Aleksandri kirik Narvas (0)

Aleksandri kirik
8. aprillil kell 8.30-9.45 oli meil usundiõpetuse tund Aleksandri kirikus. Nii meie, 10. klass, kui ka 11. klass oli tunnis. Tunnis räägiti kiriku ajaloost ja muudest kirikuga seotud huvitavatest legendidest jne. Kirik on avatud 6 päeva nädalas.
Kirikust ma sain teada palju uut. Kirik on püha koda ( Issanda koda). Kirik kuulub kogudusele (koguduse liikmetele ).Aleksandri kirik kuulub Aleksandri kogudusele(Aleksandri kogudusele kuulub ka näiteks Mihkli kirik)Aleksandri kirik on umbes 130 aastane.Aleksandri kirik sai valmis 1884a. .Enne viimast soda oli Narvas 16 kirikut.
Aleksandri kiriku peaukse ees on torn(lane torn).See torn on 60, 75 m.pikkune.Peaukse kohal on pilt,mis on tehtud mosaiik tehnikaga .Sellel pildil on kirjas:Õndsad on puhtad südamed. Esimese korruse joonel (väljas) on kivid teist värvi – torn on üle nelja aasta vana ehk enne polnud seal torni.Kirik on hisoritsistlikus stiilis,eklektiliselt on ühendatud neoromaani ja neoklassitsistlikke elemente.
Aleksandri kiriku uhkus on mööbel ja uksed. Uksed on Narova poolt tehtud – keskaegse kombe järgi. Ülestõusmise kirikus on uksed veelgi uhkemad – nad on seina kumerusega kokku viidud . Enne peasaali ukse kohal oli üks reljeef. Originaal on valmistatud umbes 1400 – reljeef kujutab Maarjat inglitega-see oli Eesti Rahva Muuseumi üks eksponaatidest.
Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m. Kirikukell valati 1900 Gattšinas ja paigaldati samal aastal. Nii kellal kui ka kuppelvõlvi  tipus on säilinud Eestimaa kubermangu vapp .
800 kg kaaluv kell restaureeriti Aleksei Kolpakovi töökojas ja pühitseti 29. mail 2004. Kell asub tornis kaheksandal korrusel.Ka torni teisel korrusel on altar ( altarimaal : Maarja  sündimine) ja harmoonium.
Aleksandri kirik on Eesti kõige suurem pühakoda.(ta on ehitatud mahutama 5000 inimest).Algusus seda ehitati mitte koguduse kirikuks vaid vabriku kirikuks, see pärast ongi see nii suur. Anti käsu , et kõik peavad sinna mahtuma. Aleksandri kirik Joaorus on ehitatud Otto Pius von Hippiuse projekti järgi. Kuna 1919.a. rüüstas Eestimaa Töörahva Kommuun kirikut seest ja sellele järgnev pikaajaline pommitamine jõe tagant purustas vähemalt aknad, tuli tegelda kiriku taastamisega. Märtsipommitamises kukkus üks pommidest läbi lae ja hävitas tornikiivri, juulis lasti õhku säilinud kellatorn koos oreliga. Taastamistöid sai kogudus teha vaid oma väheste jõududega, kuid 1959 .a. tähistati kiriku 75.aastapäeva taas korras kirikus. Alates 1994. aastast, mis toimus 32-aastase vaheaja järel esimene jumalateenistus, on Narva Aleksandri Suurkirik tegevkirik. Kirik ei ole enam üks mitmest Narva luterlikest kirikutest, vaid on saanud ainsaks. Ja katedraalina on selle taastamine ja ehitus jätkuv protsess.
Ajaloolistest kaunistustest on säilinud vaid kaks Eestimaa kubermangu vapikilpi (kolm lõvi keisrikrooni all): võlvi laerosetil ning a. 1900 Gatšinas valatud kirikukellal. Et Narva linn kuulus kuni 1918. a. Peterburi kubermangu, asus tookordses Joachimsthalis olev kirik Eestimaa piiri ning üle Kreenholmi ja Vaivara allus Eestimaa konsistooriumile.
Esimese Ilmasõja, Eestimaa Töörahva Kommuuni ning Vabadussõja käigus Joachimsthal hävis, ainsana jäi alles kirik. Kroonika kirjutab, et kuumusest sulasid aknaklaasid.
Teise Maailmasõja käigus tehti 1944. a.alguses Narva inimtühjaks. 6.märtsi pommitamises kukkus üks lennukipomm läbi kiriku kupli ning purustati tornikiiver. 24.juulil lasti õhku säilinud torn. Kuigi on olemas kahe saksa sõjavangi kirjalikud tunnistused, et nemad õhkisid, on neid tunnistusi kahtluse alla seatud.
Aleksandri kirik oli ainus Narva luterlikest kirikutest, mille kogudus jätkas tööd Nõukogude võimu all. Kiriku 75.aastapäeva 1959.a. peeti taastatud kaunis kirikus. 2 septembril 1962.a. sunniti kogudus kirikust lahkuma ja sellest tehti ladu. 21. detsembril 1990. a. tagastas Narva linn Eesti suurima pühakoja kogudusele.
Aleksandri kiriku aknades on vitraazid: vasakul pool on Maarja , keskel on Jeesus, paremal on Ristija Johannes. Vitraazi all (Jeesuse vitraazi all) on altar.Altaril on rist –krutsifiks. Krutsifiks on ristilöödud Jeesuse  kuju.Altarisse on paigaldatud karbike mulda Ketsemani aiast.
Aleksandri kirik sai oma nime Imperaator Aleksander II järgi.(Vene tsaar). 1.märtsil 1881.a. hukkus terroristi pommist.(Legendi järgi :Pommist ta kaotas mõlemad jalad ja terrorist viskas siis uue pommi-See vappustas tervet Euroopat)Aleksandri kirik kannab nime Aleksandri II mälestuseks.Iga pühapäev toimuvad vene keelsed jumalateenistused .Praegu toimuvad jumalateenistused 3 keeles : vene, eesti ja some keeles ( iga ühel on eraldi õpetaja). Aleksandri kirikus toimuvad kontserdid (iga reede õhtu) , näidendid , konverentsid, ettekanded . Kuuendal korrusel on Ukraina näitus. Kirikukell on kaks kõrgust kõrgemal ja see on original . Lifti kõrval seina peal oli akvarell 1946. aastast (koopia, sest päris akvarell maal ei kannata päikesevalgust) ja maalil oli, kuidas kiriku ümbrus kunagi välja nägi.
Viiendal korrusel olid pildid: ristimistest, laulatustest, koguduse õpetajatest, jumalateenistustest, kirikumuusikast. Vitriini taga olid huvitavad päästetud esemed (nt üks piibel ). Koguduse rajaja taastas Narva eesti keelse koguduse.
Neljandal korrusel oli Ingverimaa kaart. Narva oli üle saja aasta Ingverimaa pealinn (enne kui Peeter I ära hävitas kõik). 2019 . aastal saab Ingveri riiklus 1000. aastaseks. Kui Narva linn oli Ingveri pealinn, siis rajati Neeva jõe suudmesse Nyeni linn. Eelmisel aastal oleks Nyeni linn saanud 400. aastaseks. Näha sai Ingverimaalt Tudori kihelkonnast pärit rahvarõivaid. Peale Eesti Vabadussõda oli selline ala nagu Eesti Ingveri, suhteliselt väike ala, Narva jõest teisele poole kuni Lauka jõeni ja seal ehitati uus kirik – Kallivere kirik. Vitriini taga olev küünlajalg ja veinikann on sealt pärit.
Kolmandal korrusel olid seintel pildid Narvast, mis kunagi on olnud. Aleksandri kirik on püüdnud mälestust kõikidest kirikutest hoida: pildid stendidel/seintel. Ainult, fotod hakkavad vaikselt ära pleekima. Lisaks kirikutele on vitriinide taga erinevad piiblid , liivikeelne „Uus Testament “, originaalis eesti keelse esmatrükk (seda trükiti 6021 või 23 eksemplari). Heebrea keelne piibel „Vana Testament“, kreeka keelne „Uus Testament“ jne. Aleksandri kirik kandis nime “Aleksandri kirik” aastani 2000. Lennart Meri annetas kirikule suurkiriku tiitli . Nüüd see on Narva Aleksandri Suurkirik.