Kui tulu laekumine toimub pikema perioodi jooksul, kajastatakse tulu laekuva raha nüüdisväärtuses. Enamasti saadakse tulu rahalises vormis [1 : 176]. Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · tulude liigitus (sh kindlasti alaliigitus); · tulude arvestamise kord; · dokumentide vormistamise, kinnitamise kord; · tulude deklareerimised ja maksustamine; · tulude inventeerimise kord; · aruanded; · kontode kasutamine pearaamatus; · vastutajad [1 : 178-179]. Tulud jagunevad raamatupidamises kolme suuremasse kategooriasse: · müügitulu; · muud äritulud; · finantstulud [1 : 176]. 5.1.1 Müügitulu Müügitulu on aruandeperioodi toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu [8 : 56]. Müügitulude liigituse kehteseab iga ettevõja vastavalt oma ettevütte äritegevusele ja vajadustele. Müügitulude kajastamine toimub vastavalt raamatupidamise ja
SISSEJUHATUS Käesoleva aruanne koostaja läbis üle kahesaja tunnise raamatupidamise praktikat raamatipidamisassistendi rollis täis töökohaga. Praktika objektina oli AS XXX, Mäealuse 1, Tallinn. Praktika läbimise ajal autor tutvub erinevate dokumentidega, mis on seotud raamatupidamisega ja saab praktilisi kogemusi raamatupidamises, teiste sõnadega aitab pearaamatupidajale vormistada dokumente ja teha kandeid pearaamatus, mille käigus kinnitab oma teoreetilisi teadmisi. Praktika läbimise peaeesmärk on rakendada teoreetilisi teadmisi praktikaettevõttes ning omandada praktilised kogemused raamatupidamises seostades teoreetilises õppetöös omandatud teadmisi tegelikkusega. 3 1 TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA AS XXX on asutatud erakapitalil 1996. aastal Tallinnas.
Nimetus numbriline kood või sõna(selgitus). Kontoplaan - Kindel süsteem majandustehingute tulemuste kajastamiseks. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Avatakse aruandeperioodi algul pearaamatus bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot : aktivakirjete aktivakonto ja passivakirjetele passivakontod 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis : aktivakonto algsaldo deebetisse ja passivakonto algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3
OMAKAPITAL SUURENEB SAMAL AJAL NING SAMAS SUMMAS OÜ A ostjatelt laekumata arvete algjääk oli 1000EUR ja lõppjääk 2500EUR. Kui ostjatele müüdi perioodi jooksul kaupa võlgu 10000EUR eest, siis perioodi jooksul laekus ostjatelt: 8500EUR OÜ A palgavõla lõppjääk on 2500EUR. Kui perioodi jooksul arvestati töötajatele palka 10 000EUR ja maksti 11 000EUR, siis palgavõla algjääk oli: 3500EUR Passiva on BILANSI PAREM POOL Pearaamatus kajastatakse: majandustehingud süstematiseeritult. Proovibilansis ilmneb kõige tõenäolisemalt järgmine viga: Deebiteeritavate kontode ja kreediteerivate kontode summad ei ole võrdsed Proovibilansis kajastatakse: KONTODE LÕPPJÄÄGID Raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. See on: JÄRJEPIDEVUSE JA VÕRRELDAVUSE PRINTSIIP
Majandustehingute registreerimisel raamatupidamises toimitakse järgmiselt: 1. perioodi algul avatakse bilansi alusel kontod, 2. kõik majandustehingud registreeritakse esmalt kronoloogilises arvestusregistris ehk päevaraamatus, 3. seejärel kantakse registreeritud majandustehing kontodele ehk pearaamatusse, 4. perioodi lõpul suletakse kontod, mille jäägid kantakse bilanssi. Vaatleme näidet, kus on esitatud alapeatükis 3.1 toodud majandustehingud päevaraamatus ja pearaamatus. Näide 3 Esmalt on meil algbilanss: BILANSS (01.01.200x.a.) AKTIVA PASSIVA Kassa 28 000.- Aktsiakapital 71 000.- Muu materiaalne põhivara 58 000.- Aruandeaasta kasum 15 000.- Kokku 86 000.- Kokku 86 000.-,
Saadud summa moodustab põhivara, jääk maksuvuse. KONTRA PASSIVA KONTO: Reageerib mingi passiva konto jääki, kuid on see juures aktiva konto iseloomuga. Passivas seda näidatakse märgiga. SÜNTEETILINE KONTO: Peakonto, mille all võib olla mitu analüütilist kontot nt. sünteetilised kontol võlad tarnijatele võivad olla analüütilised kontod tarnijate lõikes. Nt. Kontole materjalid avatakse analüütilised kontod iga materjali lõikes. Sünteetilised kontod avatakse pearaamatus nendel peetakse ainult rahalisest arvestust aruande koostamiseks. ANALÜÜTILINE KONTO: ON sünteetilise konto algkonto. Analüütilisel kontol peetakse analüütilist arvestust, mis on detailsem, peetakse eraldi registrites(raamat, leht, tab. Jne) Analüütilist kontot peab tavaliselt laotöötajad. KULUKONTO: On aktivia konto isel. Perioodi sisesed kulud, kulude rühmitamiseks ja kogumiseks. Ei ole majandusaasta alguses saldot. Aasta jooksul kogunevad kulud konto
Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. Sularaha arvestus toimub raamatupidamises kahel kontol erinevate valuutade kohta. Kõik arveldused välisvaluutas kajastatakse tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursivahed kajastatakse muudes ärituludes või -kuludes. Inventeerimisel arvestatakse välisvaluutas sularaha inventeerimis- ja/või bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ümber ja valuutakursi muutused kajastatakse finantstulu või -kuluna. Kanded pearaamatus: 1. Sularaha laekumine kassasse: D 1010 Kassa K **** Pank/Ostjate tasumata summad/Aruandvad isikud jne. 2. Sularaha väljamaksed. D **** Pank/Ostjate tasumata summad/Aruandvad isikud jne. K 1010 Kassa 9 3.3. Välisvaluutatehingute arvestus Välisvaluutas arveldused toimuvad eraldi kontol. Välisvaluutas laekumisi ei konverteerita eesti kroonidesse
saavad ligi pangale ettevõtte juhataja ning raamatupidaja. Pangakaartide tehingute aruandeid kontrollib raamatupidaja ja kinnitab juhataja. Pangaintresside laekumisi kajastatakse muudes ärituludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes. Pangakontode numbrid on järgmised: 10121 10131 Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Kanded pearaamatus: 1. Kliendi summa laekumine: Deebet 10121(EEK) pank Kreedit 1031 ostjate tasumata summad 2. Tarnijale maksmine: Deebet 2131 võlad tarnijale Kreedit 10121 (EEK) pank 11 3. Arveldusarve jäägi ümberarvutamine bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga toimub järgmiselt. Kahjumi tekkimise korral: Deebet 10122(USD) pank Kreedit 3204 kasum valuutakursi muutustest
miinimumi): * Indrek Ints - tükipalk 30 toodet 12 EUR/tk Kõik töötajad on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ( 2%) 12)28.02. kantakse arveldusarvelt veebruarikuu palgad ( märtsikuus on firmas kollektiivpuhkus) NB! Märtsikuus majandustehinguid ei toimunud. Raamatupidaja täitis kohustuslikud maksudeklaratsioonid ja teostas vajalikud maksuülekanded tähtaja saabudes.. Kajastage pearaamatus tähtajaliselt maksuülekanded . Tähtaja peame ise välja nuputama. Kui palk kantakse nt märtsis siis maksud tuleb kanda järgmise kuu neljandal Ülesanded: 1. Majandusoperatsioonide kajastamine: * sisestage algsaldod zurnaal-pearaamatusse ja looge varade, kohustuste, kulude ja tulude kontosid nii palju kui vajalikuks peate, üleliigsed kustutage * kontodele kandmisel võib ette tulla kahekordset lausendamist( näit. palga arvestamine ja samal ajal ka sotsiaalmaksu jm arvestamine)
täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuetega. d. Finantsarvestuse ülesanded: 1)Dokumenteerimine – ärisündmuste kronoloogiline registreerimine päeva- ja pearaamatus 2)Informatsooniülesanne sise- ja välistarbijatele – vara, kohustuste ja omakapitali momentseisu väljaselgitamine (bilanss), kasumi (kahjumi) perioodiline väljaselgitamine e. Majandusaasta aruande taksonoomia • Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum • Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on
eraldi kontot. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod. Ajutisteks nimetatakse neid seetõttu, et neil puudub algsaldo ning ka lõppsaldo. Sünteetiline konto on peakonto, mille all võib olla mitu analüütilist kontot. Sünteetilised kontod avatakse pearaamatus, nendel peetakse arvestust ainult rahalises väärtuses ning nende alusel koostatakse raamatupidamise aruanded. Analüütilised kontod on sünteetiliste kontode allkontod. Analüütilisel kontol peetakse analüütilist arvestust mis on detailsem kui sünteetilisel kontol. Kontraarkontod täpsustavad vastava konto saldot- nt tõenäoliselt mittelaekuvad arved. 9) Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning nende sulgemise kohta.
Kaks dokumendimaksete põhiliiki on akreditiiv ja inkasso. Akreditiiv on ostja panga kohustis tasuda müüjale kauba eest, kui müüja poolt esitatud dokumendid tõendavad, et kaup on teele saadetud. Inkasso on raha sissenõue, mille kauba müüja esitab kauba ostjale. Koos maksenõudega esitab müüja ostjale ka kauba saatedokumendid, mida ostja ei saa pangast kätte enne kauba eest tasumist. Kui majandusüksusel on rohkem kui üks kassa või rohkem kui üks arveldusarve pangas, võib pearaamatus ühendada kõik kassad ja kõik pangakontod ühele kontole, kuid abiregistrites tuleb pidada eraldi arvestust. Aktsiad ja muud väärtpaberid Väärtpaber on dokument, mis tõendab selle omaniku nõudeõigust, omandiõigust või osalusõigust ja tulu saamise õigust väärtpaberi emiteerimisel määratud puhul ja vormis. Sel bilansikirjel kajastatakse lühiajalisi finantsinvesteeringuid (aktsiaid, võlakirju, obligatsioone, fondiosakuid jne)
13.Mis andmed peavad kirjas olema algdokumendis? Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev, tehingu majanduslik sisu, tehingu arvnäited, tehingu osapoolte nimed, aadressid, allkiri, järjekorra nr. 14.Nimeta näiteid algdokumentidest. Pangaväljavõted, müügiarved, ostuarved, tööturu arvestuse dokumendid. 15.Millistes dokumentides kajastuvad majandustehingud süstematiseeritult ja ajalises järjekorras? Süstematiseeritult pearaamatus Ajalises järjekorras - päevaraamatus 16.Kui kaua tuleb säilitada algdokumenti? Algdok, registreid peab säilitama seistse aastat, alates vastava majandusaasta lõppust 17.Mis on tekkepõhine arvestus? - tehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud 18.Kes peavad koostama Raamatupidamis sise-eeskirja? Raamatupidamiskohustulane 19.Bilansi põhivalem varad = kohustused + omakapital 20
toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud b. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid: majandusüksuse printsiip jätkuvuse printsiip arusaadavuse printsiip olulisuse printsiip tulude ja kulude vastavuse printsiip c. Raamatupidamisarvestuse hea tava raamatupidamise võte d. Finantsarvestuse ülesanded : 1)Dokumenteerimine ärisündmuste kronoloogiline registreerimine päeva- ja pearaamatus 2)Informatsooniülesanne sise- ja välistarbijatele vara, kohustuste ja omakapitali momentseisu väljaselgitamine (bilanss), kasumi (kahjumi) perioodiline väljaselgitamine e. Majandusaasta aruande taksonoomia · Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum · Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on
miinimumi): * Indrek Ints - tükipalk 40 toodet a 12,5 EUR Kõik töötajad on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ( 2%) Kõik palgad kantakse üle töötajatele panga kaudu 31.03.2011. 12.) Viidi kogu sularaha kassast arveldusarvele panka NB! Aprillikuus firma majandustegevus puudus. Raamatupidaja koostas kohustuslikud maksudeklaratsioonid ja teostas tähtaja saabudes vajalikud maksuülekanded Kajastage pearaamatus tähtajaliselt raamatupidaja poolt teostatud maksuülekanded . Ülesanded: 1. Majandusoperatsioonide kajastamine: * sisestage algsaldod zurnaal-pearaamatusse ja looge varade, kohustuste, kulude ja tulude kontosid nii palju kui vajalikuks peate, üleliigsed kustutage * kontodele kandmisel võib ette tulla kahekordset lausendamist( näit. palga arvestamine ja samal ajal ka sotsiaalmaksu jm arvestamine)
raamatupidamise aasta-aruanded ja teised seadustega sätestatud dokumendid antakse likvideerimise järgselt üle riiklikule registrile; Üksikküsimustes tuleb lähtuda raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, vastu võetud standarditest ning kinnitatud metoodilistest soovitustest. Finantsarvestuse ülesanded- 1)Dokumenteerimine – ärisündmuste kronoloogiline registreerimine päeva- ja pearaamatus 2)Informatsooniülesanne sise- ja välistarbijatele – vara, kohustuste ja omakapitali momentseisu väljaselgitamine (bilanss), kasumi (kahjumi) perioodiline väljaselgitamine. Majandusaasta aruande taksonoomia- *Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum. *Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on
Konto Konto nimetus nimetus Kirjendi Rea nr. Kuupäev Dok. nr. Käive sisu Deebet Kreedit Deebet 1. 2. 3. Pearaamatus on leitavad andmed kõikide kontode liikumiste kohta, igal kontol on vajalik algsaldo, käive ja lõppsaldo. 18 9 Raamatupidamiskohustuslane Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt. Eesti raamatupidasmise seaduse järgi on raamatupidamiskohustuslasteks: 1
3.2 Arevelduskonto ja muud pangakontod, nende arvestus Pangakontode numbrid on järgmised: 1020 1021. Arveldusarved asuvad Swedbankis ja SEB pangas. Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Pangaintresside laekumisi kajastatakse muudes finantstuludes. Pangatehingute liikumised kirjendatakse raamatupidamisprogrammis iga nädala tagant. Kanded pearaamatus: 1) Kliendi summa laekumine: Deebet pank 7 Kreedit ostjate tasumata summad 2) Tarnijale maksmine: Deebet võlad tarnijale Kreedit pank 3.3 Kassatehingud Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order, mille allkirjastab ja kinnitab juhatuse liige.
kuupäev, debiteeritavad ja krediteertitavad kontod ning summad, majandustehingu lühikirjeldus ja algdokumendi number. Igale alg- ja koonddokumendile kantakse lausendi koostalmisel dokumendi liigi ja registreerimise järjekorra number, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summad. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat ja süstemaatiliseks registriks on pearaamat. Päevaraamatus on kõik majandusoperatsioonid kuupäevalises järjekorras, pearaamatus registreeritakse tehingud kontode lõikes. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamikirjendi järekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (paradusdokument).
Mitterealiseeritavate varude kajastamisel lähtuvad kontserni ettevõtted alljärgnevatest põhimõtetest. 14 Varude hindamisel tuleks arvesse võtta mitterealiseeritavusest tulenevat vähendust, kui varude müük on aeglane, varud sisaldavad aegunud tooteid, varud sisaldavad kahjustatud tooteid ja ettevõttel on üleliigseid varusid 3.3.2 Inventuur Et tagada varude, lõpetamata toodangu ja valmistoodangu hindamise kvaliteet, st õiged kogused pearaamatus ja aegunud varude tuvastamine, tuleb alljärgnevalt toodud põhimõtete kohaselt läbi viia inventuure. Inventuur tuleb läbi viia vähemalt iga majandusaasta lõpul (see on miinimumnõue, mis kehtib kontserni kõikide ettevõtete puhul) ja vastavalt kontserni ettevõttes kehtivatele poliitikale (st inventuure võib läbi viia ka sagedamini). 3.3.3 Konsignatsioonimüük Konsignatsioonimüügi korral kohustub kauba saaja (st ostja) kauba tarnija (st müüja) nimel edasi müüma.
6.14. Kulude arvestus Osaühing kajastab kulusid eraldi. Nende kulude analüütilist arvestust peetakse kirjete viisi, pidades silmas kasumiaruande kirjeid ja ettevõtte vajadust. 6.15. Aruannete koostamine Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse kogu informatsioon, mille järgi on võimalik saada ettevõtte varast, kohustustest, omakapitalist, kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärne ülevaade. Bilansikirjete summad tulenevad pearaamatus peetavate kontode käivetest ja saldodest. 6.16. Muudatuste sisseviimine Raamatupidamise sise-eeskirju täiendavad EV raamatupidamise seadus, EV Valitsuse vastavasisulised määrused, EV Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid ja metoodilised soovitused ning kehtivad õigusaktid, mis käsitlevad riiklikke ja kohalikke makse. 15 Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse OÜ juhatusega kooskõlastatult
toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud - Majandusaasta aruande koostamine: · majandusüksuse printsiip · jätkuvuse printsiip · arusaadavuse printsiip · olulisuse printsiip · tulude ja kulude vastavuse printsiip · jne Finantsarvestuse ülesanded: - Dokumenteerimisülesanne (ärisündmuste kronol. registreerimine päeva- ja pearaamatus) - Informatsiooni ülesanne sise- ja välistarbijatele (bilanss, kasumiaruanne) b. Raamatupidamisaruanded c. Tulu - sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustiste vähenemine ja mis suurendavad ettevõtte omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali (s.o aktsiakapitali laiendamine) Muud tulud - pole tulnud põhitegevusega tegelemisest. d
• Arvestus andmeid võrreldakse perioodiliselt tegeliku olemasolevate varade ja kohustustega ja hälvete ilmnemisel reageeritakse neile. Mida kvaliteetsemaks hindab audiitor sisekontrolli seda väiksemaks võib kujuneda tema enda töömaht. Mida rohkem on kaardistatud ettevõtte infovoogusid, seda väiksemad on riskid ja kontroll on lihtsam. Infovoog on majandustegevusest tulenev andme kogum, mis lõpptulemusena fikseeritakse pearaamatus. 3. Avastamise risk- tähendab seda, et auditi protseduuride testi iseloomu tõttu ei avastata kõiki olulisi vigu. See on ainukene risk, mida audiitor saab isiklikult mõjutada. 4. Auditeerimise ehk kogurisk- kujuneb erinevate osariskide koosmõjul. Mida suuremaks hindab audiitor tegevusriski ja sisekontrolli riski, seda põhjalikuma auditeerimise peab ta korraldama, et kogu risk jääks mõistlikule tasemele. AUDITI TÕENDUSMATERJALID
10 Kulude arvestus Osaühing kajastab kulusid eraldi. Nende kulude analüütilist arvestust peetakse kirjete viisi, pidades silmas kasumiaruande skeem 1 kirjeid ja ettevõtte vajadust. [1] Aruannete koostamine Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse kogu informatsioon, mille järgi on võimalik saada ettevõtte varast, kohustustest, omakapitalist, kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärne ülevaade. Bilansikirjete summad tulenevad pearaamatus peetavate kontode käivetest ja saldodest. [1] 4. Rahaliste vahendite arvestus Ettevõttel on üks pangakonto Swedpangas. Kliendid maksavad aeg-ajalt kaardiga makseterminali kaudu. Kõik olulisemad tehingud toimuvad Swedpanga kaudu ja raamatupidamises vajaminevaid kandeid saab kontrollida perioodilise pangaväljavõtte järgi (iga nädala lõpus). Olulisemate pangatehingute lausendid on järgnevad: D 2310 Võlad tarnijatele K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank
suurenemised ja kulud vähendavad ettevõtte oma kapitali va. omanikele tehtud väljamaksed. Kõrgem juhtorgan- seaduse, põhimääruse alusel moodustatud organ kes teostab järelvalvet tegevjuhtkonna üle. Omakapital (netovara)- varade ja kohustuste vahe. Omakapitali muutuste aruanne- kajastab aruande perioodil toimunud muutusi ettevõtte oma kapitalis. Pearaamat- raamat, mis sisaldab konto-plaani ja kõiki kontosid, mis on ettevõttes kasutusel. Pearaamatus fikseeritakse majandustehingud. Proovibilanss- ehk pearaamatu käibeandmik, kontrollitakse kas kontode deebet saldode kokkuvõte ühtib kreedit saldode kokkuvõttega. Rahavoogude aruanne- mis kajastab ettevõtte aruande perioodi raha voogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted- tuginevad EL raamatupidamisdirektiividele, rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ning avalik õiguslike
avastada, kuid auditi kvaliteedi eest vastutab ikkagi audiitor. Sisekontrolli tõhususe hindamiseks on mitmeid meetodeid kontrolliprotseduuride kirjeldamine ja nende analüüs, infovoogude kaardistamine jmt. Infovooks nimetatakse audiitorkontrolli seisukohalt selliseid majandustegevusest tulenevaid andmevoogusid, mille lõpptulemuseks on kajastamine pearaamatus. Infovoog aitab audiitoril tundma õppida ettevõtte tegevust, andmesüsteemi, arvestuspõhimõtteid jm taolist. Juhul kui audiitor avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis olulisi puudusi, peaks ta sellest kohe informeerima kliendi juhtkonda, et see saaks võimalikult kiiresti sellised asju kõrvaldada. Eelistatud on kirjalik informeerimine. Edastada tuleb õigele juhtimistasandile. 3
tugineda siseauditi töötulemustele. Siiski tuleks alati kriitiliselt suhtuda siseauditi töötulemustesse, sest audiitorettevõtja vastutab oma töötulemuste eest ise. Sisekontrolli süsteemi hindamisel võib kasutada erinevaid meetodeid, näiteks kontrolliprotseduuride kirjeldamine ja analüüs, tähtsamate infovoogude kaardistamine ja muud. Infovoogudeks nim audiitorkontrolli seisukohalt selliseid maj.tehinguid ja nendega kaasnevaid andmevoogusid, mille lõpptulemus fikseeritakse pearaamatus. Infovoogude kaardistamisega õpib audiitorettevõtja tundma ettevõtte tegevust, tema arvestussüsteemi ning hinnates infovoogusid kriitiliselt saab anda hinnangu sisekontrollisüsteemile. Kui audiitorettevõtja avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis arvestusi või puudusi peab ta klienti koheselt informeerima, et juhtkond saaks astuda vajalikke samme puuduste kõrvaldamiseks. Tehtud tähelepanekud tuleks esitada kirjalikult ja edastada need vastavale juhtimistasandile.
toimimine. 18.Ka muud vaidlustatud otsuses toodud põhjendused ei anna alust isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks. Olukorras, kus isik on ettevõtluse tõendamiseks esitanud tehingute kohta arved ning pangaväljavõtted, ning tehingupartnerid on kinnitanud tehingute toimumist, ei oma ettevõtluse tõendamise seisukohast olulisemat tähendust dokumendid isiku teiste tehingute kohta, kanded pearaamatus või äriühingu sisekorraeeskirjad, mille esitamata jätmist maksuhaldur ja kohtud kaebajale ette heidavad. 19.Maksuhaldur heidab kaebajale ette ka seda, et kaebaja juhatuse liige on jätnud täitmata maksuhalduri korralduse ilmuda maksuhalduri juurde suuliste selgituste andmiseks OÜ Vollmond ettevõtluse kohta. MKS § 60 lg 3 kohaselt kui maksukohustuslase volitatud esindaja ei anna teavet või tema poolt antud teave on vastuoluline või ebapiisav, on
Kassaraamat (arvuti väljatükil) Kassaraamatu ühe perioodi pikkus on üks kalendrikuu. Kassainventuuri viiakse läbi üks kord aastas (aasta lõpus), et kontrollida rahaliste vahendite vastavust pearaamatuga. Inventuuri kohta koostatakse akt. Ühekordse kassatseki summa piirmäära ei kehtestata ning eraisikult kaupade ostmisel koostatakse ostu-müügi leping kahes eksemplaris. Nimetatud dokumendid on aluseks lausendite kandmiseks päevaraamatusse, millest on kokkuvõte kuu pearaamatus. Osaühingu rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontodel või kassades. Osaühingul on kaks arvelduskontot. Pangaoperatsioone on lubatud teostada ainult selleks volitatud isikul. Sularaha väljavõtt toimub peamiselt tegevdirektori poolt pangaautomaadist. Hankijatele tasumine ja maksude maksmine toimub interneti panga kaudu pearaamatupidaja poolt. Algdokumendiks tehingute tõestamiseks on pangakonto elektrooniline väljavõte. Analüütilist
Kassaraamat (arvuti väljatükil) Kassaraamatu ühe perioodi pikkus on üks kalendrikuu. Kassainventuuri viiakse läbi üks kord aastas (aasta lõpus), et kontrollida rahaliste vahendite vastavust pearaamatuga. Inventuuri kohta koostatakse akt. Ühekordse kassatseki summa piirmäära ei kehtestata ning eraisikult kaupade ostmisel koostatakse ostu-müügi leping kahes eksemplaris. Nimetatud dokumendid on aluseks lausendite kandmiseks päevaraamatusse, millest on kokkuvõte kuu pearaamatus. Osaühingu rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontodel või kassades. Osaühingul on kaks arvelduskontot. Pangaoperatsioone on lubatud teostada ainult selleks volitatud isikul. Sularaha väljavõtt toimub peamiselt tegevdirektori poolt pangaautomaadist. Hankijatele tasumine ja maksude maksmine toimub interneti panga kaudu pearaamatupidaja poolt. Algdokumendiks tehingute tõestamiseks on pangakonto elektrooniline väljavõte. Analüütilist
Selgusele jõudmiseks tuleks hinnata juhtkonna arusaamist ja mõistmist sisekontrolli süsteemist. Mida kvaliteetsemaks hindab audiitor sisekontrolli tegevuse, seda väiksemaks võib kujuneda tema enda kontrollimaht. Sisekontrolli tõhususe hindamisel on võimalik kasutada erinevaid meetodeid, näiteks analüüsi, võrdlusi, info voogude kaardistamist jne.Auditi seisukohalt käistletakse infovoogudena majandustehingutest tulenevaid andmevoogusid, mille lõpptulemuseks on kanne pearaamatus. Infovoogude kaardistamisel õpib audiitor tundma etttevõtte arvestussüsteemi ja analüüsides neid kriitiliselt saab hinnata sisekontrolli tõhusust. Juhul kui audiitor avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis olulisi puudusi peab ta sellest koheselt informeerima juhtkonda. Soovitav on vormistada pöördumine kirjalikult ja valida õige juhtimistasandi adressaat. Avastamisrisk - mis seisneb selles, et audiitor ei avasta oma kontrolliprotseduuride
Kronoloogilises järjekorras koostatud registrit nimetatakse päevaraamatuks. Ühtset päevaraamatut, kus kirjendatakse kõik majandustehingud, on mõeldav kasutada väiksemates ettevõtetes. Suuremates ettevõtetes kasutatakse eri liiki majandustehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid: kassaraamat, ostude raamat, müügiraamat, laoraamat, põhivarade register jne. Süstemaatilises järjestuses koostatud registrit nimetatakse pearaamatuks. Pearaamatus avatakse kõik kontod. Kontodel on algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Pearaamatust leiame info kõigi majandustehingute kohta süstematiseeritult vastavalt ettevõtte kontoplaanile. Ettevõte võib pidada ka kombineeritud registreid, kus kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus on ühendatud. Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes või süstemaatilistes raamatupidamise registrites nende toimumise momendil või vahetult peale seda.
sisekontrollisüsteem ei saa asendada sõltumatu audiitorettevõtja tähelepanekuid ja järeldusi. Auditi lõppjärelduste eest vastutab audiitorettevõtja. Sisekontrolli hindamiseks on mitmesuguseid meetodeid nagu kontrolliprotseduuride kirjeldamine ja analüüs, tähtsamate infovoogude kaardistamine ja muud meetodid. Infovooks nim. Auditeerimise seiskohalt majandustehingutest tulenevalt andmevoogusid mille lõpptulemuseks on kanne pearaamatus. Infovoogude kaardistamine on väga töömahukas ja audiitor peab hindama millistes olulistes riskivaldkondades seda teha. Edukamad ettevõtted on selle töö sageli eelnevalt teinud. Kui audiitorettevõte avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis olulisi puudusi tuleb tal sellest juhtkonda informeerida ( kirjalikult), et see saaks puudused koheselt kõrvaldada. 3. Avastamisrisk - risk, et audiitorettevõtja ei avasta oma kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu olulisi vigu
28 3.2 Tulude arvestus kasumiaruandes skeem 2 Vaadeldes ettevõttes raamatupidamise sisekorra eeskirja, sai töö autor teada, et tulude arvestus toimub ettevõttes tekkepõhiselt ehk tulu kajastataks teenuse osutamise perioodil. Tulukontodest on ettevõttes kasutusel müügitulude, äritulude ja finantstulude kontod. Vaatlusperioodil toimusid tehingud müügitulude ja äritulude kontodel ning finantstulude kontodel liikumist ei toimunud. Pearaamatus müügitulude kontode kandeid vaadeldes selgus, et kõikide põhitegevusega seotud teenuste tegemisel kirjendatakse saadud tulu kasumiaruande kirjel „Müügitulu“ ning arve kinnitamise käigus tekib raamatupidamise registrisse finantskanne: D Nõuded ostjate vastu K Müügi käibemaks K Müügitulu. Arveid teenuste osutamise eest koostavad raamatupidaja ja kliendisuhete spetsialist. Intervjuus ettevõtte juhiga selgus, et arveid esitatakse üks kord kuus eelneva kuu laoteenuste eest
Palgalehed Järgneva kuu 5. kuupäevaks Raamatupidaja Kvartali bilanss ja kasumiaruanne Järgneva kuu 20. kuupäevaks Raamatupidaja Majandusaasta aruanne 28. veebruar Raamatupidaja Koodide ja lühendite kasutamine Algdokumendile või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendile märgitakse dokumendi pearaamatus registreerimise number koos vastava laiendiga. Pearaamatu kirjenditel kasutatavad laiendid on järgmised: 01.xxx Kannete registris sisestatud kanne, kus kaks esimest arvu tähistavad aastat ARVE.xxx Arvete (müügiarvete) registris sisestatud kanded LAEK.xxx Laekumiste registris sisestatud kanded OST.xxx Ostuarvete registris sisestatud kanded TAS.xxx Tasumiste registris sisestatud kanded
Kronoloogilises järjekorras koostatud registrit nimetatakse päevaraamatuks. Ühtset päevaraamatut, kus kirjendatakse kõik majandustehingud, on mõeldav kasutada väiksemates ettevõtetes. Suuremates ettevõtetes kasutatakse eri liiki majandustehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid: kassaraamat, ostude raamat, müügiraamat, laoraamat, põhivarade register jne. Süstemaatilises järjestuses koostatud registrit nimetatakse pearaamatuks. Pearaamatus avatakse kõik kontod. Kontodel on algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Pearaamatust leiame info kõigi majandustehingute kohta süstematiseeritult vastavalt ettevõtte kontoplaanile. Ettevõte võib pidada ka kombineeritud registreid, kus kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus on ühendatud. Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes või süstemaatilistes raamatupidamise registrites nende toimumise momendil või vahetult peale seda.
töötajatele. Mida kvaliteetsemaks hindab audiitor sisekontrollisüsteemis seda rohkem võib ta tugineda ettevõtte informatsioonile ja selle usaldusväärsusele kuid tea peaks jääma piisavalt kriitiliseks. Sisekontrolli süsteemis hindamisel on üheks heaks meetodiks olulisemate infovoogude kaardistamine, infovood on majandustehingutest tulenevad andmevood mille lõpptulemus fikseeritakse kandeks pearaamatus. Infovoogude kaardistamine on ääretult töömahukas ja seetõttu auditi käigus ei suudeta seda rakendada küll aga tuleks kasutada selliseid kaardistusi kui need on ettevõttes tehtud. 3) Avastamise risk- Audiitor ei pruugi avastada kontrolli protseduuride iseloomu tõttu olulisi vigu. Avastamise risk on ainuke riskida audiitor saab ise mõjutada. Mida suuremaks ta hindab kõiki ülejäänud riske seda suuremat tähelepanu tuleb tal pühendada avastamise riskile
töötajatele. Mida kvaliteetsemaks hindab audiitor sisekontrollisüsteemis seda rohkem võib ta tugineda ettevõtte informatsioonile ja selle usaldusväärsusele kuid tea peaks jääma piisavalt kriitiliseks. Sisekontrolli süsteemis hindamisel on üheks heaks meetodiks olulisemate infovoogude kaardistamine, infovood on majandustehingutest tulenevad andmevood mille lõpptulemus fikseeritakse kandeks pearaamatus. Infovoogude kaardistamine on ääretult töömahukas ja seetõttu auditi käigus ei suudeta seda rakendada küll aga tuleks kasutada selliseid kaardistusi kui need on ettevõttes tehtud. 3) Avastamise risk- Audiitor ei pruugi avastada kontrolli protseduuride iseloomu tõttu olulisi vigu. Avastamise risk on ainuke riskida audiitor saab ise mõjutada. Mida suuremaks ta hindab kõiki ülejäänud
töötajatele. Mida kvaliteetsemaks hindab audiitor sisekontrollisüsteemis seda rohkem võib ta tugineda ettevõtte informatsioonile ja selle usaldusväärsusele kuid tea peaks jääma piisavalt kriitiliseks. Sisekontrolli süsteemis hindamisel on üheks heaks meetodiks olulisemate infovoogude kaardistamine, infovood on majandustehingutest tulenevad andmevood mille lõpptulemus fikseeritakse kandeks pearaamatus. Infovoogude kaardistamine on ääretult töömahukas ja seetõttu auditi käigus ei suudeta seda rakendada küll aga tuleks kasutada selliseid kaardistusi kui need on ettevõttes tehtud. 3) Avastamise risk- Audiitor ei pruugi avastada kontrolli protseduuride iseloomu tõttu olulisi vigu. Avastamise risk on ainuke riskida audiitor saab ise mõjutada. Mida suuremaks ta hindab kõiki ülejäänud
summat, majandustehingu lühikirjeldust, algdokumendi (koonddokumendi) nimetust ja numbrit. Kronoloogiline register selleks on päevaraamat. Ühtse päevaraamatu (zurnaali) asemel võib pidada mitut spetsialiseeritud kronoloogilist registrit. 10 Süstemaatilised registrid pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. Registrite kuju ehk vormid võivad olla näiteks raamatud, kaardid jne. Pearaamatus on kajastatud kõik ettevõttes kasutatavad kontod, antud kontodel registreeritakse kõik selle konto deebetisse ja kreeditisse tehtavad sissekanded. Igal kontol märgitakse algsaldo arvestusperioodi algul ning arvutatakse lõppsaldo arvestusperioodi lõpuks. Ühendatud kronoloogiline ja süstemaatiline register kronoloogilist ja süstemaatilist arvestust on lubatud ühendada ühte registrisse ja seda nimetatakse zurnaal-pearaamatuks.
annaabi.ee 
