,,Ekke Moor" August Gailit Kummalised ja fanaatilised tegelased Gailiti loomingus August Gailiti ühes peateoses ,,Ekke Moor" on kindlasti palju kummalisi ja fanaatilisi tegelasi, kuid Ekke ise on neist ikkagi kõige poolest üle. Ta on oma emale pinnuks silmis, kiviks saapas. Ekke on jäänud oma emaga üksi koju, kuid ta pole sugugi nõus vastutust võtma oma tegude eest. Tema eas olevad inimesed ümberringi on juba oma pere loomas ja iseseisvalt elamas, tema aga ei näe põhjust oma ema juurest lahkumiseks. Ainus millest ta hoolib on Eneken, rikkama naabrimehe tütar, kes ka Ekkest huvitatud on
suhtusid oma seisundisse. Selle meetodi nimeks sai biograafiline meetod ja on laialdaselt kasutatud tänapäevases psühiaatrias. Edasi uuris ta hallutsinatsioone ja illusioone, avaldades nende kohta 2 raamatut. Filosoofia: Kõige enam seostatakse Jaspersit eksistentsialismiga, kuna ta oli kõige enam mõjutatud Kierkegaardist ja Nietzschest, oma filosoofiat mõistab ta kui vastust väljakutsele, mis oli esitatud Kierkegaard'i ja Nietzsche poolt. Oma esimeses suures peateoses "Philosophie" (1932) andis Jaspers oma vaate filosoofia ajaloole ja tutvustas oma põhiteemasid. Alustades moodsa teaduse ja empirismiga, tõi Jaspers välja, et kui me kahtleme reaalsuses, seisame piiride ees, mida empiiriline ja teaduslik meetod ei suuda ületada. Sel hetkel hetkel seisab inimene valiku ees, kas langeda meeleheitesse ja loobuda või teha saatuse hüpe, mida Jaspers kutsub, Ületamise poole. Seda n.ö hüpet tehes astub inimene vastu oma
Inimene kui piir "Sa ei meeldi mulle. Miks? Seepärast, et ma pole sellele tasemele tõusnud." Kas on mõni inimene kunagi nii vastanud? See on tsitaat Nietzchelt, mis aga ei olnud tema peatoses ,,Nõnda kõneles Zarathustra". Goethe on öelnud enda värsivormis peateoses jumaliku hääle läbi ,,Kes otsib ikka eksib teel". Inimene on meie arusaamade järgi jõudnud ju kõigest elavast ette. Eksimine, otsides üliinimest, on loomulik, aga kas see ütlus ,millega ma alustasin, on ikka õige mõtteviisi alus. Miks ei suuda inimene ennast ohvriks tuua selle nimel, et saaks tulla keegi parem. Kõigist ei saa üliinimesi, aga seda kõigile üleliigsetele seletada on võimatu.
poliitilise publitsistikaga. 1933. aastal ründasid natsionaalsotsialistliku Saksamaa uued võimud teravalt Spengleri seisukohavõtte, milles ta kritiseeris riigis toimuvat, mispeale Spengler oli sunnitud tõmbuma avalikust elust kõrvale. Ta alustas materjali kogumist uue suurteose jaoks, mida ta valmis ei saanud. Spenglerist järgi jäänud märkmete põhjal on hiljem mõistetud, et ta kavandas "Õhtumaa allakäigus" esitatud ideede laiaulatuslikku revideerimist. Õhtumaa allakäik Peateoses „Õhtumaa allakäik“ käsitleb ta maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks on linnade tähtsuse järkjärguline kasv - kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri kasvajaks. Kultuur on elusorganism. Õhtumaa kultuuri
Marie Henri Beyle Marie Henri Beyle (kirjanikunimega Stendhal) 1783-1842. Prantslane Standhal on esimene kirjanik Euroopas, kes pälvis oma romaanidega realisti kuulsuse kuid alles XX sajandil, sest tema eluajal ei olnud realismi mõistet veel olemas. Standhal paigutub realistide hulka, keda romantikutest eristab tegelaste kindel seos vastava ajastu ja ühiskonnaga, samuti sündmuste ja konfliktide loogiline esitus ning ajaloolise tõe taotlemine. Oma peateoses "Punane ja must" kirjutas ta: Tõtt. Karmi tõtt. Romaani "Punane ja must" alapealkiri on "XX sajandi kroonika", mis määratleb küllaltki täpselt elu nii nagu ta on. "Punane ja must" Alapealkirjast võime järeldada, et tegemist on kindlapiirilist ajastust reprodutseeriva realistliku teosega. Romaani peategelane on 18-19 aastane noormees Julien Sorel, puusepa poeg, kes tahab jõuda nö. "haljale oksale", aga et sinna jõuda, siis peab ta kasutama
Tema teosed käsitlevad laste ja noorte inimeste kannatusi vaestemajades, internaatkoolides ja allmaailmas. ,,David Copperfield" on arenguromaan Davidist sünnist kuni noormeheeani ja kirjanikuks saamiseni. Davidit võib pidada nooreks Dickensiks. Ometi pole see päris autobiograafiline teos, eelkõige sellepärast, et Charlesi elu lapsena oli hoopis karmim ja lootusetum kui romaani kangelasel. CHARLOTTE BRONTË (18161855) oli samuti Inglismaa realismi esindaja. Tema peateoses ,,Jane Eyre" (1847) tõuseb esile naise isiksuse probleem. EMILY BRONTË (18181848) ainuke romaan ,,Vihurimäe" (1847) on jõuliste sümbolitega varustatud meistriteos. HONORÉ DE BALZAC (17991850) Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal Tours´i linnas. Isa oli pärit talupoegkonnast. Kirjaniku vanaisa nimi oli Balssa, millele poeg andis peenema nime Balzac. Honoré lisas sellele aadlipartikli de. Balzac sai hea koolihariduse, lõpetades Pariisis juriidilise kooli.
Tänapäeval on absolutism muutunud suhteliselt haruldaseks nähuks ning suuremates riikides seda tavaliselt ei esine. Näiteks Euroopas on vaid üks täielikult absolutistlik riik, Vatikan. Esimesena esitas absolutismi laadsed ideed N. Machiavelli oma teoses ,,Valitseja", kus ta pidas valitsejale kõiki vahendeid sobilikuks, et oma riiki tugevdada ja võimu kindlustada. Hobbes. Thomas Hobbes, üks 17. sajandi Inglismaa mõjukamaid filosoofe, on oma poliitilise filosoofia alases peateoses "Leviaatan" esitanud oma teooria riigi vajalikkusest. Ta vaatleb inimeste tunge, mis olevat enamuses egoistlikud ning leiab, et kui inimeste üle pole mingit kõrgemat võimu ehk suverääni, siis valitseb nende seas paratamatult kõikide sõda kõigi vastu. Seda saaks ületada vaid kunstlikul teel, inimeste omavaheliste lepingutega, mille teel loodaks ühiskond. Seega esitas Hobbes esimesena ühiskondliku lepingu teooria. See leping toimiks aga vaid siis, kui kõik inimesed
Karl Marx ja Max Weber veetsid kaua aega, et uurida religiooni ja ökonoomia omavahelist seost. See küsimus ei võinud neile huvi mitte pakkuda, sest mõlemad olid suurepärased ökonomistid. Weber ei näinud ainult religiooni mõju ökonoomiale, vaid ka vastupidist, ta arvas, et ökonoomilised protsessid võivad muuta religioosset süsteemi. Marx vaatles seda detailsemalt, ta õppis kristluse positiivset mõju ökonoomiale, mis leidis aset ökonomistide sõnul tema peateoses ,,Kapital". Marx ja Weber nagu teisedki inimesed avaldasid oma arvamust, see ei pea olema sama või rangelt vastandlik, on sarnasusi kui ka erinevusi.
Fjodor Dostojevski, Franz Kafka, Blaise Pascal, Miguel de Unamuno. Eksistentsialitid kritiseerivad produktiivselt näiteks Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiat, René Descartesi, aga ka Arthur Schopenhauerit. PÕHIEELDUSED Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese- käsitlust. Sartre'i käsitlus, mis on kokku võetud tema peateoses "Olemine ja eimiski", on mõjutatud Martin Heideggeri teosest "Olemine ja aeg". Kui varasemas filosoofias räägiti palju inimese loomusest või tema mõistuslikust olemusest, siis eksistentsialistid vastanduvad sellele arusaamale väites, et inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles loob selle endale. Asjade, eriti arefaktide puhul eelneb nendele idee, kavand või
rõhutab kontrastiks selle kaduvust. Francisco De Quevedo saavutas kuulsuse kõigepealt kriitikuna. Tema mitmekesine looming näitab kaasaelamist sotsiaalsetele probleemidele ja muret kodumaa saatuse pärast. Quevedo tusameelsetes sonettides varitseb inimest lakkamatult surm. Pedro Calderon Suurim hispaania barokidramaturg P. Calderón (Calderón de la Barca, 16001684), kes on sageli leidnud kõrvutamist Sha kes peare'iga, rõhutab oma peateoses, fi losoofi lis-religioosses draamas ,,Elu on unenägu", et inimene peab alati toimima headuse ja õigluse Jumala nimel. Kasutades rohkesti sümboleid, vastandab Calderón võimu armastusele. Ta usub, et tõelise vabaduse saavutab inimene üksnes iseendas ja Jumalas. Klassitsism Klassitsismi tunnused : Renessansis taassündinud antiikesteetika edasiarendus . Klassitsism sai valitsevaks kultuuriideoloogiaks Prantsusmaal seoses absolutistliku monarhia tekkega. Võimul oli kuningas Louis XII
Gulliveri seikluste kaudu kritiseerib Swift tegelikult tolleaegset ühiskonda ta ründab usku, poliitikat, mõttetuid sõdu ja teisi sotsiaalseid pahesid.Kasutas groteski.Swiftil õnnestus luua suurepärane mõistujutt võimuihast,fantismist,upsakusest ja alatusest. 8.Inglise valguskirjandus:Richardson,Fielding,Sterne,Smolett. Richardson pani aluse perekonnaromaanile.Sentimentalistlikud romaanid "Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja "Clarissa". Fielding käsitleb oma peateoses "tom Jones,ühe leidliku lugu" inimese õigust tunnete vabadusele ja õnnele.Ta ise nimetas seda "koomiliseks eeposeks". Sterne oli silmapaistev romaanzanri arendaja.Tema teosed "Tristram Shandy elu ja arvamused" ja "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia" on omamoodi kirjanduslikud manifestid,milles Sterne lõhub romaani kindlakskujunenud kaanoneid, püüdes leida uusi teid maailma ja inimese kujutamiseks.Seda viimast teost saab võtta kui tollal moodi läinud reisiraamatute paroodiat
maine elu oma pattudega, paremal aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Jan van Eyk ja Hubert van Eyk. Madalmaade 15. Saj kunsti esimesi suurmeistreid. Genti altar. Traditsioonilised piilbistseenid on peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järeleaimamatuks. ,,Arnofini abielupaar". 13. Milliseid stseene ja isikuid võib näha Matthias Grünewaldi peateoses? Tema peateoseks on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud ristilöödu.Haarava selgusega on esitatud teoloogiline idee Jeesus Kristuse ühteaegu inimlikust ja jumalikustloomusest. Vaesepoolsed ahastavad figuurid Maarja, apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdaleena. Välimise tiivapaari avanemisel ilmuvad nähtavale pildid, mille sõõmsalt
-Berlioz hakkas I kasutama sümfoonilises muusikas HARFI & INGLISSARV -Leiutas uued kõlavused , vask , keel ja puhkpillide kasutamises. Näiteks: ''col legno'' - poogna puupoolega vastu keeli löömine. -(Juhtmotiiv - muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnd tegevust või nähtust) Kõrvuti juhtmotiividega kasutab Berlioz juhttämbreid. (Juhttämber - teose kangelane on iseloomustatud mingi kindla instrumendi tämbri kaudu). See kõik väljendub tema PEATEOSES '' Fantastiline sümfoonia''. See on esimene programmiline , romantiline sümfoonia.(Sisaldab konkreetset sisu) Loodud 1830. Teos on 5 osaline. See on seotud helilooja isikliku eluga niipalju, et ta oli kunagi väga armunud ühte inglise näitlejasse & hetk mil sümfoonia kirjutati oli armastus ühepoolne , tal olid hingepiinad. Igal osal on oma pealkiri: I osa - ''Unelmad ja kired'' (kuulasime) II osa - ''Ball'' Esmakordselt sümf. muusikas on orkestris 2 harfi. III osa - ''Stseen väljadel''
Hiljem töötas erinevates lütseumides õpetajana. Seejärel mobiliseeriti sõjaväkke. Avaldas autobiograafiliste sugemetega päevikuvormis romaani "Iiveldus". Tegeles tõsiselt filosoofiaga. Silmapaistvaim teos ,,Olemine ja eimiski". Hakkas pöörama enam tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele ja indiviidi rollile ühiskonnas. Ajapikku arendas Sartre välja omapärase eksistentsialistliku sotsialismi, mis leidis väljendust tema teises filosoofilises peateoses pealkirjaga ,,Dialektilise mõistuse kriitika". Ilmus sardooniline autobiograafiline teos ,,Sõnad". Sai Nobeli kirjandusauhinna, mille tagasi lükkas. Suri kopsuhaigusesse. Eksistentsialismist on mõjutatud palju kirjanikke, nt Pirandello, Brecht, Beckett, Ionesco. · Luigi Pirandello (1867-1936) Itaalia näite- ja proosakirjanik, modernistliku draama alusepanija. Kirjutanud teoseid nagu: ,,Kadunud Mattia Pascal", ,,Vana jumal", ,,Üks, ei ühtki, tuhat tükki". Nobeli kirjanduspreemia
psüühikaga). Kuid on ju selge, et üks ja sama nali paneb ühe inimese luksumiseni naerma, teise aga, kes võib olla sama vana, samasooline ning samast sotsiaalsest keskkonnast, jätab täiesti külmaks. Siit tulenevad mitmed psühhoanalüüsiga tegelejate edasised mõttearendused. Üks koolkonna väljapaistvamaid esindajaid, ameeriklane Gershon Legman juhindub naljauurijate poolt teisendatud vanasõnast Ütle mulle, mille üle sa naerad, ja ma ütlen, kes sa oled. Peateoses Rationale Of The Dirty Joke:A Analysis Of Sexual Humor vaatleb Legman meelisanekdoote. Eksperimendi käigus palutakse rääkida oma lemmikanekdoot või nali, mis esimesena meelde tuleb (Knuuttila 1982: 124). Neid analüüsitakse, sest vastav anekdoot peaks valgust heitma inimpsüühika varjatuimatesse soppidesse. Nagu eelnevast järeldub, nähakse naljade ning alateadvuse vahel vastavust. Selgub ka, et naljade põhjal on võimalik teha järeldusi nende looja ning kasutaja psüühika kohta
Arouet(Voltaire). Teda on nimetatud filosoofide patriarhiks, kuid tal oli ka mitmeid muid hobisid. Ta võitles katoliku kiriku vastu. Ideoloogia koostamisel lähtus ta samuti loodusest. Tema arust oli õigluse aluseks vabadus ja omand. Isikuvabadust ja sõna- ja trükivabadust rõhutas ta kõige rohkem. Reformides oli palju abi ümberkorraldamises. Tema ideaal oli valitseja liit filosoofidega. Charles Montesquieu analüüsib oma peateoses "Seaduste vaim" peamisi valitsemisvorme, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik. Konstitutsiooniline monarhia oli tema jaoks ideaalne. 3 Despootia oli tema jaoks sobimatu, ning vabariik sobis ainult väikestele riikidele.Tema raamat mõjutas hiljem paljude riikide riigikorda. Montesquieu vaadetes oli peamine võimude lahususe teooria. Tema
/1, lk 329-331/ Neoklassikaline koolkond Neoklassikaline majanduskäsitlus püüab selgitada, kuidas kujuneb välja iga hind müüja ja ostja vahel ja kuidas need hinnad üksteist mõjutavad. Piirkasulikkuse teoreetikud lähtusid sarnaselt klassikutele ratsionaalse inimese eeldustest. Otsustades, mida tarbida, arvestab ratsionaalne tarbija tulevase tarbimise oodatava piirkasulikkusega. Alfred Marshall, Cambridge koolkonna esindaja, väidab oma peateoses ,,Majandusteaduse printsiibid", et igal metodoloogilisel lähenemisel on omad plussid ja miinused ning, et majandusteaduse probleemid on liiga keerukad, et lähtuda vaid ühest metodoloogiast. Ta väitis, et majandusteadlased ei suuda kogu süsteemi elemente hoia konstantsena, aga peaksid seda tegema teoreetilises arutelus ning uurima vaid üht asja korraga. Selline meetod on tuntud kui ceteris paribus. /1, lk 332-333/ 9
4. ROUSSEAU Jean-Jacques Rousseau leidis, et üldine progress ei ole inimesi paremaks teinud, vaid jõudeolek on makstud kinni orjusega, moraali asemel on tulnud ohjeldamatus ning haritlased muigavad nende üle, kellele midagi püha on. Ühiskond on muutunud ebaloomulikuks ega vasta loomulikule õigusele. Rousseau leidis, et inimesed ei ole küll loomu poolest võrdsed, kuid suurim ebavõrdsus inimeste vahel põhineb omandil ja selle ebavõrdsel jaotusel. Oma peateoses "Ühiskondlikust lepingust" leidis, et ühiskondliku lepinguga kuulutavad inimesed, kes looduslikus seisundis olid üksikisikutena vabad, ainsas suverääniks kogukonna. Nad ütlevad lahti individuaalsetest vabadustest ja loovutavad need poliitilisele kehale lähtudes kasulikkuse kaalutlustest ja enesearmastusest. Nad annavad kollektiivile õiguse võtta meetmeid isekate kodanike vastu, saades nii garantii enda omandile oma enesearmastuse objektile
teooriast, mille kohaselt peab inimühiskond lähtuma loodusseadustest. Voltaire`i arvates oli õiglane ühiskonnakord, mille alusteks on vabadus ja omand. Ta rõhutas isikuvabadust, kuid ka sõna- ja trükivabadust. Ühiskonna ümberkorraldamises nägi Voltaire abi reformides. Tema ideaal oli valgustatud absolutism, mille all mõtles ta valitseja liitu filosoofidega. Prantsuse kirjanik Charles Montesquieu analüüsib oma peateoses "Seaduste vaim" kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik.Tema arvates oli konstitutsiooniline monarhia ideaalne riigikord. Despootiat nimetas ta aga koletuks ning vabariik sobis tema arvamuse järgi ainult väikese territooriumi puhul.Tema raamat tõlgiti paljudesse euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemisel, hiljem aga mõjutas see paljude maade riigikorda. Montesquieu vaadetes oli kesksel kohal võimude lahususe teooria
eesmärgid on nende jaoks vabadus, võrdusus ja solidaarsus. Sellist mõttemaailma järgitakse teatud inimeste poolt, kuid seda reaalselt olemas ei ole nagu loodusseisunditki. Anarhistid väärtustavad kõrgelt vabadust, üksikisiku vabadust kui ka terve ühiskonna vabadust. Tähtsaks peetakse individuaalsust, mis teeb inimesest unikaalse isiku. Inimesed vajavad arenemiseks teisi inimesi, et nad saaksid areneda, täieneda ja kasvada. Thomas Hobbes on oma peateoses "Leviaatan" (1651) kirjutanud sellest, et riik on inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, sest ilma selleta valitseks maailmas loodusseisund, 3 mis tähendaks "kõikide soda kõigi vastu". Hobbes peab ka inimest iseloomult egoistlikuks ja kui inimeste tegvusi ei piirataks, siis tekiks reguleerimata inimgrupi hulgas huvide konflikt, mis oleks aluseks kõikidevaheliseks sõjaks. Selline elu ei saaks olla pikk ega täisväärtuslik, see oleks
c. Kirjanduse kuldne ajastu: · Tuntuim poeet oli Vergilius eepos "Aeneis" Trooja sõja sama nimelisest kangelasest, kes rännanud Itaaliasse ja pannud aluse Romuluse valitseja soole. 6. Ajalookirjutus: a. Kreeklaste eeskujul juba 3. saj. eKr, mis pole aga säilinud. b. Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist. c. Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus: · Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni. · Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga. · Rooma saavutused lähtusid muistsest voorusest, moraalne allakäik tõi vabariigi hävingu. Hiline Rooma Keisririik 1. Sügava kriisi ületamine 3. sajandil. a. Sõdurkeisrite aeg: · Leegionärid kuulutasid oma pealikud keisriteks. · Lakkamatud kodusõjad.
Erinevalt eelnevast kolmest eeldab see kõigi ühiskondlikes protsessides osalejate võrdset õigussubjektsust. Ühiskondliku lepingu teooria. See võimu õigustamise viis on mõjutanud kõige rohkem tänapäeva ühiskonda. Kuigi juba antiikaja sofistid väitsid, et ühiskond on kokkuleppeline, ei kirjeldanud nad siiski hüpoteetilist olukorda, kuidas ja miks see kokkulepe võiks sündida. Teooria eelduseks on inimeste põhimõtteline võrdsus. Hobbes väitis oma peateoses "Leviathan" (1651), et inimene on loomu poolest parandamatu egoist, järelikult on loomulik seisund kõigi sõda kõikide vastu. ühiskondliku lepingu teooria ei ole ajaloolisele tõele pretendeeriv lugu, vaid normatiivne ettepanek, kuidas oleks hea ühiskonda käsitleda. Sellise käsitluse eesmärgiks on allutada riigivõim ratsionaalsusele ja juurutada võrdsust.Sotsialism- Kui ühiskondliku lepingu teooria rõhutas vaid
väidetele. Ta oli kui meremees, kellelt, olgugi ta täiesti kodus omaenda laevas, päritakse laevastiku organisatsiooni ja paigutuse järele, kuhu tema laev kuulub. See pole lihtsalt uus küsimus vanast liigist. See on uut liiki küsimus. GILBERT RYLE (190076), inglise filosoof, 1945-68 Oxfordi filosoofiaprofessor, 194771 ajakirja Mind peatoimetaja. Oli üks nn tavakeele filosoofia juhtivaid esindajaid, mõjutatud hilise Wittgensteini vaateist. Peateoses The Concept of Mind (1949) ründas Descartes'i dualismi, nimetades seda "tondiks masinas" vaimu omaette substantsiks pidamine on kategooriaviga. Kaitses ise biheiviorismile lähedasi vaateid. Teisi tähtsamaid teoseid: Dilemmas (1953); Plato's Progress (1966). [1842] 6
teaduslik teadmine kogemusobjektide kohta. Niisuguste mõistetena käsitleti filosoofia traditsioonis juba pikka aega käibinud mõisteid nagu põhjuslikkus, substants jt. Oma “kriitilisel” loomeperioodil tõstab Kant lisaks empirismile ja ratsionalismile esile veel teist põhihoiakute vastandlikkust, mis oli tema silmis kaasaegsele filosoofiale iseloomulik. Neid põhihoiakuid märgib ta nimetustega dogmatism ja skeptitsism. Dogmatismi defineerib Kant oma peateoses puhta mõistuse pretensioonina “liikuda edasi vaid (filosoofilistest) mõistetest tuleneva puhta tunnetuse abil, vastavalt printsiipidele, milliseid mõistuse poolt juba ammu kasutatakse, ilma et oleks küsitud mõistuse õiguse järele neid printsiipe kasutada ega viiside järele, kuidas nendele printsiipidele on jõutud” (B XXXV). Seega on siin küsimus filosoofia poolt kasutatavate printsiipide õigustatuses, olgu need printsiibid siis leitud meeltetunnetuse või mõistustunnetuse abil
Tema tuntuim teos on ,,Anabasis", mis kirjeldab Pärsia teenistuses olnud Kreeka palgasõdurite matka koju. · Polybias elas algul Makedoonias, hiljem Roomas. 40-köiteline ,,Ajalugu", mis kujutab kogu Vahemere ümbruskonna riike kuni Puunia sõdade lõpuni. Teos õigustab roomlaste tegevust. · Phetarhos kirjutas üle 200 teose, kuulsaim on ,,Paralleelsed elulood". Pani aluse biograafia zanrile. Peateoses võrdleb Kreeka ja Rooma elu erinevaid valdkondi (nt. võrdles Rooma teadlast Kreeka teadlasega jne). Sport. Sporditegemine sai alguse Vanast-Kreekast. Olid jumalatele pühendatud sportmängud, mida peeti 2-4 aasta tagant. 1. Apolloni auks peetud Teelose mängud põhiala oli kettaheide. 2. Poseidoni auks peetud Ismuse mängud Korintose-Ismuse maakitsusel suur rõhk oli merega seotud aladel, kuid oli ka kaarikute võidusõit. 3
mõjupartnerite vahemaa kasvades. Fiüüsikas on selle küsimuse lahenduseks teatavasti gravitatsioonimudel ja Couloni seadus. Ravenstein tõstatas ka vastastikmõju sumbumisega seotud küsimuse ruumi jaotumisest üksikute keskuste mõjupiirkondadeks. Alfred Weber (1868-1958) uuris ettevõtete paiknemise tegureid eesmargiga anda soovitusi ettevõtjatele, kuhu nad oma käitised peaksid rajama. Niisiis on ta paigutusõpetuse looja, mille ta esitas oma raskestitõlgitava nimega peateoses "Tööstuste paigutamisest", mis ilmus 1909. aastal. Walter Christaller (1893-1969) jõudis enne surma ära näha oma teenete üldise tunnustuse, kuid temalgi tuli seda kaua oodata. 1933. aastal ilmus temalt raamat "Lõuna-Saksamaa keskuskohad". Peateemaks sisemise struktuuriga, keskuskohaks ja tagamaaks jagunevad terviklikud regioonid, põhjendatakse nende kujunemist ja geograafilise ruumi jaotumist nende vahel. Christaller on ilmselt
religiooni kui mitteproblemaatilisi kultuuriväärtusi, vaatamatta sellele, et neid kultuuriväärtusi tunnustati astusid Euroopa rahvad ikkagi sõtta. Üha enam tõusis vajadus kujundada välja moderne kultuur, eelkõige aga teaduse kui selle kõige mõjukama osa adekvaatsem mõistmine. Gadameri on kõige enam on mõjutanud tema õpetaja M.Heidegger.Heideggeri ajalisusekäsitlusest lähtudes ja mäistmise ajaloolisust esile tõstes arendab Gadamer oma peateoses välja õpetuse, mida ta nim. hermeneutiliseks filosoofiaks. Gadameri hermeneutilise filosoofia põhiteema on inimese ontoloogia(olemisõpetus).Seda käsitledes omistab ta inimolemisele selle lõplikust ja ajaloolisust.Inimene (aga ka tõde ja mõistmine) ei ole kunagi puhas leht vaid sõltuv eriarvamusest, tradutsioonist, autoriteedist, moest. Gadameri järgi mõista saab situatsioonis, millese me oleme heidetud ja see on seotud traditsiooniga mille sisse me oleme kasvanud. Tõde ja meetod
Vabadus kui vabadused - inimese 'loomupärased õigused', mida valitsus peab tagama ning mida ta ei tohi piirata ilma inimese enda nõusolekuta. Teine Traktaat valitsemisest (1689) `võrdne vabadus seaduste all' Võtab üle Hobbesi arusaama, et vabadus on väliste takistuste (piirangute) puudumine Seob selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega: 6. Montesquieu vabariigist. arutles selle üle, mis roll aul on riigi poliitilise süsteemi jaoks, seda tegi oma peateoses "seaduste vaimust", kus eristab kolme tüüpi riike: antiikvabariigid, mis põhinevad ennastsalgaval voorusel uusaegsed monarhiad, mis põhinevad enesearmastusel ja au mõistel despootiad, mis põhinevad hirmutundel Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi
kujutlusega mingist üliinimesest. Nietzsche filosoofiat pole sageli mõistetud. Seda on ekslikult peetud natsismi toetavaks. Peateos "Nõnda kõneles Zarathustra." Teisi teoseid: "Sealpool head ja kurja", "Moraali genealoogia", "Ecce homo". Nietzsche oli elu lõpupoole haige, kannatas närvivapustuste ja peavalude all. Suri vaimuhaigena, kui oli ligi kümme aastat voodihaige olnud. Suurt osa oma mõtteist oli Nietzsche sunnitud väljendama aforismide vormis. Need on omaette väärtuseks. Oma peateoses väidab Nietzsche, et praegune inimene tuleb ületada, et saavutada üliinimene (loe üleinimene), kes oleks vaba vanadest piirangutest. Nietzsche väitis: ,,Inimene on see, mis peab ületatama". Juba see kinnitab, et Nietzsche taotlustega sobib termin ,,ülEinimene", mitte aga eestikeelses filosoofilises kirjanduses tavaliselt kasutatav ,,üliinimene". Nietzsche filosoofiat kasutas ära Hitler, kes tema filosoofiat tegelikult ei mõistnud.
1939), Joyce’i viimane teos, toetub itaalia filosoofi Giambattista Vico ajastute ringkäigu teooriale. Teemaks on ühe iiri kõrtsmiku ja tema naise elu, kellel on kaksikud pojad, kuid selle loo tegevuseni jõudmine on väga raske, sest tõeliseks peategelaseks on keel kui selline üldse. Lausetesse on kokku sulatatud mitmekümne maailma keele sõnu, mida Joyce tundis, ja niimoodi loodud uusi tähendusi. 4. Italo Svevo (1861 – 1928). Esimene tähtsam itaalia modernist. Lähtus oma peateoses, romaanis „Zeno südametunnistus“, samuti oma novellides Freudi alateadvuse teooriast, kuid rakendades seda loomingulises vormis oma tegelaste peal, näitas ära selle piirid ja osalise paikapidamatuse. Tähtsuselt on teda võrreldud Marcel Proustiga (1871 – 1922) prantsuse kirjanduses. Svevo õppis Joyce’i tundides inglise keelt ja sai temaga sõbraks, mõlemad austasid väga teineteise loomingut. Just tänu Joyce’i
Villoni poeetilise pärandi moodustavad 2 luuletsüklit: ,,Värsid" (= ,,Väike testament") ja ,,Suur testament". ,,Värsid" koosnevad 40 oktaavist (8-värsilisest stroofist), mida ühendab pärandamismotiiv: luuletaja kujutab end surmaminejana, jättes oma testamendis päranduse nii sõpradele kui vaenlastele. Kingituste all võib silmas pidada konkreetset pilget, mis kord on sõbralik iroonia, kuid kord lõikav ja kibe satiir. Sarnaselt läheneb Villon ka oma peateoses ,,Suur testament", kus on rohkem oktaave. ,,Suures testamendis" on ka muus vormis luuletusi, nt ballaade. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surmateema ja sellelähedane meelolu. Villon vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutades tihti rõhutatud kontraste ning detailset kirjeldust. Samas kõlab Villoni irvitava maski tagant ka nukraid ja lüürilisi toone. Villoni looming on isikupärane, tema nuttev luule on vaimustanud hiliseid klassikuid.
Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 7 Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks ja süstematiseerijaks saab 19. sajandi lõpul Cambridge'i koolkonda esindav Alfred Marsahall (1842-1924). Oma peateoses "Majandusteaduse printsiibid" väidab Marshall, et igal metodoloogilisel lähenemisel on omad plussid ja miinused ning, et majandusteaduse probleemid on liiga keerukad lähtumaks vaid ühest metodoloogiast. Oma peateose püüdis ta kirjutada nii, et sellest saaksid aru lisaks majandusteadlastele ka tavalised lugejad. Keerulisem matemaatiline käsitlus oli paigutatud raamatu lisadesse ja tekstis püüdis ta jääda äärmiselt lihtsaks ja selgeks.
Tema jaoks tulenes teadvusekogemus käitumise või käitumisvalmiduse tajumisest, mida tekitavad situatsioonid. 1892. läks ta ära Ameerikasse Harvardisse, kus suhtuti asjasse tunduvalt leebemalt. Teda loetakse rakenduspsühholoogia rajajaks. Teda huvitas, kuidas seda uut eksperimentaalpsühholoogiat rakendada nt kuidas kasutada inimese omadusi töövõime tõstmiseks. Oma 1908. aasta vastuolulises peateoses ,,On The Witness Stand" käsitles Münsterberg kohtuprotsessi käigu ekslikkust eeldamisel, et advokaadid, kohtunikud ja kuritegude pealtnägijad on piisavalt hästi varustatud võimete ja oskustega, et selgitada välja objektiivne tõde. Mitmeid eksperimente läbiviinuna viitas Münsterberg põhjustele, miks pealtnägijate tunnistused on kaheldava väärtusega, sh inimtaju ekslikkus nii visuaalsete kui ka ajaliste stiimulite tajumises ning mälu muutuv ja moonutatav olemus
seadustele. 109. Iseloomusta P. Ovidius Naso eepilist peateost ,,Metamorfoosid": kesksed ideed, struktuuri eripära ja uuenduslikkus võrreldes Vergiliuse eeposega ,,Aeneis". ,,Aeneis" oli mütoloogilis-ajalooline eepos, mis osaliselt kandis ka propaganda sõnumit roomlaste ajalugu seoti väga otseselt kreeklaste omaga. Eeposel on üks kangelane, kes saadab korda õilsaid tegusid ja keda ülistatakse. Ovidiuse peateoses ,,Metamorfoosid" pole ühtset kangelast ega läbivat teemat. See on kahesaja viiekümne muundumise lugu mütoloogiast ja ajaloost antud teemadel. Värsimõõduks on heksameeter, koosneb 15. raamatust, kogumaht 12 024 värssi. Ovidius oli omas ajas täiesti originaalne; kirjutas supereepose, mida selles zanris polnud võimalik enam ületada. Hilisemad autorid pidi leidma midagi muud, millest kirjutada.
ALEXANDER GOTTLIEB BAUMGARTEN (1714 - 1762) peetakse esteetika (kr kr aisthetikos - tajuma), kui filosoofilise distsipliini rajajaks. Esteetika kui kunsti üle mõtlemine. Kunstielamus on Baumgarteni järgi meeleline elamus, millele lisandub tunne. Baumgartnerist sai alguse kunsti ja kunstniku iseseisvumine, mis jätkus romantismis. Baumgarten seisab vastu sellele, et tehakse vahet madalamal tunnetusvõimel (tajud) ja kõrgemal tunnetusvõimel (mõistus). Oma peateoses "Aesthetica" määratles ta esteetikat teadusena kauni enese tajust, sisu, korra ja väljenduse täielikust ühtsusest. Meeltele omistas Baumgarten oma otsustusvõime, nimelt maitse. Ilu on täiuslikkus, s.o osade kooskõla tervikuga, niivõrd kui see meeltele nähtub, seega ähmaselt tunnetatud täiuslikkus. Kunsti kõrgeim printsiip praktilisest küljest on looduse jäljendamine, sest vastavalt õpetusele parimast maailmast ilmneb looduses meeleliselt suurim täiuslikkus. Selle
peitub soe tundmuste allikas. Need jooned valdavad mind veel praegugi . . ." (A. Hansen, ,,Keelest ja luulest", 1915, lhk. 15). Avalikust etteastumisest hoidunud A. H. Tammsaare on väga kinnine olnud ka teadete andmisega oma elukäigust. Tema viimane suur tagasivaateline romaan ,,Tõde ja õigus" põhjab ometi üsna lähedalt ja vastuvaidlematult Anton Hanseni noorepõlve kogemustesse. Selles oma tänises peateoses on autor tõeliselt läbielatut vist küll seganud kujutletuga. Aga juba ,,Tõe ja õiguse" arvustus on seletanud: kellegisse oma rahvarohke romaani tegelastest ei ole autor sulgenud nii intiimset iseennast kui Eespere Andrese nooremasse pojasse Indrekusse. Nimi on muudetud ühes teiste romaani võimalikkude algkujude nimedega; kirjeldatud olukordades ja jutustatud tegudes on mälestusosa enam-vähem teisendatud
Johann Philipp von Roht Kanepis ja Võru kooliringkonna inspektor Carl August von Roth. 1804. aasta talurahvaseadust arvestanud ajalehetegijad pidasid väljaande puhul määravaks õpetlikke ja harivaid eesmärke, taotledes rahva elujärje parandamist, lastele koolihariduse andmist. Sisaldab põllumajandusalaseid õpetusi, tervishoiualaseid nõuandeid, kaubanduslikke teateid, infot Tartu ja Võru kreisist, välismaalt. Heinrich Johann von Jannau käsitles 1786. aastal oma peateoses orjuse ajalugu Liivi- ja Eestimaal. Samuti oli oluliseks eestlaste rahvuskultuuri käsitlevaks teoseks August Wilhelm Hupeli teosed. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 8 9. Eesti proosakirjanduse tekkimine (F. W. v. Willmann, F. G. Arvelius jt). Eestikeelse jutukirjanduse alged avalduvad A. Thor Helle / E. Gutsleffi keeleõpiku (1732) dialoogides, vennastekoguduse liikumisega seotud pastorite ja jutlustajate loomingus. Varasem
Pariisist välja. Villoni poeetilise pärandi moodustavad kaks luuletsüklit: ,,Värsid" (aka ,,Väike testament") ja ,,Suur testament". ,,Värsid" koosnevad 40 oktaavist (8-värsilisest stroofist), mida ühendab pärandamise motiiv: luuletaja kujutab end surmaminejana, jättes oma 'testamendis' 'päranduse' nii sõpradele kui vaenlastele. 'Kingituste' all võib silmas pidada konkreetset pilget, mis kord on sõbralik irooni, kuid kord lõikav ja kibe satiir. Sarnaselt läheneb Villon ka oma peateoses ,,Suur testament", milles on märksa rohkem oktaave. Samas on ,,Suures testamendis" ka muudes vormides luuletusi, näiteks ballaade. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surmateema ja sellele lähedane meelolu. Villon vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutades sagedasti rõhtutatud kontraste ning kirjeldades detailselt. Samas kõlab Villoni irvitava maski tagant läbi ka nukrad ja lüürilised toonid. Villoni looming oli väga
Uued analüüsimeetodid aitasidki kaasa neoklassikalise majandusteaduse väljakujunemisele. Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon. Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks ja süstematiseerijaks saab 19. sajandi lõpul Cambridge'i koolkonda esindav Alfred Marsahall (1842-1924). Oma peateoses "Majandusteaduse printsiibid" väidab Marshall, et igal metodoloogilisel lähenemisel on omad plussid ja miinused ning et majandusteaduse probleemid on liiga keerukad lähtumaks vaid ühest metodoloogiast. Oma peateose püüdis ta kirjutada nii, et sellest saaksid aru lisaks majandusteadlastele ka tavalised lugejad. Keerulisem matemaatiline käsitlus oli paigutatud raamatu lisadesse ja tekstis püüdis ta jääda äärmiselt lihtsaks ja selgeks.
piirkasulikkus. Uued analüüsi meetodid aitasidki kaasa neoklassikalise majandusteaduse väljakujunemisele. Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon. Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks ja süstematiseerijaks saab 19. sajandi lõpul Cambridge'i koolkonda esindav Alfred Marsahall (1842-1924). Oma peateoses "Majandusteaduse printsiibid" väidab Marshall, et igal metodoloogilisel lähenemisel on omad plussid ja miinused ning, et majandusteaduse probleemid on liiga keerukad lähtumaks vaid ühest metodoloogiast. Oma peateose püüdis ta kirjutada nii, et sellest saaksid aru lisaks majandusteadlastele ka tavalised lugejad. Keerulisem matemaatiline käsitlus oli paigutatud raamatu lisadesse ja tekstis püüdis ta jääda äärmiselt lihtsaks ja selgeks.
Metseen rikas kultuurisoosija. Kirjanduse kuldne ajastu: Tuntuim poeet oli Vergilius eepos "Aeneis" Trooja sõja sama nimelisest kangelasest, kes rännanud Itaaliasse ja pannud aluse Romuluse valitseja soole. Ajalookirjutus: Kreeklaste eeskujul juba 3. saj. eKr, mis pole aga säilinud. Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist. Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus: Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni. Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga. Rooma saavutused lähtusid muistsest voorusest, moraalne allakäik tõi vabariigi hävingu. Hiline Rooma Keisririik Sügava kriisi ületamine 3. sajandil. Sõdurkeisrite aeg: Leegionärid kuulutasid oma pealikud keisriteks. Lakkamatud kodusõjad. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal (284-305)
Metseen rikas kultuurisoosija. Kirjanduse kuldne ajastu: Tuntuim poeet oli Vergilius eepos "Aeneis" Trooja sõja sama nimelisest kangelasest, kes rännanud Itaaliasse ja pannud aluse Romuluse valitseja soole. Ajalookirjutus: Kreeklaste eeskujul juba 3. saj. eKr, mis pole aga säilinud. Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist. Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus: Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni. Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga. Rooma saavutused lähtusid muistsest voorusest, moraalne allakäik tõi vabariigi hävingu. Hiline Rooma Keisririik Sügava kriisi ületamine 3. sajandil. Sõdurkeisrite aeg: Leegionärid kuulutasid oma pealikud keisriteks. Lakkamatud kodusõjad. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal (284-305)
Metseen – rikas kultuurisoosija. Kirjanduse kuldne ajastu: Tuntuim poeet oli Vergilius – eepos “Aeneis” Trooja sõja sama nimelisest kangelasest, kes rännanud Itaaliasse ja pannud aluse Romuluse valitseja soole. Ajalookirjutus: Kreeklaste eeskujul juba 3. saj. eKr, mis pole aga säilinud. Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist. Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus: Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni. Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga. Rooma saavutused lähtusid muistsest voorusest, moraalne allakäik tõi vabariigi hävingu. Hiline Rooma Keisririik Sügava kriisi ületamine 3. sajandil. Sõdurkeisrite aeg: Leegionärid kuulutasid oma pealikud keisriteks. Lakkamatud kodusõjad. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal (284-305)
annaabi.ee 
