Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rooma Kunst (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Patriitsid - rooma riigi kodanikud
Foorum - turuplats
Suburba- foorumi teisel küljel asuvad vaeste roomlaste kvartalid
Akveduktid -veejuhtmed
Stoola-jõuka rooma naise riietus
Pilaster - seinast eelduv nelja tahuline sammas
8.saj e.kr rajati rooma linn, roomlased võtsid kasutusele
lubjamõrdi- millest tehti võlve , haare , kupleid. Kasutati
põhiliselt korintose stiilis sambaid, komposiitkapirteelid, sambad
kaunistuseks, poolsammas - pool seina peal, pool väljas, pilaster-
seinast eemalduv 4-tahvline sammas (kaunist, seina tugevdamiseks).
Aatrium - laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus .
Amfiteater- teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks
ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna
tõusvate istmeridadega.
Triumfikaar - algselt võidukaile rooma väejuhtidele püstitatud
auvärav.
Term - avalik saun vana-roomas
Basiilika- kolme või enamlööviline piklik hoone
Lööv- tavaliselt piki basiilikat paiknevad, omavahel sammastega
eraldatud piklikud ruumiosad
Colosseum (70-80 p. Ekr)ehitati keiser Vespasianuse auks- dooria ,
joonia, korintose; pidustused; 50 000 vaatajat ; 80 sissepääsu.
Keiser Constantinuse triumfikaar (4.saj algus).
Keiser Trajanuse sammas (2. saj algus).
Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju (2. saj).
Panteon 2.saj (kõikidele jumalatele pühendatud tempel).
Kasutati telliseid ja betooni(põhilised ehitusmaterjalid )
Rooma skulptuur ja maalikunst - õitses portreekunst, tehti
Rooma Kunst #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marthakak Õppematerjali autor
rooma kunst, spikker

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

ROOMA KUNST

ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg ­ 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt ­ algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma.

Kunstiajalugu
thumbnail
20
doc

Vana-rooma sisutihe konspekt

Sissejuhatus I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik ­ praegune Itaalia ­ oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad

Kunstiajalugu
thumbnail
3
doc

Rooma kunsti konspekt

ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg ­ 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt ­ algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma.

Kunstiajalugu
thumbnail
7
docx

Konspekt ptk 15-18

Konspekt (ptk 15-18) Etruski kunst Levis 8-3 saj eKr. Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahel. Ala oli rikas maavarade jms poolest. Metallesemeid toodeti rauast, pronksist, kullast. Oli linnade liit. 7-6 saj oli hiilgeaeg.Etruskid oli Rooma linnriigi viimased valitsejad. Ka kunst avaldas suurt mõju.Päritolu kahtlane. Osatakse tekste lugeda, kuid tekstid on sisuliselt piiratud-seega on raske keelt ja kultuuri mõista. Teadmised kahtlased. Haruspeksid ­ kuulsad ennustajapreestrid, ennustasid ohvriloomade maksa põhjal jumalate tahet. Täringumäng: ajaviide ja ka rituaal. Segunesid kreeklastega. Peamiselt säilinud matmisehitised. Hauaehitised: tunnelid, mis laienevad mõnes kohas kambriks; kuplitaolised mullaga kaetud

Kunstiajalugu
thumbnail
17
docx

Vana rooma kunst

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?

Kunstiajalugu
thumbnail
10
odt

Gümnaasiumi kunstiajalooks vajalikud mõisted.

alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt põimitud lehe- ja väänlamotiividega ornament. arhailine - vanaaegne, ka vanamoeline. arhitekt — ehituskunsti eriteadlane, hoonete kavandaja, ehituskunstnik. arhitektuur — ehituskunst.

Kunsti ajalugu
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu 11 klassi materjal, eksamiks

1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2

Kunstiajalugu
thumbnail
3
doc

Kreeka, Kreeta ,Rooma

1 ) Giza püramiidid Kairos ­ Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum ­ haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias ­ krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud ­ linnade liit. Hiilgeaeg ­ 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid ­ surnute linnad ­ hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti

Ajalugu




Kommentaarid (2)

timo009 profiilipilt
Timo Puistaja: sain KT tänu materjalile 5! Aitäh.
22:08 10-12-2009
ownzor profiilipilt
ownzor: naise
18:11 26-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun