Egeuse kunst (Erle) (0)

5 VÄGA HEA

EGEUSE KULTUUR e. KREETA - MÜKEENE KULTUUR
~3000 - 1100 a eKr
Egeuse kultuur tekkis Egeuse mere piirkonnas. Sinna piirkonda kuulusid:Küklaadide saarestik
Kreeta saar
Peloponnesose poolsaar (praeguse Kreeka idaosa)
Kolm ajajärku:

Varajane ajajärk ~3000 – 2000 eKr

Keskmine ajajärk ~2000 – 1600 eKr; keskus Kreeta saar

Hiline ajajärk ~1600 – 1100 eKr; keskus Mükeene linn
Eeldused
Egeuse meri oli hästi laevatatav ja välja kujunes pronksiaegne mereline kõrgkultuur. Lisaks põlluharimisele tegeldi usinasti ka kaubanduse,
kalanduse ja mererööviga.
Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugeva keskvõimuga suurriiki, vaid olid väikesemad iseseisvad kogukonnad (riigikesed, linnriigid ), mis omavahel tihedalt suhtlesid.
Saarte elanikke kaitses sissetungijate eest meri ja laevastik, mistõttu inimesed olid rahuarmastavamad ja kultuur muretuma alatooniga, kui mandril .
Religiooni kohta arvatakse, et tegu oli viljakusekultusega. Ei esine uhkeid templeid. Jumalusi austati pühades hiites, mäetippudel ja kultusekoobastes. Esines ka väiksemaid kultuseruume.
KÜKLAADIDE KUNST kuulub samuti sellesse kultuuriruumi.
Sellest on vähe teada. Huvitavamaks pärandiks nende kultuurist on marmorist siledaks lihvitud, ülimalt lihtsustatud elegantsed inimfiguurid. (Värvijäljed osutavad, et olid algselt värvitud)
KREETA KUNST
... on rõõmsameelne, siiras, meeleline ja värviküllane.
Kreeta arhitektuuri
mõjutas välisvaenlase puudumine.
Tähtsamad saavutused olid suured ja keerulise põhiplaaniga lossid: Knossos
Phaistos
Hagia Triada

koosnesid paljudest eri tasapinnal asuvatest väikestest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse siseõue. Alumistel korrustel majandusruumid, ülemistel eluruumid.
Palju treppe.
Lossides oli ka veevärk ja kanalisatsioon.
Aknaid ei olnud. Ruumid said valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad.
Losside seinad olid puitkarkassiga savitellistest, väljast kivipalaatidega kaetud ja laed puust.
Puust olid ka Kreeta lossidele omapärased allapoole peenenevad sambad. Sambad värviti punase, musta ja kollasega.

Kujutav kunst.

Seinamaalingud – freskod , keraamika , väikesed skulptuurid.
Kasutatakse rõõmsaid ja heledaid värve.
Kujutatakse pidulikke sündmusi, jumalannasid, naispreestreid, taimi, loomi.
Vahel kohtame ka figuure egiptuse poosis , aga nad mõjuvad vabamalt, on kujutatud elavalt, mänglevalt ja maaliliselt.

„Pariisitar”
Stseenid sõnnide ja akrobaatidega
Keraamika oli väga hästi arenenud. Vanemad näited on tumedal põhjal heledamate abstraktsete mustritega savinõud. Uuemad kirjeldavate piltidega, keerukate inimese ja loomakujutistega.
Nn „akvaarium vaasid ”
Suuremõõtmelist skulptuuri ei olnud. Väikesed terrakotast , fajansist ja pronksist jumalannakujukesed: jumalannad madudega
Egeuse kultuuri keskus kandus ~1600 eKr Kreetalt→Mükeenesse, pärast seda kui Kreeta saar sai kõvasti kannatada maavärinate ja vulkaanipurske läbi.
MÜKEENE KUNST
Mükeene asub Peloponnesose poolsaarel, mandril. Pidevalt tuli võidelda põhja poolt sissetungivate hõimudega, mistõttu nende elulaad oli karmim ja sõjakam. Kunstis kajastus pidev võitlus vaenlastega.
Kindlustatud lossid ja linnamüürid
Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati linnused künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. Müüride ehitamisel ei kasutatud sideainet. Järeltulevad põlved arvasid, et nii võimsaid müüre ei ehitanud inimesed vaid ühesilmsed hiiglased – kükloobid.
„kükloopilised müürid”
Lossidel

puudus siseõu.
suurem ja kesksem pearuum – megaron (meeste ruum). Megaroni põhiplaan oli hiljem eeskujuks kreeka templitele
peasaali jõudmiseks läbiti mitmeid ruume ja väravehitisi e propüleed.

Tähtsamad keskused: Mükeene ja Tiryns
Mükeene
...oli Homerose eepose Iilias kangelase Agamemnoni kodupaik.
...linnusemüüris olev lõvivärav on üks väheseid säilinud näiteid mükeenelaste skulptuurist.
... ümbrusest on leitud maa-aluseid kuppelhaudu, näit. nn Arteuse varakamber. Suuremad tugedeta ruumid enne Panteoni.
... kujutav kunst oli üldjoontes sarnane Kreeta kunstiga, aga rangem ja agresiivsem.
... tarbekunst oli kõrgel tasemel: kullasepatöö ja keraamika. Relvad olid kaetud kauni ornamentikaga.
Kuldplekist maskid
Egeuse kultuuri kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. saj e Kr välja tõrjusid.
Kogu hilisemat kreeka kultuuri kuni rooma ja hellenismi ajani saatsid mõjud, mis lähtusid Kreeta ja Mükeene kultuurilisest pärandist.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

k2tu_94 Õppematerjali autor

kreeta-mükeene kultuur, kreeta kunst, eeldused, mükeene kunst, keraamika, arhitektuur ja kujutav kunst

kreeta mükeene kunst egeuse ajajärk müürid keraamika sambad megaron

Sarnased õppematerjalid

odp

Egeuse kultuur ja kunst

EGEUSE KULTUUR JA KUNST Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja:Aimar Rolf Klass:10.Klass Avinurme 2010 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg EGEUSE KULTUURIST Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr. välja õitsev tsivilisatsioon. Selle 3 keskust (piirkonda) on: 1) Küklaadide saarterühm (Kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel); 2) Kreeta saar minoiline keskus. 3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus). EGEUSE KULTUURIST Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis

Kunst

odp

EGEUSE KULTUUR JA KUNST

Kunstiajalugu

docx

Kreeta-Mükeene kunst

Luiza Lilleorg 11.e klass Kreeta- Mükeene kunst Egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel e.Kr. välja Egeuse kultuur. Selle keskkohtadeks olid Kreeta saar ja mõned alad Kreeka mandril (Mükeene, Tiryns jt) .Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000-1250 a e.Kr. Ajaloost •Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud Egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga Kreeta-Mükeene kultuuriks. •Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad

Keskaja kunst

doc

Kunstiajaloo I kursus

Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised?

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu 10. klass

Tarbekunst ehk disain jaguneb kuueks: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil ja puitehistöö. Tarbekunsti mõiste juba viitab, et tegu on tarbeesemetega, millel on kunstiline tähendus/väärtus. Kunstilisi objekte on valmistatud savist, metallist, klassist, puust, nahast jm materjalidest. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud ,,kauniteks kunstideks", sest nende peaülesanne on ilu loomine. 19. sajandil levis realismi esteetika, mille järgi pidi kunst taotlema tõde ja selleks jäljendama nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend ,,kujutav kunst". Vana-Mesopotaamia kunsti 4 ajastut Vana-Mesopotaamia kunst jagunes lahti neljaks ajastuks: 1. Sumeri-akadi ajastu kirjutati kiilkirjas savitahvlitele (4. at eKr - ~1800 eKr) 2. Vana Babüloonia ajastu Hammurapi päikesejumal (ainus kunstiteos sellest ajastust) (1800-1500 eKr) 3. Assüüria ajastu (13-7 saj eKr) 4

Kunstiajalugu

docx

Vanaajakunst

Egeuse kunst: ARHITEKTUUR:  Kreeta saare kunst.  Kolm ajajärku:  varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal.  keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja  hilisminoiline (1400 - 1100 eKr)  Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid  U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse)  vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal

Vanaaeg

doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

sajandil kujutati nii realistlikke kui ka kauneid kunste. · Realism tegelikkus, püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist · Naturalism jäljendab väga püüdlikult, aga valimatult. · Stilisatsioon muudetakse looduslikke vorme, et nad sobiksid paremini mõnda süsteemi. · Idealiseerimine parandatakse loodusevorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile · Stiil teatud ajastu käekiri, tuleb vanarooma sõnast stilus-kirjapulk 2. Esiaja kunst Esiaeg: * kõige varasem arenguperiood, kui polnud veel riike ja linnu * algab kahel jalal kõndinud olevuste tekkega (7 miljonit aastat tagasi); 200 000 aastat tagasi tekivad esimesed inimeed Kunsti tekke teooria: * maagilised üritused seostatakse usuga (jahimaagia kujutatakse kütitavaid loomi; viljakusmaagia kujutatakse naisi) * toteism (inimesed avastasid, et pärinevad loomadest kujutatakse mittekütitavaid loomi)

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid