Riho Päts (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

EESTI MUUSIKA AJALUGU AASTATEL 1920-1939

Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930- 1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Riho Päts (26.06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn) Helilooja, koorijuht, muusikaajakirjanik. Pätsi tähtsaim tegevusvaldkond oli muusikaõpetus. Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915. aastal eraviisiliselt Mart Saare juures, järgmisel aastal jätkas ta Tartus Rudolf Griwingi muusikakoolis ning 1920. aastast Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Aastatel 1923-1927 õppis Päts Tallinna konservatooriumis

Ajalugu

4

txt

Eesti muusika

Sel ajal naasid keeruliste olude tttu Venemaalt ka mitmed seal tuntud ja hinnatud muusikategelased (Artur Kapp, Artur Lemba) ning asusid tle Eestis, nende teadmised ja oskused andsid noorele eesti kultuurile vga palju. Eesti heliloojate uuel plvkonnal oli muusikalise hariduse omandamine tunduvalt lihtsam kui eelmistel, sest nemad said ppida kodumaal. 1920.-1930. aastatel kujunes vlja kaks eriilmelist heliloomingukoolkonda. Tallinnas Artur Kapi juures ppinud Tuudur Vettik, Riho Pts, Gustav Ernesaks, Evald Aav, Eugen Kapp ja Villem Kapp on eesti muusikale kinkinud eesktt palju vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Tartus petanud Heino Elleri klassist, mille "firmamrkideks" olid krge professionaalsus ja uuenduslikkus, kasvasid vlja Eduard Oja ja Eduard Tubin, neist viimane eesti ja ka maailma muusika 20. sajandi suurimaid smfoniste. Sajandi keskel oli just selle plvkonna heliloojate saatus vga keeruline ja kirev

Muusika

13

ppt

Artur Kapi ja Heino Elleri võrdlus

Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 1920­1924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939 aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav,Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. ARTUR KAPI LOOMING LÜHIDALT Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi"Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega.

Muusika

6

odt

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 1920­1924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on

Muusikaajalugu

12

doc

Eesti tähtsamad heliloojad

Homiliuse oreliklassi ja 1900 N. Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi, olles üks esimesi eesti diplomeeritud heliloojaid. Mõnda aega töötas ta Peterburis ja aastatel 1904--1920 Astrahanis sealse muusikakooli direktorina. 1920. aastal opteeris ta koos lastega Eestisse, saades aasta varem avatud Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniõppejõuks, aastast 1925 oli professor. A. Kapp rajas oma heliloomingukoolkonna, kuhu kuulusid eelkõige kooriheliloojatena tuntud Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, ka tema poeg Eugen Kapp. Lühemat aega (1920--24) oli Artur Kapp tegev "Estonias" dirigendina, 1920--1921 juhatas ka sümfooniakontserte. Tunnustatud oli ta ka organistina. A. Kapp on helilooja, kes - paralleelselt Rudolf Tobiasega - tõi esmakordselt eesti muusikasse mitmed lääne-euroopa muusikazanrid: avamäng "Don Carlos" (1899), kantaat "Paradiis ja Peri" (1900), mitmed suuremad oreliteosed. Heliloomingus on A

Muusika

4

doc

Eesti muusika

Töötab alguses Estonias dirigendina ning pedagoogina oskusi tutvustati. 6-aastane poiss alustas muusikaõpinguid Pärnu nimekaima Tallinna konservatooriumis, kus õpetab kompositsiooni. muusiku, organist Max Petersi juures. · Artur Kapi heliloomingukoolkonda kuulusid pigem vokaalmuusika loojatena tuntud · Lüdig jätkas 1897. aastal õppimist kõigepealt Moskva konservatooriumis Ludvigs Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks. Btisi oreliklassis ning õpetaja haigestumise järel Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis (1898-1904). Peterburis õppis ta ka teooriat ja · Kompositsiooniõpetajana pidas ta väga oluliseks klassikalise muusika tundmist kompositsiooni Rimski-Korsakovi, Solovjovi ja Glazunovi juures.

Muusika

1

doc

Esimesed kutselised heliloojad Eestis

40 kompositsiooni õpilast. Viimased 8 aastat elas suure-Jaanis. 1950-51 kirjutas edasi. Looming Suurteosed: oratoorium "hiiob" (32numbrit), 1909 Kantaat päikesele. Sümf teosed: 5 sümfooniat, "Noortesümfoonia" 4süiti sümf orkestrile."hiob"-Mees, kes on väga usklik. Saatan hakkab teda kiusama. Kaotab oma rikkuse ja pere. Inimene leiab oma mina ja elumõtte läbi katsumuste. Sümf muusika areng Eestis 20 saj Kujunes välja 2 koolkonda: 1) Artur Kapi koolkond, järeltulijad Eugen Kapp, Riho Päts, Eevald Aav. Klassikaliselt hästi selge ja lihtne vorm, polüfoonilisus pidi olema muusikal. Pidi olema romantiline, hakati looma suurvorme. 2) Heino Elleri koolkond- Tartus, Eduard Tubin, Villem Kapp,Arvo Pärt, Lepo Sumera. Kaasaegse harmoonia ja kõlavärvide otsimine, üksikasjadesse süvenemine ja viimistlemine, asutas rõhu väikeviisidele, taheti kasvatada hästi nooti tundvaid inimesi.

Muusikaajalugu

9

doc

Eesti rahvamuusika

02.1860 ­ 08.09.1948) Härma, Miina (09.02.1864 ­ 16.11.1941) Türnpu, Konstantin (13.08.1865 ­ 16.04.1927) Tobias, Rudolf (29.05.1873 ­ 29.10.1918) Kapp, Artur (28.02.1878 ­ 14.01.1952) Lüdig, Mihkel (09.05.1880 ­ 07.05.1958) Saar, Mart (28.09.1882 ­ 28.10.1963) Süda, Peeter (30.01.1883 ­ 03.08.1920) Aavik, Juhan (29.01.1884 ­ 26.11.1982) Simm, Juhan (12.08.1885 - 20.12.1959) Eller, Heino (07.03.1887 ­ 16.06.1970) Kreek, Cyrillus (03.12.1889 ­ 26.03.1962) Päts, Riho (26.06.1899 ­ 15.01.1977) Aav, Evald (07.03.1900 ­ 21.03.1939) Oja, Eduard (17.01.1905 - 16.04.1950) Võrk, Enn (14.03.1905 ­ 20.09.1962) Tubin, Eduard (18.06.1905 ­ 17.11.1982) Ernesaks, Gustav (12.12.1908 ­ 24.01.1993) Kapp, Eugen (26.05.1908 ­ 29.11.1996) Kapp, Villem (07.09.1913 ­ 24.03.1964) Ilves, Heimar (15.09.1914 - 05.02.2002) Lepnurm, Hugo (31.10.1914 ­ 15.02.1999) Ojakäär, Valter (10.03.1923) Otsa, Harri (03.11.1926 - 30.10.2001) Hindpere, Hans (18.03.1928) Naissoo, Uno (25

Muusikaajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)