Maastikuarhitektuuri ajalugu (0)

Aatrium - vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes ; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi.
Akvedukt - üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega.
Avenüü- lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav.
Basiilika - keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis.
genius loci- Tähendas mingi paiga looduslikku omapära, inglise maastikuaeda võeti see mõiste üle metafoorina rooma poeesiast.
Grott- tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat.
„ha-ha“- üllatushüüe, kasutatud nähtamatu piirde tähistamiseks maastikuaias: see oli peidetud kraav, mis pidi suurendama looduslikku ilmet aias, toimis lammastele piirdena, lõi ideaalse pastoraalse maastiku.
Kaskaad - vesitrepp, joastik, astmeliselt langev tehislik veejuga või veevärav. .
Parter- aias oma olemuselt korrapärane dekoratiivistutus, tihti hoonega seotud: käsitleb tavaliselt geomeetrilisi vorme või taimornamentikat; võib moodustada pügatud puudest ja hekkidest, lilleistutustest, murukujunditest või modelleeritud murupindadest, basseinidest, värvilisest kruusast vms
Paviljon - tavaliselt väikesevõitu katusega aiaehitis; läänemaailmas tihti klassitsistlik aiatempel või omapärane vaatepaviljoni või -torniga.
Pergola - lehtla, sammaste, piilarite vms püsttugedega ristikujulise katusega või ümarehitis , millel kasvasid vääntaimed.
Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad.
Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum.
William Robinson- aluse panija looduslikule aiakujundusele
Reginald Blomfield- arvas et planeerimine on vajalik
19. sajandi “roheline liikumine” pani aluse unistusele linnast kui aiast = aedlinn.
G. Jekyll - aiakunstnik, robinsoni idee järgija
West- valge ja roheline, jugapuu , cotagge stiil
F.L.Wright- maastik pluss arhitektuur
R. Verey- kasutas palju sibullilli, kasutas oskuslikult taimi
B.Chatto- rajas kruusasele alale lopsaka aia, õpetas kuidas leida erinevatele kohtadele vastavaid taimi, mis ei vaja palju hooldust .
P.Oudulf- kõrrelised , värvikamma, Hollandi aiakunstnik, lilleaasad
M.Ruys- vältis kõverjooni, ruudu ja kolmnurgakujulised blokid, Hollandi aiakunstnik, taaskasutas materjale
J. Brookes- Inglise aiakunstnik, traditsiooniline inglise aed
F. Steele- Ameerika maastikuarhitekt, renesanssiaed
T. Chruch- Ameerika maastikuarhitekt, lihtsus, avarad vaated, abstraktsed vormid
F.charuncho- Hipaania aiakunstnik, viljapõllud- parterid, kivideks pügatud pukspuud
J. Wirtz- belgia aiakunstnik, peegelduv veepind , pügatud hekid skulptruuidena, kõrrelised
Ron Herman - Ameerika maastikuarhitekt, Jaapaniaed, lihtne selge vorm
T. Delaney- Amerrika aiakunstnik, julged värvid ja materjalid, väike rõhk taimedel

Scwartz- ameerika aiakunstnik, installatsioonid
Rondeel on ümmarguse või poolringikujulise põhiplaaniga lai suurtükitorn
Boskett- lõigatud puudest või põõsastest kujundatud iseseisvat ruumi moodustav tervik, oma olemuselt geomeetriline või ebareeglipärane.
Ekseeder- aedades üldiselt poolkaarekujuline väljak , poolkaarekujuline või hulknurkne seinasüvis või -nišš.
Arboreetum- puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks.