Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vardo Rumessen (0)

5 VÄGA HEA
Punktid


Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik. sündis Pärnus muusikute perekonnas. Tema isa Voldemar Rumessen oli koorijuht ja muusikaõpetaja, ema Velda Rumessen ooperilaulja . õppis Pärnu 1. keskkoolis . 1961 lõpetas ta Pärnu Laste Muusikakooli klaveriklassi, õpetajaks Alice Mardi, ja 1964 Tallinna Muusikakooli Hilja Olmi klaveriklassis. 1964 1971 õppis ta Tallinna Konservatooriumis, Ametikohad

  • 1969–1972 töötas konservatooriumi ooperistuudio kontsertmeister
  • 1973 Eesti Raadio muusikatoimetaja
  • 1973–1975 Tallinna Pedagoogilise Instituudi klaveriõppejõud
  • 1975–1991 Tallinna Konservatooriumi klaveriklassi vanemõpetaja
  • 1978–1985 EMFi noodiväljaannete muusikatoimetaja (sh. Rudolf Tobiase, Mart Saare, Eduard Oja, Heino Elleri ja Peeter Südame teoste toimetaja )
  • 1987–1992 Eesti Kontserdi produtsent

Rahvusvahelise muusikafestivali „ Eduard Tubin ja tema aeg“ asutaja ja kunstiline juht (alates 2001)
Rumessen on tuntud tsükliliste teoste esitajana:
  • 1972 Aleksander Skrjabini 10 sonaati
  • 1976 Johann Sebastian Bach "Hästi tempereeritud klaver" I osa
  • 1979 Frederic Chopini 27 etüüdi
  • 1977, 1981 Eduar Tubina kõik klaveriteosed
  • 1980 Sergei Rahmaninovi 15 etüüd-pilti
  • 1982 Mart Saare klaveriteosed

1987 Heino Elleri kõik 29 klaveriprelüüdi

Plaadistused ja publikatsioonid


Ta on heliplaadistanud ka Heino Elleri ja Eduard Oja klaveri- ja kammermuusikat.
Ta on restaureerinud ja kirjastanud Rudolf Tobiase klaverikontserdi ja oratooriumi " Joonase lähetamine".
Heliplaadistanud Eduard Tubina, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Heino Elleri ja Eduard Oja klaveri- ja kammermuusikat.
Avaldanud üle 70 noodiväljaande ja raamatu eesti heliloojate Rudolf Tobiase, Mart Saare, Artur Kapi, Heino Elleri, Peeter Süda, Heino Elleri, Eduard Oja ja Eduard Tubina elust ning loomingust.

Poliitiline tegevus

  • 1989 Eesti kodanike komiteede Ajutise Sidetoimkonna liige
  • 1989–1995 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei liige
  • 1990 Eesti Kongressi saadik
  • 1990–1992 Eesti Komitee juhatuse liige
  • 1992 Eesti Põhiseaduse Assamblee liige
  • alates 1995 Isamaaliidu liige
  • 1992–1995 ja 1999–2003 Riigikogu liige

Tunnustused

  • 1973 Eesti NSV Heliloojate Liidu liige ja hiljem juhatuse liige,
  • 1998 Eesti Interpreetide Liiduasutajaliige
  • Eesti Muusikakadeemia auliige
  • Eesti Muusikanõukogu asutajaliige.

Vardo Rumessen #1 Vardo Rumessen #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KatrinK Õppematerjali autor
materjali plakati koostamiseks.

Sarnased õppematerjalid

Muusikaajaloo konspekt 12 klassile
14
odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a ­ taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu ­ jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse eden

Muusikaajalugu
Eesti heliloojad
25
doc

Eesti heliloojad

Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro.................................................................................

Muusika
Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga
36
odt

Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga

Muusikud Kapid ja Suure-Jaani. Tallinn:Tallinna Trükikoda Jürisson, Uuno 2005. ,,Ilmatar" 115. - Leole aprill 2005. http://web.suure-jaani.ee/leole (viimati külastatud 27.01.2014) Kõrvits, Harri 1964. Eugen Kapp.Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus Liim, Allan 1997. Joosep Kapp. Vahtre, Sulev (koostaja). Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn: Olion Ratassepp Arvo 1978. Kapid koorikomponistidena. Jürisson, Johannes. Heliloojad Kapid ja Eesti muusika. Tallinn: Eesti Raamat Rumessen, Vardo. Elulugu. http://www.kappiyhing.ee/artur_kapp.html (viimati külastatud 27.01.2014) 24 Suure-Jaani Ilmatari Seltsi Põhikiri Suure-Jaani Muusikafestivali kodulehekülg. http://www.muusikafestival.suure-jaani.ee/ (viimati külastatud 27.01.2014) Tõnson, Helga 1967. Villem Kapp. Tallinn: Eesti Raamat Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia, Artur Kapp 2013 http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Kapp (viimati külastatud 27.01.2014) Vikipeedia

Muusikaajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun