Karl Jaspers (1)

KARL JASPERS
1883 – 1969
Elulugu
Sündinud Põhja-Saksamaal, Oldenburgis. Ta oli varasest peale huvitatud filosoofiast, kuid kuna ta isa oli jurist asus ta ülikoolis õppima õigusteadust. Peaaegu koheselt vahetas Jaspers aga eriala ning asus tudeerima meditsiini. Pärast meditsiinikooli lõpetamist 1909. aastal suundus Jaspers tööle Heidelbergi psühhiaatriahaiglasse. 1913. aastal sai Jaspers ajutise psühholoogialektori koha Heidelbergi Ülikoolis. Umbes 40-aastaselt hakkas ta uuesti tegelema filosoofiaga, misjärel sai temast tunnustatud filosoof nii Saksamaal kui kogu Euroopas. 2. Maailmasõja ajal pidi ta loobuma oma õpetaja ametist kuna ta naine oli juut . 1948. aastal suundus Jaspers Baseli Ülikooli Šveitsis, kuhu ta jäi kogu oma elu lõpuni.
Vaated
Psühholoogia: Jaspers ei olnud rahul sellega kuidas saadi aru vaimsetest häiretest, mis sundis teda kahtlema diagnoosimis meetotides ja psühhiaatrias. 1910 avaldas ta uudse psühholoogia raamatu, milles ta uuris, kas paranoia on põhjustatud iseloomust või bioloogilistest muutustest. Kuigi ta ei toonud uusi ideid, tutvustas ta uudse uurimismeetodi. Ta uuris mitmeid patsiente detailselt ja avaldas nende biograaphilise informatsiooni ja selle kuidas patsientid ise suhtusid oma seisundisse. Selle meetodi nimeks sai biograafiline meetod ja on laialdaselt kasutatud tänapäevases psühiaatrias. Edasi uuris ta hallutsinatsioone ja illusioone, avaldades nende kohta 2 raamatut.
Filosoofia: Kõige enam seostatakse Jaspersit eksistentsialismiga, kuna ta oli kõige enam mõjutatud Kierkegaardist ja Nietzschest, oma filosoofiat mõistab ta kui vastust väljakutsele, mis oli esitatud Kierkegaard’i ja Nietzsche poolt. Oma esimeses suures peateoses “Philosophie” (1932) andis Jaspers oma vaate filosoofia ajaloole ja tutvustas oma põhiteemasid. Alustades moodsa teaduse ja empirismiga, tõi Jaspers välja, et kui me kahtleme reaalsuses, seisame piiride ees, mida empiiriline ja teaduslik meetod ei suuda ületada. Sel hetkel hetkel seisab inimene valiku ees, kas langeda meeleheitesse ja loobuda või teha saatuse hüpe, mida Jaspers kutsub, Ületamise poole. Seda n.ö hüpet tehes astub inimene vastu oma piiramatule vabadusele, mida Jaspers kutsub Eksistentsiks, ja võib nii lõpuks kogeda tõelist olemasolu.
Jaspers kirjutas laialdaselt ka ohust inimese vabadusele, mida kujutab endast tänapäevane teadus ning kaasaegsed majanduslikud ja poliitlised asutused. Teda võrreldatakse tihti kaasaegse, Martin Heideggeriga, kuna mõlemad otsisid eksisteerimise põhimõtteid ja olid lühikest aega ka sõbrad. Jaspersi töö mõjutas selliseid filosoofe nagu Paul Ricoeur (Jaspersi õpilane) ja Hans-Georg Gadamer (Jaspersi järglane Heidelbergis).