Peeter Mudist (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Eesti kunst stalinismi võimuses 1944

1971.a. Varases loomingus vastandas tehnilise maailma ja looduse (inimene reostab loodust kuid ise on osa loodusest). Harrastas ka figuraalmaali- inimesed on küll gruppides kuid samas igaüks omaette, sest grupi sees puudub igasugune suhtlemine Pääsuke valdab suurepäraselt maali traditsioonilisi võtteid, kuid tunda on popkunsti erksaid värve ja üksikuid rõhutatud kujundeid. N: ,,Poiss viiuliga" Traditsioonilise maalimisviisi segunemist uute elementidega on tunda PEETER MUDISTi (1942-...) loomingus. Sündis Tallinnas kunstniku peres.Õppis Tallinna 1. keskkoolis, TPI-s energeetikat ja ERKI-s, mille lõpetas 1967.a. Tema värvikä- sitlus on väga omapärane- hajuvad pehmed toonid on kontrastis erksate värvilaikudega. Pintslitõmme on lai ja tundlik. Skulptuur nõukogude Eestis (1960-1980) Uuendusprotsessid toimusid ka skulptuuris. Kasutati uusi materjale ja tehnikaid (alumiinium, teras, keevitus). Uudselt kasutati näitusepaigana mitte siseruumi, vaid

Kunst

9

doc

Eesti kunst stalinismi võimuses

1971.a. Varases loomingus vastandas tehnilise maailma ja looduse (inimene reostab loodust kuid ise on osa loodusest). Harrastas ka figuraalmaali- inimesed on küll gruppides kuid samas igaüks omaette, sest grupi sees puudub igasugune suhtlemine Pääsuke valdab suurepäraselt maali traditsioonilisi võtteid, kuid tunda on popkunsti erksaid värve ja üksikuid rõhutatud kujundeid. N: ,,Poiss viiuliga" Traditsioonilise maalimisviisi segunemist uute elementidega on tunda PEETER MUDISTi (1942-...) loomingus. Sündis Tallinnas kunstniku peres.Õppis Tallinna 1. keskkoolis, TPI-s energeetikat ja ERKI-s, mille lõpetas 1967.a. Tema värvikä- sitlus on väga omapärane- hajuvad pehmed toonid on kontrastis erksate värvilaikudega. Pintslitõmme on lai ja tundlik. Skulptuur nõukogude Eestis (1960-1980) Uuendusprotsessid toimusid ka skulptuuris. Kasutati uusi materjale ja tehnikaid (alumiinium, teras, keevitus). Uudselt kasutati näitusepaigana mitte siseruumi, vaid

Kultuurilugu

40

pdf

Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad

sai temast mõnes valdkonnas eesti kunstielu "ärataja". Sooster osales ka 1962 Moskvas toimunud Maneezi näitusel, mida külastas Nikita Hrutov ja mille otsese tagajärjena algas abstraktsionismi vastane kampaania .NSV Liidus, suurendades kääre ametliku ja põrandaaluse kunsti vahel. Tallinna defineerivad aktiivse kunstikeskusena sel perioodil 1957-59 ERKI lõpetanud graafikud, näiteks Henri Laretei, Peeter Ulas, Herald Eelma, Evi Tihemets, Henno Arrak, Kaljo Põllu, maalijad Olav Maran, Henn Roode, Enn Põldroos, Nikolai Kormaov ­ lõhkudes ja otsides uusi vorme, iga hinna eest vältides realism ilminguid. Üldistatud ekspressionism leidis graafikas väljendust populaarses linooli- ja puulõiketehnikas. Vormides peitud pigem tahumatu väljendusrikkus kui detailne võlu. Tähelepanu väärsed on selles

Kunstiajalugu

119

doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju

Kunstiajalugu

103

doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R

Kunstiajalugu

44

docx

Eesti kunst 1918-1940

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina,

Kunstiajalugu

42

docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autorite nimetamiseks ja üksikteoste

Kunstiajalugu

120

docx

20.-21. sajandi kunst

sarnaseid negatiivseid termineid: poststrukturalism (Annus, 2009), postkolonialism (Annus, 2009), dekonstruktsioon, detsentralisatsioon, demüstifikatsioon jms (näiteks Destudio rühmitus 1990ndate eesti kunstis), kuni naljaga pooleks loodud terminini „postperekond“, nagu kõlas ühe näituse pealkirjas. DeStuudio dekonstruktivistlik autoportree – Peeter Laurits ja Herkki-Erich Merila 1990ndate I pool 1979 Jean-François Lyotard – termin “postmodernism” (1979 “Postmodern Condition” prantsuse, ingl keeles) post+modernism (negatiivne sõnastus, sõltuv modernismist) „Modernismi-järgne“ olukord Jeffrey Shaw. Loetav linn. Interaktiivne installatsioon, 1990. Külastaja istub jalgratta sadulasse ja hakkab väntama – ratas seisab paigal, kuid

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)