Kummalised ja fanaatilised tegelased Gailiti loomingus - E.M (1)

„Ekke Moor ” August Gailit
Kummalised ja fanaatilised tegelased Gailiti loomingus
August Gailiti ühes peateoses „Ekke Moor” on kindlasti palju kummalisi ja fanaatilisi tegelasi, kuid Ekke ise on neist ikkagi kõige poolest üle. Ta on oma emale pinnuks silmis , kiviks saapas. Ekke on jäänud oma emaga üksi koju, kuid ta pole sugugi nõus vastutust võtma oma tegude eest. Tema eas olevad inimesed ümberringi on juba oma pere loomas ja iseseisvalt elamas, tema aga ei näe põhjust oma ema juurest lahkumiseks. Ainus millest ta hoolib on Eneken, rikkama naabrimehe tütar, kes ka Ekkest huvitatud on. Selleks et aga luba saada Enekeniga abielluda peaks ta muutuma tõsiseks inimeseks . Teda saadetakse lahtiseid allikaid otsima .
Ekke rändab kaua mööda maailma ringi, otsides oma allikaid. Kui ta paljude aastate pärast koju tagasi tuleb, leiab ta, et paljugi on muutunud. Eneken on lapse saanud ja see väike poisslaps juhtub olema Ekke oma. Lisaks leiab ta, et need lahtised allikad on tal ka kodus olemas. Gailit on Ekke tegelaskuju loomisel kasutanud Ibseni „ Peer Gynti” peategelast. Selle teosega on seda ka palju võrreldud. „Ekke Moor” ise jääb veidi tahaplaanile „Toomas Nipernaadi ” kõrval, kuigi mõlemad teosed väärivad võrdset tähelepanu. Gailit kasutas Ekke tegelast, et näidata elukutsete vahetamisel ka vajalikkust . Ekke rändab mööda maailma, mitte ainult Eesti pinnal nagu Toomas seda tegi. Lisaks ei saa ta isegi mitte talveks koju minna enne kui on end leidnud. Ekke luiskab palju, kuid seda tingituna muude valikute puudumisest.
Ekke lahkub oma kodukülast, Ingelandist, vaese ja laisa noormehena, kes on sisemiselt tühi. Kuid kui ta naaseb kodukülla, on ta roninud kõrgele pulgale ja teeninud varanduse . Lisaks on temast saanud korralik inimene, kes on valmis ka vastutama oma tegude eest. Iga roll, mida ta on oma rännakutel kehastanud, õpetab talle midagi uut. Kõik need väikesed õppetunnid panevad paika tema isiksuse piirjooni ja ka tema võimeid.
Ekke Moor on huvitav peategelane, kelle eluseiklused tõid talle teadmised ja iseenda tundmise. Tema fanaatilisest iseloomust sai teose jooksul talle kasu toov tegur, mida ta oskas ka ära kasutada.