50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ArinaMalasay
Õppematerjali autor
JAAN RANNAP Referaat 2013 SISUKORD 2013...................................................................................................................... 0 1 Jaan Rannapi elulugu Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Viimases omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Jaan Rannap on kirjutanud raamatuid koolielust ning inimese, looduse ja loomade suhetest. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse. 1977
Sisukord Sisukord............................................................................................. 1 Jaan Rannapist................................................................................... 2 Jaan Rannapi teoseid......................................................................... 3 Kasutatud kirjandus............................................................................ 4 Jaan Rannapist Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse, 1977. Aastal leidis töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan
1967 ,,Peep ja sõnad" 1969 ,,Huviline filmikaamera" 1971 ,,Triin ja päike" 1972 ,,Karu maja" 1972 ,,Konn ja ekskavaator" Didaktilisus tasakaalus kunstilisusega. Tuntumad: 1962 ,,Sipsik" 1970 ,,Anu ja Sipsik" 1972 ,,naksitrallid" I, 1975 II 1979 ,,Jälle need naksitrallid"I, 1982 II 1977 ,,Märgutuled Padalaiul" seiklusjutt 1978 ,,kuidas peab hüüdma" lühijutukogu väikelastele 1982 ,,"Suvejutte veski alt" lühijutukogu väikelastele 1985 ,,kassid ja hiired" lühijutukogu väikelastele Jaan Rannap 1962 ,, Roheline pall" esikkogu 1964 ,,Salu Juhan ja ta sõbrad" 1968 ,,Musta lamba matused" 1973 ,,Agu Sihvka annab aru" Formaalsuste tagaajamise naeruvääristamine pioneeritöös ja õppetundides. Jutud: Iseloomuviga; Kultuuri ja käitumise võistlus; Romantika; Vildijäljed; Musta lamba matused Tähtsal kohal huumor. 7 1967 ,,Viimane valgesulg" 1971"Jefreitor Jõmm" 1970 ,,Topi" 1972 ,,Nublu"
muheda olekuga noormees, üks nendest, kellega koos olid Sakala tänavas oma koolide "Poiste Häält" trükkinud Holger Pukk. Holger töötas siis "Sädeme" toimetuses. Siitpeale algas Harri 10 koostöö "Sädeme", "Tähekese" ja hiljem "Pioneeri" toimetusega, sest teine kooli- ja klassivend "Kommest" - Manivald Kesamaa - oli seal ametis. Kujunes tutvus ning koostöö kirjastuse ,,Eesti Raamat'' toimetaja Helle Michelsoniga, kirjanike Jaan Rummo, Heljo Männi ja teistega. Nendelt sai Jõgisalu õhutust ka oma esimeste raamatute kokkupanemiseks. Kuna koolitöö kõrvalt oli raske leida aega kirjutamiseks, tuli valida, kumma juurde jääda. Harri Jõgisalu otsustas kirjutamise kasuks ja 1978. aastal loobus õpetajatööst ning lahkus koolist. Kihnumua Harri (www.sirp.ee/?issue=3170) 11 2. LOOMING
.............................................43 Manivald Kesamaa...............................................................................................................................45 Ernst Enno............................................................................................................................................47 Valentina Ossejeva................................................................................................................................47 Jaan Rannap..........................................................................................................................................48 2 Heino Väli............................................................................................................................................50 Edgar Valter......................................
oli ta olnud Lauteri ja Põldroosi, Moskvas aga Aleksei Popovi ja Maria Knebeli õpilane), tuues 29 eesti lavale stilistilise mitmekesisuse, värske kujundlikkuse ja mängurõõmu. Samavõrd kui teatrikeele uuendaja väärib Panso tähelepanu tänaseks staažikaima eesti teatrikooli loojana: 1957. aastal asutati Tallinna Riikliku Konservatooriumi juurde lavakunstikateeder, mille 1961. aastal lõpetas I lend (Mikk Mikiver, Aarne Üksküla, Meeli Sööt, Ines Aru, Tõnu Aav, Jaan Saul jt.); 2016. aasta suveks on selle kõrgema õppeasutuse – praeguse nimega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool – lõpetanud 27 lendu (üle 430 inimese). (1960.–1970. aastatel tegutsesid Teatriühingu toel mitme teatri juures oma stuudiod.) Teatris ja draamas aktualiseerus alates 1950ndate keskpaigast kõigil teose tasanditel elusarnasuse printsiip: aine värskus, situatsioonide
märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus
Inimene valib endale sõbraks teise inimese (ja kuu ja tähed jne). Kõik materiaalne ja kosmiline maailm saab inimese näo. Uno Laht – Variant lähtub nõukogulikust satiirist – bürokraatia hukkamõist jm. Sellise satiiriga astub ta 50ndatel aastatel üles ja see kerib sotsiaalsete teemade suunas väga selgelt. Ilmi Kolla – Ta pakub intiimsemat, lüürilisemat varianti. Lehte Hainsalu Paul Haavaoks Jaan Kross – Kross oli noorelt vangilaagrisse sattunud tegelane, kes tuli 50ndate keskpaigas tagasi. Laagris kirjutab arbujalikku luulet ning loominus toimub järsk muutus. Ta hakkab kirjutama luuletusi, mida on võimalik tol hetkel avaldada. Ühelt poolt ta lähtub Uno Lahetüüpi satiirist, kuid teisalt tuleb sisse ka poliitilist allegooriat, soovi kuidagi sekkuda ühiskonna küsimustesse ja kui võtta ette
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid