Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhjasõda (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
Põhjasõda #1 Põhjasõda #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor muna333 Õppematerjali autor
eesi ajalugu- põhjasõda
(konspekt)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Põhjasõda

Põhjasõda 1. Mis olid Põhjasõja eeldused, sõjas osalenud riigid ? Saksa vürstiriik (Saksa kuurvürst August II Tugev), Taani kuningriik (Taani kuningas Frederik IV) ja Venemaa (Vene tsaar Peeter I) olid vastu Rootsi ülemvõimule Läänemerel. Oli Rootsile vaenulik poliitika, kuna troonile tuli uus kuningas, kel ei olnud kogemusi ega ka oskusi ning samas aadlikud ajasid Rootsivastast poliitikat. 1697.a näljahäda 1699.a luuakse Rootsi vastu liit Rootsi läheb oma liitlastega tülli, kes oli isegi juba omavahel tülis ning tulemusena 12. veebruar 1700.a algab sõda. 2. Narva lahing (osapooled, vägede suurused, tulemus) Narva lahing algas 19. november 1700.a. Osapooled:Venemaa ja Rootsi

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Veneaeg - Eesti pärast põhjasõda

27. Eesti pärast Põhjasõda Sõjast laastatud maa  laastas rohkem kui mistahes teine sõda  Eestis alla 150 000  rahvas aga kosus, 18. saj lõpuks 500 000 in Balti erikord  venelastele tähtis aadlike toetus → anti riigistatud mõisad tagasi  aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus  Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir  keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad  maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid  aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest  omavalitsus ka linnadel  Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng Põllumaj  välja veeti: vilja, viina, härgi Talurahva olukord

Venemaa
thumbnail
2
doc

Eesti vene ajal

Peeter Suur ­ Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II ­ Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I ­ Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown ­ Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII ­ Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly ­ Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 ­ Põhjasõja algus, Narva lahing. 1704 ­ Vene väed vallutasid Tartu ja Narva. 1710 ­ Eestimaa rüütelkond ja Tallinna raad alistuvad, otsene sõjategevus lõppes.

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Varauusaeg konspekt 11. klass

11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 ­ Liivi sõja algus 1561 ­ Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 ­ Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 ­ Tartu ülikooli asutamine 1684 ­ Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 ­ Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 ­ Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 ­ Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 ­ Põhjasõja algus 1710 ­ Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 ­ 1739 ­ I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 ­ II koolikorralduskava, 1783-1796 ­ Asehalduskord 1784 ­ Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler ­ kuramaa hertsog Karl IX ­ Rootsi kuningas Karl XI ­ Frederik IV ­ Taani kuningas, kes osales Rootsi vastases li

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

PÕHJASÕDA Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt · Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse Sõja käik: · 1700 12. veeb. ­ Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi ­ Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis ­ Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. ­ Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad ­ Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. ­ Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli ­ Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 ­ Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 ­ Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi ­ Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni ­ Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli ­ Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. ­ Vallutati Narva linn

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Vene aeg: Eesti pärast Põhjasõda

Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest või tegevusalast. Põhjalikult muudeti maksukorraldust- kehtestati pearahamaks. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama hingeloendusi, mis siiani ajaloolastele väärt informatsiooni annavad. 1765 kinnitas kindralkuberner Browne positiivsed määrused. Need olid talupoja elu kergendavad nõudmised mõisnike jaoks.  Talupoeg sai õiguse vallasvarale  Mõisakohustused täitnud talupoeg võis põlusaaduste ülejäägid vabalt turustada  Mõisakoormistele seati kindlad piirid, mida mõisnikud ei saanud suva järgi muuta  Talupoegade karistamiseks määrati maksimaalselt 30 vitsahoopi  Talupoegadele anti õigus ülekohtuseid ja seadusi mittejärgivaid mõisnikke kohtusse anda Kuigi see oli suur samm edasi, jäid talupojad siiski pärisorjadeks ja olukord

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Põhja sõda

PÕHJA SÕDA 17001721 17. sajand oli Rootsi oma võimsuse tipul, mis häiris nii Poolat, Taanit kui ka Venemaad. Nende riikide omavahelised suhted paranesid ja 1699 sõlmisid August II tugev, Reener I ja Frederick IV liidu Rootsi vastu. Samal ajal halvenes Rootsi olukord, olid väga rasked näljahädad. Troonile sai Karl XII. Rootsi sõjaline võimsus säilis tänu suurele vabade talupoegade hulgale. Sõda algas 12 veebruaril 1700 August II rünnakuga Riia linnale. Pikaajaline edutu piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi PõhjaSaksamaal. Augustis 1700 sundisid Rootslased Taani sõjast välja astuma. Suvel 1700 kuulutas Rootsile sõja ka venemaa ja septembris jõudsid esimesed väeosad Narva alla. Narva piiraminekujunes venelastele raskeks. (halvad teeolud ei võimaldanud vägesid varustada, laskemoon lopes, Peeter I lahkus).

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Varauusaeg Eestis

1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. Laastav sõda: katk, nälg, rahvaarv 120 000- 140 000 (enne poole suurem), Saaremaal pari olukord, Järvamaa tühi Ivo Schenkenberg- juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka, ,,Liivimaa Hannibal" Balthasar Russow- kirjutas Liivimaa provintsi kroonika, kust saab lugeda Liivi sõja kohta Jätkusõjad Sigismund III- Poola (1587) ja Rootsi (1592) troonil, riikide omavahelised pinged. Karl IX haaras Rootsis võimu ja 1604 asus troonile. 1600. kuulutas Poole Eestimaa oma valduseks, paljud nägid temas Liivimaa ühtsuse taastajat. 1617. Stolbovo rahu Vene ja Rootsi vahel, Rootsile Ingerimaa. 1625. rootslastele Tartu 1629

Ajalugu




Kommentaarid (4)

Xarro profiilipilt
Xarro: normull, natuke kirjavigu aint'...
21:40 16-02-2009
susu profiilipilt
susu: oli abi
19:07 08-02-2011
kebaza profiilipilt
kebaza: hea!!!
23:38 14-12-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun