Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui vähe me teame?
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame
Vanasõna ütleb: „Inimene õpib kogu elu“, tänapäevases keeles tähendab see aga elukestvat õpet. Ühiskonna kiire arenguga kaasaskäimiseks tuleb õppimisega alustada juba varases nooruses. Arvatakse, et mida targemad ollakse, seda lihtsam on sellist ühiskondlikku evolutsiooni järgida, kuid mis on see tarkus, mida nii hullupööra kogu aeg taga aetakse. Kas tarkus on teadmine selle kohta, kui vähe me teame?
Inimene on loomult uudishimulik ja see on üks eduka toimetuleku põhialuseid. Just uudishimu kõige uue vastu on see, mis viib avastusteni, mis omakorda viivad edasi ühiskonnaelu arengut. Soov avastada maailma, peitub iga väikese lapse silmades. Nad on teadushimulised ning õnnelikud iga pisikesegi nn avastuse üle. 1. klassi minnakse samuti rõõmsal meelel ning kui uurida, mida lapsed koolis teevad, siis vastatakse justkui kooris, et saadakse targaks. Edaspidi ongi vastsele koolijütsile kõige olulisemateks kool ning õpetaja. Kui õpitakse midagi uut, midagi sellist, mida noorema klassi õpilased ei tea, ollakse enda üle väga uhked , sest tuntakse, et ollakse tark. Saades vanemaks , lõpetades põhikooli, on noormehed ja neiud enesekindlad ning enda meelest juba küllaltki targad. Nii mõnigi neist jätab haridustee pooleli , et hakata suurt raha teenima . Kuid pettumus saabub peagi: polegi seda tarkust nii palju, et elus läbi lüüa. Avastatakse, et puuduliku haridusega pole tänapäeval peaaegu midagi peale hakata, sest on vaid mõned väga üksikud ametid, kus nn labidamehi on vaja. Veidi arukam otsus on jätkata gümnaasiumis või mõnes kutseõppeasutuses, kus kolme kuni nelja aasta jooksul saadakse väga suur hulk uusi teadmisi. Mõistetakse, kui palju on maailmas asju, millest varem ei teatud, olenemata sellest, et põhikooli lõpus tundusid kõik eluks vajalikud teadmised omandatud olevat. Olen kuulnud palju jutte sellest, kuidas kõrgkooli minnes avastatakse, kui vähesed on tegelikult teadmised ning oskused, seetõttu tuleb palju ette juhtumeid, kus antakse lihtsalt alla ning katkestatakse õpingud. On ka neid, kes lähevad ülikooli ainult sealt saadava „paberi“ pärast, mida hiljem töökohale kandideerides näidata saab. On suur õnn, kui noorel inimesel on huviala või töö, millega ta pärast igapäevaõpinguid tegelema hakkab. Alles siis saabub teadmine, et osatakse küll ühtteist endale huvipakkuvast valdkonnast, kuid on siiani veel „miljon asja“, mida kohe kindlasti ei teata ega osata. Maailmas levib arvamus, et valdav osa tööpakkujaid diskrimineerivad töötaja soo suhtes, arvestamata nende haridust. Näiteks võib tuua kõrgharidusega naistöölise ning keskharidusega meestöölise, kes kandideerivad samale ametikohale, olenemata naise spetsialiseeritusest valitakse enamasti tööle meesterahvas, arvates, et mehed on targemad kui naised.
Mõned päevad tagasi ütles vanaema mulle, et lõpetanud keskkooli, arvas ta olevat ülearu tark. Nüüd, 50 aastat hiljem, väidab vanaema, et õppida on tal ikka veel vaja, olenemata sellest, et lisaks 11. klassile on ta lõpetanud ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi . Mida targemaks inimene saab, seda rohkem ta adub, et on veel rohkesti asju, millest ta ei tea ning mille kohta oleks vaja veel õppida. Tark inimene on kriitiline nii enda kui ka teiste teadmiste suhtes, ta on võimeline mõistma, et selline olukord, kus inimene teab kõike, on võimatu.
Mina arvan, et teadmine sellest, kui palju on vaja veel õppida, ennast arendada ja tööd teha, et saada üha uusi ja uusi teadmisi, ongi suurim tarkus maailmas. Tänu niisugustele inimestele ja nende arusaamisele oma teadmiste nappuse kohta ning soovist üritada on teadmistepagasit suurendada, sünnibki maailmas uusi asju, leide ja avastusi.
Relika Linnjärv
12. klass
Saku Gümnaasium
Tarkus on teadmine-kui vähe me teame #1 Tarkus on teadmine-kui vähe me teame #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Filosoofia konspekt
28
docx

Filosoofia konspekt

1. Eksisteerib kolme sorti teadmisi: a. Loov teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust kunsti teoseid luua või ka erinevad seadeldisi parandada ja ehitada (näiteks kella parandamine). b. Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid. c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad

Kategoriseerimata
FILOSOOFIA
19
docx

FILOSOOFIA

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada

Eetika
Kirjandiartikklid
9
doc

Kirjandiartikklid

samuti tähtsad, aga ei maksa õnnetusi täiskasvanueas, nagu liblika midagi, kui nad ei muutu inimese enesetunnetuse tiivalöök Amazonase vihmametsas kutsub osaks. Tuleb võtta uued teadmised esile orkaane. endasse ja ,,keeta" neid endas Teine naiivse determinismi näide, mida seni, kuni nad on täiesti omad. Nii saab pedagoogid samuti armastavad, on uus teadmine osaks inimesest endast. seotud temperamenditüüpidega. Kui Kui see on toimunud, on võimalik hakata oled ekstravert, on sinusse programmeeritud uurima, mis teadmisi on teised inimesed mingeid juhtumisi ja teatud endas ,,läbi keetnud" ja kuidas laadi tulevik. Kui aga oled introvert, on lood nende enesetunnetusega. Haridus ootab sind hoopis teistsugune tulevik.

Kirjandus
Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
27
docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

Sartre: ,,Inimene on üheaegselt faktilisus ja selle ületamine"(Aufhebung) ­ ma olen nii see, millest ma mõtlen/kes ma olen, kui ka selle ületamine samal hetkel. ,,Inimene mitte ei ole vaba, vaid on ise vabadus" Kodus: Sysiphose müüt. 4. Klassikaline mõtlemisviis/strateegia Inimene on hinge ja keha ühendus(liitsubstants); inimene on hingestatud kehamis on hing?: 1. Kõikidel elusolenditel on hing 2. Hing on see, mis ühe keha elusaks teeb Kust me teame, et mingi keha elus on? Aristoteles: ,,Keha on elav, kui tal on võime end liigutada"(nii taim, inimene kui ka meri, kosmos, päike, robotidkõigil neil on justkui hing) 3. On eri tüüpi hingesid(Aristoteles): maine hing(keha liigutav hing) ja kosmiline hing(mõtlev hing) Pascal: ,,inimene on mõtlev pilliroog" Inimene kui mikrokosmos: inimene on väike maailm, mis peegeldab suurt. Inimene kui liitsubstants:

Filosoofia
Tsitaadid
54
doc

Tsitaadid

Kui vale rändab juba pool teed ümber maailma,paneb tõde alles kingi jalga. Mark Twain Inglane on inimene kes teeb midagi kuna seda on alati nii tehtud. Ameeriklane on inimene kes teeb midagi kuna seda pole kunagi varem tehtud. Mark Twain Lootuseta on see kes ütleb jumalaga hetkel mil teekond tumeneb John Ronald Reuel Tolkien Vähe haaval....jõuad kaugele. John Ronald Reuel Tolkien *** Esimene mees kes võrdles noore naise põski roosiga oli arvatavasti poeet,esimene kes seda kordas oli arvatavasti idioot. Salvador Dali Surm on palju universaalsem kui elu,kõik surevad aga mitte kõik ei ela. A. Sachs Kuulus on tore olla kuna kui sa oled ise igav,siis teised arvavad,et see on

Kirjandus
Filosoofia Moodle i küsimused-vastused
39
pdf

Filosoofia Moodle'i küsimused-vastused

· Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, toitumine, paljunemine. · Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast inimeses kehastumist kehastuda taimes (nt põldoas) Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised.Millisesse valdkonda kuuluvad metafüüsika, füüsika, eetika ja luulekunst (poeesia)? · Metafüüsika teoreetiline teadmine · füüsika teoreetiline teadmine · eetika praktiline teadmine · luulekunst loominguline teadmine Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis? · arvuti ilma tarkvarata kunstlik asi · vaarikamoos kunstlik · arvuti koos tarkvaraga kunstlik · koerakutsikas loomulik asi · lill loomulik

Filosoofia
Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused
99
doc

Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused

1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3

Filosoofia
Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused
98
pdf

Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused

1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3

Sissejuhatus filosoofiasse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun