Kreeka kultuur (2)

Kreeka kultuur
Arhailine ajajärk
7.saj – 6.saj e.m.a.
Klassikaline ajajärk – tulevikus(18 saj) on klassitsism , mis on kummardus selle ajajärgu poole
5.saj – 4.saj e.m.a.
Hellenismi ajajärk – kummardus hellenitele(kreeklastele)
4.saj – 146a e.m.a.
Need ajajärgud on kultuuri järgi.
Usund
Muistsetel oli huvitav usund ja rikas fantaasia . Nende uskumuste kohaselt valitsesid looduse ja inimeste üle võimukad inimese välimuse ja iseloomuomadustega jumalad. Tähtsamad olid Olümpose jumalad. Jumalatele omistati kõiki inimlikke jooni. Peamised kultuspaigad olid altarid ja templid. Jumalate austamisega kaasnesid pidulikud rongkäigud ja sinna juurde kõiksugu võistlused – poeedid, sportlased , teater.
Suurimad saavutused on kunst , filosoofia, kirjandus, teadus. Dionysose pidustustest kasvab välja teater, Zeusi pidustustest olümpiamängud.
Õppeasutustes viibsid poisid 7– 20 eluaastani. Kultuuri ja kunsti hiilgeperiood langeb klassikalisse ajastusse. Kreeka kultuuri mõjud ulatuvad lainetustena tänapäevani. Rahad olid käibel.
Akropolis – kõrgemal kohal asuv, kuhu sai peitu joosta .
Arhidektuur
Pühamud polnud ainult pühamud, vaid ka ühiskondliku elu keskused. Templid ehitati kõrgematesse paikadesse, sest arvati, et siis on nad Olümpose jumalatele lähemale. Iga tempel oli pühendatud kindale jumalale . Arhailisel ajajärgul kujunes välja Kreeka templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kreeka välisarhidektuuri välisilme määrasid ära kaks tegurit – esiteks kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne; teiseks ehitiste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineta metallklambrite abil. Kandvaks said sambad.
Kreeka tempel koosneb põhiliselt kahes osast- kandvast ja kantavast osast. Kandvad osad on nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest (ülemine aste on stülobaat); sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi (kr.k geison); võrdlemisi lame viilkatus , mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga – viiluvälja ehk tümpanoni, mida kaunistati; liistukaitse sima .
Sammaste taga asub templi pearuum ehk naos .
Sambaid on kolme stiili – dooria , joonia ja korintose. Sambaid paisutati (entaas), et nad näeksid sirged välja.Dooria sammas oli lühike ja jässakas. Dooria samba kapiteel on lihtne. Joonia sammas on kõrgem, algab ümmarguse mitmeosalise paasiga. Kapiteel on ümmarguse/rullis padjandi kujuga; seda kapiteel kutsutakse veel voluudiks. Korintose sammas on põmst nagu joonia sammas, erineb ainult kapiteel. Kapiteel on karikakujuline ja kaetud lopsakate taimemotiividega.
Külje peal on hoonel 2x nii palju sambaid kui on ees ja + 1 sammas.
Templi seinad on ehitatud hallist ja valkjast marmorist, paljud detailid ja reljeefkaunistused olid algselt värvitud.
Nike templi arhidekt Kallikrates. See hoone on selge ja puhta vormiga. Kaunim hoone on Parthenon Ateena akropolises. Parthenoni peetakse maailma arhidektuuri tippteoseks. Iktinos oli ka osaline Parthenonis. Lühemal küljel on 8 sammast ja pikemal 17. Hoone mõõtmed 31mx70m ja sammaste kõrgus 10,5 m.
Kreeka teatri tüüp kujunes välja 4. sajandiks . Mahutas 14000 inimest. Raiuti poolsõõrina mäekülje sisse ja kivist istmed olid vaatajate tarvis. Istumisala nimi on teatron . Sõõri südamikus, all orus asus avar väljakl – orkestra . Etenduse ajal paiknesid seal koor ja näitlejad. Orkestra taga oli skene (kr.k. telk). Skenest kujunes välja terve arhidektuur. Näitlejad kasutasid ka ruuporeid ja olid ka kõnekoorid- mitu näitlejat rääkisid samat asja.
Kreeka skulptuur
Kore – riietatud naisfiguurid . Kuros – alasti mehekujud. Kreeklased kujutavad skulptuuridel perfektset inimest. Kujud on rahulikus poosis, aga pinges – see ongi ideaalne skulptuur. Kreeklaste reljeefid on kõrgreljeefid ja suurepäraselt, peaaegu nagu skulptuurid . Nad tundsid kiviraiet.
Vaasid
Kasutavad värvimist, mitte glasuurimist, kuigi nad seda teadsid. Kreeka vaasid olid kärbenõud – hoiti vett, õli, veini ja serveeriti toite. Kreeklastel olid maalitud igast savinõud, mitte ainult vaasid. Umbes 600 e.m.a. kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal (Atikas), kus kujutised ja ornament kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Detailid kraabiti musta värvi sisse ja naisfiguurid kujutati valgena. U 540 e.m.a. akkas levima punasefiguuriline stiil. Nüüd maaliti nii, et kaeti tagapind värviga, figuurid jäeti aga värvimata. Kujutised paiknesid mitme ribana vaasi peal.