Mart Saar (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Mart Saar

Mart Saar Elulugu: Mart Saar sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Muusika hakkas teda paeluma viieaastaselt, kui kuulis pulmas olles suupilli ja simblit. Peagi hakkas ta iseseisvalt õppima orelit, mängides kuulmise järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Nooti õppis Saar tundma Andreas Erlemanni raamatu "Musika öppetus" abil. Helilooja enda sõnade kohaselt luges ta selle läbi sada korda. 1901. aastal oli surnud Mart Saare isa, mistõttu ei saanud niigi vaene tudeng loota väiksemalegi kodusele toetusele. Mart Saare ja Juhan Aaviku õpingute toetuseks korraldas Suure-Jaani lauluselts peoõhtuid. Palju aitas Mart Saart ka asjaolu, et tänu headele eksamitulemustele vabastati ta esimesel aastal poolest, pärast seda aga kogu õppemaksust

Muusika ajalugu

15

pptx

Mart Saar ja Cyrillius Kreek

"Meil aiaäärne tänavas" (L. Koidula) "Meie err" "Jaaniussike" (C. M. Redlich) "Sirisege, sirisege, sirbikesed" "Kuula valgusest imelist juttu"(M. Heiberg) "Maga, maga, Matsikene" Vaimulikud rahvalaulud "Oh kui õndsad on need pühad taevas" "Mu süda, ärka üles" "Ärgake! nii vahid hüüdvad" "Kui suur on meie vaesus" "Taaveti laulud" Näide https://www.youtube.com/watch?v=YcXuJdL-ST0 https://www.youtube.com/watch?v=HUNVG1On-RI Mart Saar (1882 - 1963) Õping, töö ja elu lõpp 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi orelit õppima 1909­1911 elas Saar vaheldumisi Peterburis ja Tartus, jätkates kompositsiooniõpinguid Esimese maailmasõja ajal töötas Mart Saar lühikest aega muusikaõpetajana Tartu Õpetajate Seminaris 1919. aastal asus ta õppejõuna tööle äsjaavatud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis  1943. aastal asus Saar tööle Tallinna Konservatooriumi 1956

Kultuuriajalugu

3

doc

Muusikaajalugu

Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare ­ 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Lapsepõlv ja õpingud Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. 1911

Muusika

14

docx

Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

Abja Gümnaasium Anni Saharov 12. B klass MART SAAR JA CYRILLUS KREEK. NENDE ELUTEE JA LOOMINGU VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaadis on kirjutatud kahest suurest muusikategelasest- Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist. Järgnev referaat võrdleb kahe muusiku elulugu, haridusteed ning loomingut. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili rajajatest ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallast. 1. ELULOOD Mart Saar Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Perel oli kodus orel. Mardi esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oli hea orelimängija ja improvisaator

Muusika

4

doc

Eesti muusika

avamäng-fantaasiat (1906, 1945); Süit "Lembitu" (1909); Sümfooniline poeem · Helilooja, organist ja koorijuht. Heliloojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule. Oli eesti muusikaelus 20. sajandi algul üks suurürituste organiseerijaid.  "Jaaniöö" (1910); Kaks ballaadi tellole ja sümfooniaorkestrile (1945, 1958); Süit · Peterburis õppides tutvus Süda Mart Saarega, kelle eeskujul hakkas ta käima eesti rahvaviisidest (1955) Eesti Üliõpilaste Seltsi algatatud rahvaviiside kogumismatkadel(käis kuuel suvel, kuid kasutas rahvaviise oma loomingus suhteliselt vähe). · Vokaalsümfooniline muusika; "Pidulik kantaat" (O. Mägi; 1906); "Pidulik laul" (O.

Muusika

18

doc

Referaat Mart Saarest

Luunja Keskkool Mait Suigusaar 12. klass Mart Saar Referaat Juhendaja: Eve Paap  Luunja 2010 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 LAPSEPÕLV.............................................................

Muusikaajalugu

12

doc

Eesti tähtsamad heliloojad

Dzerzinski Vaikne Don (1940), Flotow' "Martha" (1942), Tubina "Kratt" (1943), Nielseni "Laksmi" (1944). Juhatas 1928--1944 Tartu Meestelaulu Seltsi koori ja 1931--1935 "Vanemuise" muusikaosakonna segakoori ning sümfooniakontserte. Põgenes 1944 Rootsi. Töötas 1945--72 Drottningholmi lossiteatris vanade ooperite ja ballettide partituuride restaureerijana, juhatas 1945--59 ja 1975--82 Stockholmi eesti meeskoori. Oli aastast 1982 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liige. Saar, Mart (28.09.1882 ­ 28.10.1963) Helilooja. Sündis Hüpassaares metsavahi perekonnas. Tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator, kellelt Saar sai esimese õpetuse. Hariduse omandas Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. Õppis samas kompositsiooni Nikolai Rimski-

Muusika

9

odt

Mart Saare ja Cyrillus Kreek

Abja Gümnaasium Referaat Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Nende elutee ja loomingu võrdlus. Juhendaja: Kadi Kask Koostaja: Aneelia Kuusik 2010.a  SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Mart Saare elulugu 4 1.1 Lapsepõlv 4 1.2 Haridustee 4 1.3 Mart Saare edasine elu 4 1.4 Mart Saare looming 5 2. Cyrillus Kreegi elulugu 5 2.1 Lapsepõlv 5 2.2 Haridustee 5 2.3 Cyrillus Kreegi edasine elu 6 2.4 Cyrillus Kregi looming 6 3. Kokkuvõte 6 4. Kasutatud kirjandus 7 Lisa 1. Mart Saare pildid 8 Lisa 2. Cyrillus Kreegi pildid 9 SISSEJUHATUS

Muusikaajalugu

Kommentaarid (0)