Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui vähe me teame?
Tarkus on teadmine-kui vähe me teame #1 Tarkus on teadmine-kui vähe me teame #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame

on tore kõike teada“ või on lihtsalt eeldatud, et ma oskan kõikidele küsimustele vastata. Ma võin kinnitada, et nii see ei ole ja mul ei ole kahju sellest. Olen alati arvanud, et kui ma kõike teaks, oleks elu nii igav. Poleks midagi enam avastada, poleks seda rõõmu, mis tekib, kui saan midagi uut teada või kui suudan mingi keerulise ülesande ära lahendada. Kuid mida ikkagi tähendab Sokratese ütlus: „Tarkus on teadmine, kui vähe me teame.“? Jääb justkui mulje, et targad inimesed ei tea mitte midagi, kuid see ei ole sugugi nii. Tarkus ei seisne informatsiooni või teadmiste hulgas, mida inimene on suutnud enda aju kõvakettale talletada. Teadmised üksi ei tähenda mitte midagi, kui neid ei osata kasutada. Ja olgu inimese IQ kuitahes kõrge, kui tal pole soovi õppida ja areneda, ei saa ta targaks. See lihtsalt on nii. Kuid selles just tarkus seisnebki

Kirjandus
thumbnail
4
pdf

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame

Esiajal puudusid rahvastel teadmised ja seetõttu ka oskused edasiseks kiireks arenguks. Koos teadmistega tulid ka oskused ja inimkond hakkas tegema samme tänapäeva suunas. Inimese sünniga algab õppimine. Algul on see üsna pinnapealsete teadmiste omandamine, mis hilises eas on iseenesest mõistetav. Imik õpib tundma maailma läbi nägemis-, kuulmis- ja haistmismeelte. Kõik lapse ümber on uudne ning ta peab sellega tutvuma. Lapse kasvades jätkub maailma tundmaõppimine, iga uus teadmine on saavutus, sest enne seda valitses teadmatus. Mida enam on teadmisi, seda arusaadavamaks muutub maailma mõistmine. Maailma tõed on justkui pusle, kus tükid on teadmised. Mida rohkem tükke kokku saad, seda selgemaks muutub pilt. Koolis õpivad lapsed just sel eesmärgil, et koguaeg midagi uut õppida. Millegi uue omandamisel püütakse seda seostada millegi tuttavaga. Seoste loomisel tekib ka äratundmisrõõm,

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Tarkus on teadmine kui vähe me teame

Tarkus on teadmine kui vähe me teame Esimene asi, mis mul tuleb pähe sõnaga tarkus - on kool. Kas see tõesti on nii? Kui tarkus on teadmine, siis miks see ei võiks olla näiteks teadmine või oskus - kuidas keeta suppi või kuidas pesta just seda pluusi? Miks ei meenu esimesena just selline mõte? Võib olla sellepärast, et koolis seda ei õpetata. Arvatakse, et eluks vajalikud oskused saame ise selgeks ning seepärast õpetatakse meile matemaatikat, füüsikat, keemiat jms. Selle tulemusena me teame, et lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastasküljega, nimetatakse kolmnurga mediaaniks, aga me ei tea kuidas keeta suppi või kuidas kasutada pesumasinat.

Kirjandus
thumbnail
4
docx

"Tarkus on teadmine, kui vähe me teame"

et seda enam sa tead. Need, kes armastavad avastada ning õppida, leiavad üks hetk end selle paradoksi ees, kus nad teavad palju, aga tunnevad, et teavad niivõrd vähe. Samas on inimesi kes on intelligentsed, aga kannatavad illusoorse alaväärsuse all. Nad ihaldavad teadmisi kõige enam, aga alahindavad enda teadmisi ning oskusi, samaaegselt kui oskusteta inimesed end ülehindavad. Himu teadmiste järgi tekitab meis ekstreemset frustratsiooni. Iga päev me õpime midagi uut ja iga uus teadmine viib meid järgmise uue teadmise juurde. Võib öelda, et kõik siin elus on seotud ja iga tegevus viib järgmise tegevuse juurde. Näiteks Vikipeedias võib lehekülje alt leida järgmisi teemasi, mis on seotud selle valdkonnaga mida sa parasjagu loed ning edasi klikkimine võib meid viia uute teadmiste juurde, mis paneb meid jälle omakorda edasi klikkima. Mida rohkem sa enda jaoks avastad, seda rohkem on seda, mis jääb siiski peitu.

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame

mõelda või hoopis inimene, kes räägib asjakohast ja õiget juttu. Inimestel võib olla mõningaid kaasasündinud eelsoodumusi targaks saamisel, kuid me saame kõik ühtemoodi teadimisi ümbritsevast keskkonnast. Informatsiooni omandamine ongi kujuenud tänapäeval võtmesõnaks. Siiski ei pane keegi meile kulbiga arukust pähe, vaid peame selle kallal ikka ise vaeva nägema. ,,Tarkus on teadmine, kui vähe me teame," seisneb selles, et mida rohkem me uusi teadmisi saame ja oma silmaringi ümbritseva suhtes avardame, hakkame aru saama, et maailmas on veel nii palju informatsiooni, mille kohta me ei tea midagi. See on teadmine, et meil pole vastuseid kõigile küsimustele ja lahendusi kõigile probleemidele. See on teadmine, et me ei ole kõige targemad siin maailmas. Keegi ei ole, kuna alati on midagi juurde õppida.

Ühiskond
thumbnail
4
docx

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Keegi ei tea kunagi, kui vähe ta millestki teab, sest seda teades teab ta sellest juba palju. Kuid mis kasu neist teadmistest üleüldse on ning mida enda teadmistega ette võtta? See on iga inimese enda südametunnistusel, kui ta võtab vaevaks selle üle pead murda. Aga ehk on nad õnnelikumad, kui nad seda ei tee. Tõde on, et inimesed teavad enda ümber ja enda sees olevast maailmast vähe. Kes seda mõistab, teab, kuhu enda järgmised sammud rajada. Kas uurida edasi, omandada teadmisi ning saada Targaks suure tähega? Või leppida sellega ning teha keskpärast tööd enese ja lähedaste ära elatamiseks, tundes rõõmu elu lihtsusest? Need on küsimused, mille üle peaks minu arvates iga inimene vähemalt korra elus pikemalt mõtlema, pannes paika enda versiooni tulevikust. See kindlasti muutub tänu juhustele ning liigub oma rada pidi, kuid vähemalt ei pea siis enam nullist pihta hakkama. Mis oleks maailm üksikisiku jaoks, kes teab kõ

Teadusfilosoofia alused
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun