Kokkuvõte kunsti ajaloos (0)

Neoliitiline kunst
- Maskid
-ornamendid- kaunistamine
- megaliitilised ehitised- usulised suurtest kividest tehtud monumendid kuulsaim Stonehenge’is Inglismaal.
-Menhirid- „pikk kivi“ N: Prantsusmaal Carncis.
Mesopotaamia
-Mesopotaamia – jõgede (Eufrati ja Tigrise ) vaheline maa. Praegused Iraak ja Süüria.
-Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid , keda peetakse esimeseks ajalooliseks rahvaks.
-Sumerite linnriike: Ur, Ninive , Uruk, Lagaš, jt.
-Tsikuraat e. astmiktorn – templi nimetus M-s, astmete ja treppidega püramiidjas ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tuntuim neist Nebukadnetsari valitsemisajal ehitatud Babüloni (Paabeli) torn
-Ehituses võetakse kasutusele savitellis ja glasuuritud tellis , hakatakse kasutama võlvi (küll ainult väravatel ja keldrite ehitusel, ruumide laed enamasti puust).
-Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused.
-Inimkehade proportsioonid on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider ning vormikäsitlus kohmakas. Iseloomulikud jooned: suured silmad, kulmud kokku kasvanud.
-Väärtusperspektiiv – tähtsam inimene kujutati suuremana.
- Steel – ülalt ahenev kivisammas või – tahukas .
Egiptus
-Niiluse jõe kallastel. Sademete
vähesus.
-Usk hauatagusesse ellu.
Polüteistlik usund – kummardati
mitut jumalat.
Egiptus jaguneb 30. dünastiaks, ja
tinglikult 5. perioodiks :

Vana riik

Keskmine riik

Uus riik

Hilis-Egiptus

Kreeka – Rooma aeg
Nekropol – kreeka k. – surnute linn
Sfinks –inimese pea ja lõvi kehaga mütoloogiline loom
Muumia – palsameeritud ja kuivatatud surnukeha
Skarabeus – egiptlaste püha mardikas Obelisk – kõrge (kuni 30m), täisnurkne, ühest kiviplokist väljaraiutud sammas, mis ülemisest otsast aheneb. Vana- Egiptuse päikesejumala
Sümbol.
püloon – kahetorniga sissepääsuehitis templisse
-Väärtusperspektiiv – tähtsam isik või objekt kujutati suuremana, detailsemana või esiplaanil olevana.
-Vaaraod kujutati idealiseerituna, nn. egiptuse poosispuusad, jalad ja pea on külgvaates, õlad ja silmad on eestvaates.
Rooma
- Etruskid - Etruskid elasid praeguse Toscana
aladel (Rooma ja Firenze vaheline ala).
• Päritolu on teadmata.
• Dešifreerimata kiri.
• Religioon uskusid hauatagusesse ellu.
Seinamaalid ja reljeefid .
• Etruskide tähtsus – roomlased võtsid
paljud kasulikud oskused neilt üle.
Klassikaline Rooma jaotatakse:
1. Kuningate ajastu (vanim), 753-510 eKr. 2. Vabariik. Varajane ja hiline , 510-30 eKr. 3. Keisririik . Varajane ja hiline , 30 eKr-476 pKr. 4. Lääne- ja Ida-Rooma e. Bütsants. Jaotati 395.
ARHITEKTUUR , Põhilised ehitusmaterjalid :
- Tellis - Lubimördi kasutuselevõtmine võimaldas uusi
konstruktsioone – kaared , võlvid (silinder- ja ristvõlv), kuplid. - looduslik kivi - Nn. ‘rooma betoon’, (segu, kuhu lisati väikeseid kive) - kasutati rauast tõmbe, klambreid, vardaid etc - kõrgelt oli arenenud krohvitöö
Kasutati viit orderit :
1. Rooma- dooria order 2. Rooma-joonia order 3. Korintose order (põhiliselt
kasutatav, kõige toredam) 4. Toskaana order- kasutati militaarehitiste puhul. 5. Komposiitorder
Komposiitkapiteel ( kapiteel - joonia kapiteeli voluudid ülaosas ja korintose akantuslehed allosas,
Basiilikad – kohtu ja ärihooned. Pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille kaks rida sambaid kolmeks lööviks jaotas.
Aatriumelamu – tüüpiline rooma elamu, milles pearuum ( aatrium ) ülavalgustusega ja selle all asuva sisebasseiniga.
Triumfikaared – Vana- Roomas toimunud tähtsa sündmuse või võiduka väepealiku auks ehitatud monumentaalne atikaga vabalt seisev väravaehitis
Akveduktid – rennikujuline veejuhe, mille abil varustati Rooma riigi linnu veega.
Foorum - peaväljak. (1 saj. eKr). Kaubanduslike, poliitiliste ja kultuslike ürituste keskus.
Amfiteatrid ja staadionid – vaatemänguehitised, kus pealtvaatajate istmeread asetsevad ellipsikujuliselt ümber ovaalse platsi
Kassettlagi – süsteemselt paigutatud kassettidest lagi, võlv.
Kassett – neljakandiline, hulknurkne või ovaalne raamistatud süvendpind laes .
Termid – antiikaja kümblusasutused
EGEUSE KULTUUR e. Kreeta - Mükeene
Kreeta suurim loss – Knossos – on osaliselt säilinud. See koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal,
sammassaale, vaateterrasse, vannitube
Kreeka jaotatakse oma arengu järgi neljaks etapiks

antiik e Homerose ajajärk – ca 11-9saj. eKr

arhailine e. vana aeg – ca 600-480eKr

klassikaline e. õitseaeg – 480-323eKr – kõrgperiood

Hellenistlik e hiline aeg
dooria sammas – kõige vanem, jässakam, lihtsam.
joonia sammas – eelmisest kitsam, õblukesem, elegantsem
korintose sammas – on kõige külluslikum, dekoreeritum.
Karüatiid – maani rüüs seisva naise skulptuur , mis klassikalises arhitektuuris (talastikku kandes) asendab sammast
Atlant – täis- või poolfiguurne tugisammas , kannab ja kaunistab talastikke, rõdu vms
Kontrapost – tasakaal vastandasendeis olevate inimese kehaosade, nt tugi- ja nõjajala, vahel
Krüselefantiintehnikas figuurid – puidust sisu, keha jäljendavad osad kaetud elevandiluuplaatidega, riided ja relvad jäljendati kuldplekiga.
Kore – vabaplastiline naise kuju. (Vana Kreeka arhailises skulptuuris kasutati
ka karüatiididena).
Kuros – vabaplastiline alasti noormehe kuju
Pinakoteek – ruum kunstiteoste hoidmiseks.
Stiilide segu tulemusena sündinud komposiitkapiteel (joonia voluut kapiteeli ülaosas
ja korintose kapiteelile omased akantuselehed alaosas).
Mausolose järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks
Meander – paelornament lainjaist või täisnurgi murtud joontest. Nagu laineornament, mis on kandiliseks läinud.
Palmett – väljasirutatud käe kujutis lehena, viieleheline (esineb ka kuuelehelisena)
motiiv , väga palju kasutati kreeka nõudel.
Vaasivormid :
Amfora – kõrge, kahe käepidemega (savi)nõu, laia jala ja kitsa kaelaga . Veini hoidmiseks.
Krateer – laia avaga ja kahe sangaga nõu, veini segamiseks.
Hüdria – kolme käepidemega veenõu
Küüliks – kylix – lai, madal, jala ning kahe sangaga jooginõu.
Geomeetrilises stiilis vaas – punased savist vaasid kaunistati musta siksakkidest, meandrist, rombidest, skemaatilistest figuuridest jm. koosneva dekooriga.
Mustafiguuriline vaasimaal – figuurid maliti musta värviga helepunasele savipinnale, heledamad pinnad saavutati kraapimisega.
Punasefiguuilised vaasid - foon värviti mustaks, figuurid jäid heledaks ning
detailid maaliti peene pintsliga peale
Bütsants
-Bütsantsi kapiteelid – kaks üksteise peal asetsevate , ülalt laienevate tahkudega kapiteelid, mida katavad reljeefsed taimemustrid ning loomakujutised.
- Minarett – mošee eesõues asuv või sellega külgnev ringrõdudega kõrge torn, millest muezzin kuulutab palvuse algust. Oli algselt massiivne , välise keerdtrepi, hiljem sisetrepiga, ümar, neli-, või hulknurkne või spiraalne torn.
- Mosaiik – pinnakaunistus, mille ornamentaalne või figuratiivne kompositsioon moodustub väikestest pinnale kinnitatud klaasist, kivist, marmorist jt. materjalidest kokkupandud tükikestest.
-Ikonoklasm – ikoonikultuse vastu suunatud sotsiaalpoliitiline ja religioosne liikumine
-Bütsantsis. Toimus massiline pühapiltide ja –kujude hävitamine.
Vanavene
- Ikoon – pühapilt kreekakatoliku ja vene õigeusu maades. Jeesus Kristuse, Jumalaema , pühakute ja pühaks peetavate piiblitegelaste kultuseotstarbeline kujutis.
-Ikonostaas – ikoonidest koosnev sein. Vene ikoonimaal on heledamates toonides kui Bütsantsi oma.
- Kreml – keskaegse vene linna kindlustatud südamik ; algselt mullast ja palkidest, 16-17 sajandist alates kivimüüride ja –tornidega. Harilikult oli ümbritsetud ka vallikraaviga. Kremlis elasid nii ilmalikud kui vaimulikud
Islam
-Mošee – islami sakraalehitis . Igas mošees on koht, kus moslemid saavad end enne palvust pesta, enne sisenemist võtavad nad kingad jalast. Peamise palvesaali põrandal on matid, millel palvetajad saavad põlvitada
-Islam, muslim – araabia k. – alistumist ja see kes on alistunud Allahile.
- Koraan – moslemite püha raamat, enamik moslemeid õpib juba lapsena suuri osi sellest pähe.
-Hadž, hajj – islamiusuliste palverännak Mekasse. Moslemite aasta XII kuu teisel nädalal. Iga moslem , kes suudab, peab korra elus selle läbi tegema. Hadž toimub kord aastas, kindlal ajal.
- Ramadan – moslemite aasta (354 päeva) üheksas kuu. Ramadani ajal toimub paast, mis algab iga päev koidu ajal ja lõpeb kohe pärast päikeseloojangut. Paastu ajal ei tohi süüa, juua, suitsetada. Samuti püüavad nad selle aja jooksul kogu koraani läbi lugeda.
-Minarett – mošee eesõues asuv või sellega külgnev ringrõdudega kõrge torn, millest muezzin kuulutab palvuse algust.
- Meka - Islami kõige püham linn
-Kaljutempel,- Kubbat as-Sahra, ( Omari mošee)
Väidetavalt jagunesid: kristlased – sõdalased ja loomakasvatajad, maurid – käsitöölised ja taimekasvatajad, juudid – intellektuaalid ja õpetlased.