Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Renoveermis alused Mõisted ja kahjustused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUIDAS VÄLTIDA KAHJUSTUSI?

Renoveermisalused


Mõisted:
  • Remontimine – parandamine või korda seadmine
  • Hooldusremont – (Sanitaarremont) Perioodilinehooldustöö, ehitise normaalse toimise tegemiseks ja
  • Rekonstrueerimine – hoone põhjalik ümberehitamine kõrvaldades samaaegselt hoone füüsilise ning moraalse vananemise.
  • Moderniseerimine – muutmata hoone konstruktsiooni otstarvet, hoone moraalse vananemise kõrvaldamine.
  • Renoveerimine – uuendamine
  • Saneerimine – tervendamine
  • Restaureerimineennistamine
  • Konserveerimine – säilitamine
  • Lammutamine – ehitise või selle osa likvideerimine
  • Hoone eluiga – ajavahemik ehitamisest lammutamiseni
  • Hoone või tarindi kasutusiga – võime säilitada tugevus ja kasutamis võimet
  • Projekteeritud kasutusiga – ajavahemik mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hoolduse tegemistes ilma olulise vältimatu remondita
  • Ehitise tööiga – ajavahemik ehitise kasutuselevõtmisest kuni lõpetamiseni
  • Füüsiline vananemine – ehitise põhitarindite, töökindluse ja agresiivsetele mõjudele vastupanu järk-järguline kahanemine.
  • Mõõdistusjoonised – olemasoleva üldmõõdistamise alusel koostatud joonised (ümber projekteerimiseks või juriidiliseks vormistamiseks)
  • Inventariseerimisjoonised – joonised juriidiliseks vormistamiseks

Arhitektuurilised oskussõnad


  • Aatrium – (pime, must) tubadega ümbritsetud pearuum, kus paiknes kolle (vanas raames). Sammaskäigu ja kaevuga eeshoov, harilikult kloostrites. Nüüdis arhitektuuris 4-st küljest hoonestatud sisehoov.
  • Aganik – väike kitsas ruum rehetoa taga või rehealuse otsas
  • Akantus
  • Alkoov – Hispaania kaudu Euroopasse kandunud voodi, nišš (puuduvad aknad)
  • Ampiir – klaritsismi erivorm . Kujunes Prantsusmaal Napoleon 1 ajal.
  • Antresool – vale ehk pealkorrus ruumide suurendamise eesmärgil
  • Arhvivolt – kaare dekoratiivselt kujundatud esikülg
  • Arkaad – sammastele toetuv kaar või kaarte rida
  • Baas – samba laiem alumine osa ehk jalam
  • Baldahfiin – hinnaline siidriie, hiljem igasugune ehisvari
  • Balustraad – balustritega toetuv käsipuu või rinnatis (granaadipuuvilja meenutav post)
  • Barokk – Itaaliakeelest tulev sõna tähendab „eriskummaline“. Euroopas 1500-1700 levinud kunstistiil . Lähtudes vahetult Itaaliarenessanssist
  • Basiilika – Hõimupealike kultuuripidu Ateenas. Ka varakristlik kirik
  • BastionKindlustus , kaitsekraav
  • Dansker – käimlataoline ehitis
  • Diafragma – vahesein, mis annab hoonele jäikuse
  • Diele – suure kaldega keskruum talumajas
  • Donjon – nelinurkse põhiplaaniga tugev elutorn linnuses
  • Eestugi – seinaga seotud püsttugi, kasutati seinte tugevdamiseks, liigendamiseks.
  • Ehisviil – vimperg, kõrge, tervav, konstruktiivne viil aknaportaali või nišši kohal.
  • Ematala – peatala, mis toetab temaga risti suunalisi või põranda talasid
  • Esplanaat – avar väljak tänava või aia ees. Ka lai pargitee
  • Eetik – laia tänava trepibarjääri ja istepinkidega platvorm , terass hoone ees.
  • Fassaad – hoone esinduslik väliskülg
  • Ferss – kande ehk sildenõrestik, mis koosneb sõlmedes ühendatud varrastest, mis moodustavad ülemise ja alumise vöö ning nende vahelise nõrestiku.
  • Fiaal - ...... sale terav torn, rõhutamiseks vertikaalsust
  • Forst – väiksem iseseisev kindlustus
  • Framnug – akna ülemine eraldi raamiga osa (tavaliselt mitte avatav), uksevalgmik
  • Friis – rõhtne ernamentaalne või skulptuurne vöönd ehitise liigendamiseks ja kaunistamiseks
  • Funktsionalism – moodsa arhidektuuri teatud stiil, mille järgi ehitise vorm vastab otstarbele
  • Geotistiil – nimetus tekkis 16. saj halvustavana roomariiki purustanud Idagermaani rahva Geotide järgi.
  • Historism – ajalooliste stiilielementide mehaaniliselt kopeeriv rakendamine uusaegsetel ehitistel
  • Horpiit – kloostri või muu vaimuliku organisatsiooni pealt ülalpeetav võõrastemaja

  • Jugenstiil – arhidektuuri kujutava ja tarbekunsti stiil. (1890 - 1910 ) Ammende Villa
  • Kahhel – keraamiline plaat, harilikult glamuuritud välispinnaga.
  • Kannelüür – püstsüvend sambatüvel
  • Kapiteel – samba kunstiliselt kujundatud ülemine osa
  • Karmis – esineb arhidektuuris ja mööblikunstis. S – läikelise ristlõikega liist (profiilliist)
  • Karettlagi – lameda karbi kujulistest süvenditest lagi
  • Kattuslagi – konstruktsioon , mis on laeks kui ka katuseks
  • Kersoon lagi – ehk karettlagi
  • Klamuur – välismaailmale suunatud .......
  • Kontrafarss – tugipost
  • Krateer – põletatud savist Vana-Kreeka veini segamis vaas
  • Krapt – maa-alune koobas, hauakamber

Niiskumine suurendab ka oluliselt soojusjuhitavust, juhul kui näiteks niiskuse hulk materjalis on 10% mahust võib soojusjuhitavus suureneda 2 korda.
KUIDAS VÄLTIDA KAHJUSTUSI?
Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata vee äravoolu süsteemidele, läbijooksu vältimisele, veeliikumise takistamisele konstruktsioonides.
Puitkonstruktsioonide enamlevinud kahjustused:
  • Päikese soojous- ja UV kiirgus ja vesi
  • Bioloogilised mõjurid:
    • Bakterid
    • Hallitusseened
    • Sineseened
    • Mädanikseened
    • Puitu hävitavad putukad
  • Tulekahjustused
  • Mehhaanilised vigastused
  • Valgusekahjustuse ehk fotooksüdatsioon
    Soojus tekitab kuivamis pragunemise. Ka valguse poolt tekitatud kahjustuste puhul on veel suur tähendus. Valgusesoojus ja UV kiirgus põhjustavad niinimetatud valguspudenemise mille tõttu hävib puidu pinnas umbes 5-10mm aasta-aja jooksul.
    Puidu niiskussisaldus sõltub õhusuhtelisest niiskusest.
    Sademetest kõige ebasoodsam on rahe, see sisaldab palju vett ja võib jäääda kauaks puidu pinnale.
    Puidu kiulise ehituse tõttu o n vee imendumine pikkikiudu suurem ja kiirem (isegi kümneid kordi ) võrreldes imendumisega ristikiudu kuni 4Kg/m3 ja ristikiudu 1Kg/m3 umbes 1mm sügavuselt.
    KÕIGE KAHJULIKUMAD HOONEOSAD
  • Katuse laastud ja sindlid
  • Päikesepoole väljaulatuva seina puitkarkass
  • Katuse toolvärgid ( kandekonstruktsioon )
  • Ülemised ja alumised kivimüürile toetuvad müürlatid
  • Sarikate, laetalade kivimüürile toetuvad osad
  • Puidust välisvoodri niiskumiskohad, vahekarniiside ja akende kohad
  • Vahelagede talade kivilmüürile toetuvad otsad
  • Aknaraamid ja akende muud osad
  • Uksepiidad, eriti nende alumised sisse müüritud osa
  • Sokli peal olev välisvoodri serv
  • Madala põrandaaluse ruumiga. Esimese korruse põranda talad
  • Elemendid torustike ja radiaatorite lekkekohtadel
  • Halva ventilatsiooniga loomalautades niiskunud lae osad
    Peamised põhjustavad kahjurid on:
  • Bakterid
  • Seened
  • Putukad
    Putukate, nii nagu ka seente eluks on arenguks vaja soojust (peamiseltvahemikus 10-30C ja niiskust). Putukate vastsete areng kestab kaua, mille jooksul uuristatakse puitu käigud, mis muudavad konstruktsioonid nõrgestatuks. Kuna kõik looduses on omavahel seotud, siis ka siin ühed organismid toimivad sageli koostöös teistega , mis kiirendab kahjurite tekkimist. Bioloogilised kahjustused on omaette valdkond , mis ei mahu käesoleva ettekande raamidesse.
    KONSTRUKTIIVSED ABINÕUD
  • Hoida kuivana, et takistada seente ja bakterite kasvu ning levikut puitu.
  • Säilitada stabiilne niiskus ja vältida puidu pragunemist.
  • Kaitsta pinda sademete, vee ja otsese päiksepaiste eest vähendades pinderesiooni.
  • Vältida puidu niiskumist ja tuulutada pindu ehituse ajal ekspulatsioonis ja tõkestada kapillaarvee liikumist.
  • Vältida vihmavee sattumist puitpindadele. Mõned ohustatud kohad kaetakse plekiga.
  • Kõikide liidete teasosad tsinkida või valmistada roostevaba terasest .
    PUIDU KEEMILINE KAITSE
  • Värvkatete kasutamine pindadel
  • Keemiline töötlemine immutusvahenditega
  • Antiseptikutega võõpamine (kresoot, ligno, pinotex, donoliit)
  • Materjali sügavimmutus
  • Renoveerimisel ka termiline töötlemine, steriliseerimine kuivatuse abil
  • Katta pindu poorsust vähendavate ainetega
    KONSTRUKTIIVSED VEAD
  • Sarikate või talade otste ebapiisav isolatsioon kivimüürides
  • Katuse läbijooks, mille põhjus võib peituda nii esialgses valmistamises
  • Niiskeõhu sissepääs konstruktsioonidesse
  • Torude leke
  • Ehitusniiskus, puitelemendid ja konstruktsioonid on niiskunud ehitusplatsil
  • Niiskete ruumide halb ventilatsioon
  • Siseõhu niiskumine, mis on seotud inimese elutegevusega
  • Niiskuse kondenseerumine konstruktsioonides
  • Kaldvihm või sulalumi vahekarniisidel, mis imbub seina pinda
  • Kapillaarvee liikumine puiduga liituvates konstruktsioonides
  • Maaniiskus, maaniiskus tungib konstruktsioonidesse
  • Põranda alune ruum väga niiske
  • Pritsiv vihmavesi imbub voodrisse või müürlatile
  • Vead dreenide konstruktsioonides, rennid vihmaveetorud jne on korrast ära
  • Renoveermis alused Mõisted ja kahjustused #1 Renoveermis alused Mõisted ja kahjustused #2 Renoveermis alused Mõisted ja kahjustused #3 Renoveermis alused Mõisted ja kahjustused #4 Renoveermis alused Mõisted ja kahjustused #5 Renoveermis alused Mõisted ja kahjustused #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mcnytt Õppematerjali autor
    KÕIGE KAHJULIKUMAD HOONEOSAD , KUIDAS VÄLTIDA KAHJUSTUSI?

    Sarnased õppematerjalid

    Majavamm
    10
    doc

    Majavamm

    Pärnumaa Kutsehariduskeskus ehituspuusepp EP-08 Andres Volt MAJAVAMM referaat/uurimustöö Pärnu 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES..........................................................................3 2. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED.........................................................3 3. LEVIKUVIISID...............................................................................................................................4 4. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON...............................4 5. KATUSTE KONSTRUKTSIOONILISED LAHENDUSED..........................................................6 6. LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK...........................................................7 7. MUUD MAJASEENTE AREN

    Restaureerimine
    Majavamm ja selle ärahoidmine
    10
    odt

    Majavamm ja selle ärahoidmine

    Võrumaa Kutsehariduskeskus MAJAVAMM Juhendaja: Õpilane: Väimela 2014 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Hariliku majavammi levik hoonetes.......................................................4 Majavammi arenguks vajalikud tingimused...........................................4 Levikuviisid............................................................................................5 Ebapiisav ruumide ja konstruktisioonide ventilatsioon.......................5,6 Katuste konstruktsioonilised lahendused...............................................7 Lekked,millega kaasneb majavammi levik............................................7 Muud majaseente arengut soodustavad tegurid.....................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9

    Krohvitööd
    Ehituskonstruktsioonidest kõike
    23
    doc

    Ehituskonstruktsioonidest kõike

    Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. Pinnas ja selle kandevõime. Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Looduslikud alused ehk pinnasekihid võtavad vastu ehitise koormuse. Pinnas ehk ehitusalus peab olema vajaliku tugevusega, vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel), ei tohi külmumusel paisuda (külmumispiir ~1,2 m), peab olema vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 - 0,3

    Ehituskonstruktsioonid
    Majavamm
    10
    docx

    Majavamm

    Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau MAJAVAMM Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. KASVUTINGIMUSED 4 3. MAJAVAMMI VÄLIMUS 5 4. MAJAVAMMI TUVASTAMINE 5 5. KAASNEVAD TERVISEPROBLEEMID 6 6. MAJAVAMMIST VABANEMINE 7 6.1. Kuumutamise meetod 8 6.2. Kemikaalid 8 7. KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 1. SISSEJUHATUS Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseen

    Hüdroisolatsiooni tööd
    Välis ja sisevooderduse paigaldamine
    15
    doc

    Välis ja sisevooderduse paigaldamine

    TALLINNA EHITUSKOOL Ehituspuusepp 12 Referaat Välis ja sisevooderduse paigaldamine Jürgen Aasrand Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2011 Sisukord 1. Puitsisevooderdus Enne alustamist plaani tegemine Soovitused voodrilaua paigaldamiseks Kuhu tohib voodrilauda paigaldada Materjali kulu Tööriistad Ettevalmistus Alusroovitus Voodrilaua kinnitamine Lagi Seinad Pinnaviimistlus Sisevoodri standardprofiilid Muud sisevoodriprofiilid Liistud 2. Välisvooderdus Üldinfo Välisvoodrilauad Välisvoodrinäited' Detailid Ostmis-, paigaldamis- ja töötlemisjuhend Pinnaviimistlus 1. Puitsisevooderdus Enne alustamist plaani tegemine Horisontaallaudisega tundub ruum laiem ja madalam, vertikaallaudisega näib aga kõrgem ja kitsam. Poolpaneel, mis ei kata seina kogu kõrguses, annab ruumile õhulisust. Selle võib lõpetada näiteks riiuliga. Lae katmisel voodril

    Ehitus alused
    Hoone osad
    56
    pdf

    Hoone osad

    Hoone osad EPMÜ SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 1. ALUSED ................................................................................................................................ 5 2. VUNDAMENDID ................................................................................................................. 7 3. KANDEKONSTRUKTSIOONID. KARKASS................................................................... 12 4. SEINAD ............................................................................................................................

    Ehitus
    Miks peab ehitaja teadma puidust-
    6
    rtf

    Miks peab ehitaja teadma puidust ?

    PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Erik Adra MIDA JA MIKS PEAB TEADMA PUIDUST EHITUSVIIMISTLEJA Referaat Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Mida ja miks peab teadma puidust ehitusviimistleja Puidu all mõeldakse üldkeeles puude, põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Puit on vanim ehitusmaterjal ja on olnud ka üks tähtsamaid. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. Töötlemine ja kasutusalad Puit on üks mitmekesisemate kasutusvõimalustega tooraine üldse. See kuulub kestvatulu tooraine- kui ka energiaallikate hulka, kuna ta päikeseenergia abil looduslikult kasvab. Selle lihtne ümber töötamine ja seega kaasnev madal energiavajadus on suur faktor kasumi saamine metsar

    Ehitus
    Liigniiskusest ning ehitusvigadest põhjustatud kahjustused
    4
    odt

    Liigniiskusest ning ehitusvigadest põhjustatud kahjustused

    Puitmaterjali valikul tuleb kandvas konstruktsioonis kasutada ainult kvaliteetset puitu. Lõhedega ja puidukahjurite rikutud puidus võib niiskus sattuda puidu sisemusse, kus ta raskesti välja kuivab, luues soodsa keskkonna puuseente arenguks Ehituse kvaliteetse lõpptulemuse tagavad korralik projekt, asjatundlik ehitaja ning kompetentne ehitusjärelvalve Niiskus võib rikkuda elamise 17.11.2004 Teet Reier Liigniiskusest ning ehitusvigadest põhjustatud kahjustused võivad ilmsiks tulla hiljem ning olla tunduvalt kulukamad kui vaid värviparanduste tegemine. Kodumajatehase ASi arendusdirektori Elar Vilti arvates võib konstruktsiooni jäänud ehitusniiskuse väljakuivamise või väljakuivamatuse mõju olla üsna erinev. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud, ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada, kuna niisugused seinad kuivavad reeglina vaid väljapoole, selgitab ta

    Ehitus materjalid ja konstruktsioonid




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    RoyalKM profiilipilt
    RoyalKM: Väga hea konkreetne ülevaade.
    18:05 03-03-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun