasiasse, kus ta võttis osa sõjaväetegevusest. Sõjaväeteenistuses oli Tolstoi kaks ja pool aastat ning ilmutas seal „pöörast“ vaprust . Kaukaasias sai alguse ka korrapärane kirjanikutöö.
1850. – 60. aastatel ta poliitilised vaated muutuvad. 1857. sooritas esimese välisreisi – Prantsusmaale, Saksamaale, Itaaliasse, milles pidi kahjuks pettuma.
1859 . – 1862 . avas talulastele kooli Jasnaja Poljanas, kus oli ka õpetajaks. Peamine oli aga elav side talurahvaga ja talulastega. Tema arvamuse kohaselt pidi orjus kaduma. Asutas pedagoogilise ajakirja „Jasnaja Poljana“.
1862. abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga.
1881. kolis perega (13! last) Moskvasse selleks, et lapsed saaksid hea hariduse.
Lev Tolstoi loomingu ülevaade

• Autobiograafiline triloogia (ilmus ajakirjas „Sovremennik“)
  

• „Lapsepõlv“ (1852)
  
• „Poisiiga“ (1854)
  
• „Noorus“ ( 1856 )
  

Peategelaseks Nikolenka Irtenjev – loomult heasüdamlik, suhtub kõikidesse viisakalt, lugupidavalt. „Lapsepõlv“, „Poisiiga“ ja „Noorus“ ei kujuta ainult Nikolenka Irtenjevi teatud kindlaid vanuseastmeid, vaid on pigem üldistatud arengulugu , inimisiksuse kujunemise lugu. Tolstoi käsitluses on lapsepõlv „ kordumatu õnneaeg“ . Lapsele on sünnipäraselt antud parimad inimlikud omadused. Lapse hing ei tunnista sotsiaalseid vahesid rikaste ja vaeste vahel; kõik inimesed ümberringi on talle lähedased ja mõistetavad.

• Tolstoi valmid
  

• „ Hiir aida all“
  
• „Võrdne pärand“
  
• „Isa ja pojad“
  
• „Šaakal ja elevant “
  
• „Jahipistrik ja kukk“
  
• „ Siil ja jänes“
  

• „Anna Karenina“
  

Romaan kujutab klassiühiskonda, mille ladvik on egoistlik nii suhtumises rahvasse, kui ka oma sisemises „kõikide sõjas kõikide vastu“. Tolstoi kirjutab üksikisikute kokkupõrkest ühiskonnaga. Autorile on perekond väga tähtis ning selle allakäik annab kirjaniku arvates märku ühiskonna surmatõvest.
Tolstoi ei taha piirduda kinnitusega, et teda ümbritsev ühiskond on raskesti haige. Seepärast püüab ta ka haigusele ravi leida.