Kreeka,Rooma ja Romaani kunst (0)

Kreeka arhitektuur -kreeklaste poolt ehitatud templeid(suurim saavutus) torkab silma inseneride ja arhitektide hea proportsioonitunne, kõik allub kindale ja loogilisele süsteemile.Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak,mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana.Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Vanimad templijäänused pärinevad arhailsest ajast(6.saj.ekr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit . Templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast.Sellest hoonest arendati välja mitmed templitüübid.Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse . Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale.Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel.Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju,ning hoone ümber seisvaist sammastest.Sambad toetasid talastikku ja viilkatust.Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele.Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail.Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas,tüves ja kapiteel . Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Kreeka ehituskunstis(samba arhitektuuris) valitses 3 stiili(reeglite ranguse tõttu nim neid orderiteks)- 1) dooria -vanim; tekkis arhailisel ajastul;tugev,mugav,lihtne;sammas on madal ja jässakas,ilma baasita; samba tüvest liigendavad püstised vaokesed 2) joonia - sambad saledamad,kõrgemad ja enam kaunistatud;iga sammas tõuseb ümmarguselt baasilt; Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega 3)korintose stiil-katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, lehtede kujutised; rõhk toredusele;hellenistlikul ajal;saledam ja pikem;eriti piduliku ilmega sammas; kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. Kreeka skulptuur - Materjalina kasutati peamiselt puud ja savi, kulda ja elevandiluud, pronksi ja marmorit. Viimast kahte eelistati eriti. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid . Aineks oli inimene ja just inimese kujutamise juures jõuti täislikkuseni. Arhailisel ajajärgul on figuurid võrreldes hiljem loodutega veel algelised ja kohmakad. Kehade proportsioonid on ebaloomulikud ning kujude sirge ja tardunud olek räägib Egiptuse kunsti mõjudest. Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli Myroni Kettaheitja. Klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris- Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena . Phedeias on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid - hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis .See oli kaetud kulla ja elevandiluuga.Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ka mitmed stiilide segud . on sarnane nii joonia kui ka korintose stiiliga.Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed ja kreekalikke proportsioone rikuti üha rohkem.Sammas kaotas järk-järgult oma senise funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks elemendiks.Tihti oli hoone alus 1/3 terve hoone kõrgusest. Ka katused tehti kas hästi lamedad või hoopis terava viiluga.Hellenistlikus skulptuuris hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele.Nüüd sai domineerivaks rahutu ja visklev inimtüüp.Varem oli see rahulik ja optimistlik.Kuulsamaid skulptuure sellest ajajärgust on Samothrake Nike ja Milose Veenus . Dünaamilisemat laadi sellest ajast esindab Zeusi altar Pergamonis.Kreeka kunstil on olnud tohutu mõju Euroopa kunstile ja selle kaudu ka kogu maailma kunstile. Kreeka vaasimaal- Kreeka kunsti vanimad näited on säilinud meie ajani keraamiliste vaaside näol-neil olev ornamentika on geomeetriline.Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure.Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika.Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid.
Rooma kultuur ja kunst -Just ehituskunstis tuleb kõige paremini välja Rooma kunstipärandi erilisus. Otsustavaks ja kõige mõjuvaimaks tegureiks olid siinkohal ehitustehnilised uuendused, mis roomlased erinevatelt vallutatud rahvastelt üle võtsid. Üheks tähtsamaks selliseks uuenduseks oli nn lubjamördi kasutusele võtt. Ehituste juures kasutati võlvimistehnikat. Ruumid kaeti kas silindervõlvi või ristvõlviga.Eeskujulik tänavatevõrk ja kanalisatsioon ,majades oli veevärk ja keskküte. Ehitati mitmeid pidulike ehitiste ansambleid, mille seas tähtsaim keskväljak ehk foorum - lahtiste sammaskäikude ja ühiskondlike hoonetega ümbritsetud väljak. Kõige parema ettekujutuse hilise vabariigiaegsest arhitektuurist , annavad meile vulkaanipurske tagajärjel paksu tuhakihi alla mattunud linnad Pompeji ja Herculaneum . Basiilikakujunemine- oli avar piklik hoonetüüp, mille sambaread kolmeks või viieks lööviks jaotasid. Keskmine lööv oli sealjuures teistest laiem ja ka kõrgem, aknad paiknesid seinte ülaosas, külglöövide katuste kohal. Skulptuuris nagu ka muudel kunstialadel toimus hilise vabariigi ajastul erinevate traditsioonide ja stiilide segunemine . Rooma skulptuurportree  õitsengu aluseks on esivanemate austamine. Eriti ülikute hulgas oli kombeks, et eelmiste põlvkondade esindajate portreepüste hoiti koduses majapidamises aukohal ja mõnikord pidustuste ajal kanti neid isegi rongkäikudel kaasas. Kunstnikud hakkasid suunama oma  tähelepanu näo karakteriliste joonte edasiandmisele võimalikult täpselt.   Realistlik portree oli aga siiski ainult üks osake rooma tolleaegsest skulptuurist. Maalikunst ja käsitöö olid hilise vabariigiaegses Roomas hästi arenenud, kuid säilinud on sellest ajastust õige vähe. Maalikunsti saavutustest ja arenguist saame peamiselt infot juba eelmainitud rooma kunsti varaaidast-tuha alla mattunud linnadest Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji majadest on leitud eelkõige seinamaale ja põrandamosaiike. Sealsed mosaiigid on vägagi meisterlikud,oskuslikult on edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varju mängu.Seinamaalingud, mis Pompejis säilinud on vägagi kaunid ja annavad mõista kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest.Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism,looduse jäljendamise meisterlikkus.Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses,vaid eksisteerisid sageli üheaegselt.
Varakristlik kunst-Varakristliku kunsti all mõeldakse kunsti,mis on loodud esimeste kristlaste poolt Rooma riigi aladel. Skulptuur-Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist.Arhitektuur-Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele.Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika . Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline . Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Valgmikud olid basiilika põhiline tunnus.Aknad olid külglöövide välisseintes.Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita.Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn.Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas.Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika.Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist .Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad.Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi.Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid.Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld , samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid.Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel.
Romaani kunst, skulptuur ja maalikunst-Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas; valitses X-XII sajandil Itaalias,Prantsusmaal,Saksamaal ja Inglismaal.Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjusi,on see siiski täiesti iseseisev kunstistiil.Romaani stiil on paljude mõjude segu ja seega täiesti omapärane.Romaani stiili juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur.Eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur.Peamisteks ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid.Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks.Mõningal määral kasutati ka tellist.Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt.
Romaani skulptuur on seotud arhitektuuriga. Skulptuurid on koondatud eelkõige fassaadidele, portaalidele, kapiteelidele, kusjuures domineeriv on reljeef.Materjalidena kasutati pronksi ja kivi, kuid ka puud.Kivi- ja puuskulptuur olid värvitud, mis tänaseks on täielikult hävinud.Romaani skulptuuri tellijaks oli kirik.Rahvale oli vaja pühakirja piltlikult selgeks teha, sest jumalateenistusi peeti ladina keeles ja rahvas ei mõistnud seda.Sellest tuleneb ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast nimetatakse kirkute skulpturaalseid kaunistusi "vaeste Piibliks".Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist.Proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega.Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga.Ka siin ei leia me ümbritseva elu kujutamist.Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale.Maalikunsti peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust , aga kujutati ka piiblistseene.Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente.Endiselt õitses miniatuurmaal .Vanematele koolkondadele lisandusid juurde uued.Raamatumaalides valitses üldjoontes dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt ka ornamentikat.Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel aegadel .