Konservadid- vana korra järgi kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.. Kommarid- töölised pidid olema õnneliku homse ehitajad. Fassid ja natsid- hirmuvalitsemine, tappa vaenlased. 4. FRA ja ENG riigikord- FRA vabariik, palju parteisid, poliitiline elu kirev, valitsuse eluiga lühike, asumaadega polnud probleeme. ENG- riigipeks kuningas või kuninganna, ei osalenud juhtimises, seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga 5. FRA maj. Reparatsioonimaksud, masinate, autode ja keemiakaupade tootmine, kalandus, moekaupade tööstus, arenes kiiresti võimsaks tööstusriigiks. ENG maj. Tööstus- ja kaubandusmaa, välismaalt toodi sisse vajalikke toorainet, 1921 majanduslik tõus. 6. USA kiire areng: USA Ülemkohus kuulutas põhiseadusvastaseks mõned varem vastu võetud seadused., mis piirasid ettevõtjate vabadust. Vabaturu
Puudus reaalne jõud oma 1936.Berliini olümpia. kahekojaline riigikogu(120 1920. võeti kasutusele Eesti 1934.aasta Põhiseadus erapooletuse kaitsmiseks. Kristjan Palusalu kaks liiget) Kroon. Riigikogu 50 liiget kuldmedalit maadluses. Riigi volikogu oli valitav Ülemaailmne Valitsus eesotsas Riigi nõukogu(40) majanduskriis 1929-1934 Peaministriga, suurte mitte suurte volitustega 1930. Kriis jõudis Eestisse. volitustega riigpea president(K.Päts). Esmajoones tabas kriis Riigivanem. Valitsus eesotsas põllumajandust. Paljud talud 1934. Sõjaväeeelne peaministriga, läksid pankrotti. riigipööre. püsima jäi üheparteilisus ja Ettevõtted piirasid palku ja Päts ja Laidoneri juhtimisel. tsensuur. lühendasid tööpäeva.
· laialdased kodanikuõigused võrdsus seaduse ees, isiku-ja korteripuutumatus, usu-ja sõnavabadus, õigus eraomandile jt. · Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Teine põhiseadus ( 1934.a.jaanuar ): · riigivanema võimupiiride laiendamine · rahvas valis riigivanema(riigipea) hääletamise teel viieks aastaks · seadusandlik võim endiselt Riigikogul(ühekojaline) · täidesaatev võim valitsusel koos peaministriga Kolmas põhiseadus ( 1.jaan. 1938 ) · EV riigipeaks oli president, kes valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Riigikogu muudeti kahekojaliseks · Vabariigi valitsuse(koos peaministriga) määras president · rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus · valimisõiguse vanust tõsteti 22. eluaastale · erakondade valimine asendati isikute valimisega · piirati kodanikuvabadusi · näiliselt demokraatlik valitsus, kuid tegelikult autoritaarne 4
· Võimude lahususe teooria - Charles Montesquieu · Kaks erinevat demokraatiat: · Parlamentaarne poliitika (nt. Eesti) · Parlamentaarne demokraatia (nt. USA) · Parlamentaarse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast parlamendi valimisi · Presidentaalse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast presidendi valimist · Presidentaalse demokraatia puhul on president samaväärne peaministriga. Lisaks on president sel juhul ka relvajõudude ülemjuhataja. Parlament teeb seadusi, kuid need ei mõjuta valitsust ega poliitikat. · Riigid jagunevad: · Föderaalriigid = liitriigid (USA, Venemaa, Saksamaa) · Unitaarriigid = riigid, mille koosseisus ei ole teisi riiklikke koosseise · Võimude kontrollimine on vajalik: · tagada ühisvara kasutamine rhva huvides · garanteerida riigi ja kodanike julgeolek
mõistlik ja sõbralik. Edasi tuli päevauudiste kokkuvõte, kus võeti kokku teemad pagulastest ja kooseluseadusest. Järgnesid spordiuudised jalgpallist, kergejõustikust ja võrkpallist. Veel lasti kuulamiseks mõned laulud ja kõige lõpuks õhtujutt Vendade Grimmide „Konn kuningapoeg“, mille esitajaks Helgi Sallo. Vikerraadio reedel, 11. detsembril 19.00-21.00. Saade: Stuudios on peaminister Tgemist uuriva saatega, kus kohal oli peaminister Taavi Rõivas. Saatejuhid olid peaministriga sõbralikud ja uurivad ning küsisid palju täiendavaid küsimusi. Räägiti Juhan Partsi ümber olevast tülist, valitsuse suutmatusest teha õigeid otsuseid, Euroopa Liidu Kontrollikoja kandidaadi esitamisest, Estonian Airist, Neinar Seli kohtuasjast, Keskerakonna esimehe valimisest ning välispoliitilistest teemadest. Põhiteemaks oli siiski Juhan Partsi ümber lahvatanud tüli. Saate eesmärgiks saada selgust küsimuses, et mis Juhan Partsi ümber siiski toimub.
Retsensioon Ooper "Maskiball" 20. mail käisin Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit "Maskiball". Tegemist oli Giuseppe Verdi teosega, mis rääkis armastusest, nõidusest ja kättemaksust. Selle esmaettekandest möödus 150 aastat. Ooper rääkis kuningast ja naisest Amelia, kes armastasid teineteist, kuid naine oli juba abielus kuninga peaministriga. Oma naise ja kuninga armastusest teada saades soovis peaminister kätte maksta ning otsustas kuninga tappa. Amelia osa laulis külalisesinejana Aile Asszonyi. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal ning jätkas õpinguid Madalmaade Ooperistuudios. Samuti on täiendanud end Itaalias. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Don Giovanni", "Fidelio", "La traviata". Kuningat mängis Mart Madiste, kes on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end prof
tegevuse piiramist või hoopis nende kaotamist. Aastal 1946 võeti vastu uus põhiseadus, selle käigus kehtestati riigis parlamentaarne kord. Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ja hakati piirama keisri õigusi, mis meenutas Briti monarhia oma. Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia, mida seal varem ei tuntud. Seadusi võttis vastu kahekojaline parlamnet. Täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas peaministriga. Põhiseadus kuulutas ka seda, et Jaapan peab loobuma rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamisest sõjalisel teel. Majanduses püüti ümberkorralduse käigus vähendada vee ja õhu saastavust. Põhjalike ümberkorraldustega algas Jaapani kiire taastumine ning areng. Jaapan sattus USA okupatsiooni alla pärast Pearl Harbori lahingut, mil Jaapan kuulutas sõja USA-le, see oli aastal 1945. Jaapani majandusime poleks olnud võimalik NSVL okuptasiooni all,
Tänapäeval kultuurid ühtlustuvad ja segunevad ning tekib rahvastikuränne 8.Presidentalism (USA mudel) 1.President valitakse valijate poolt iga 4 aasta tagant 2. presidendi nim ametisse departemangude juhid (minstrid) ilma kongressita 3. presidendil on vetoõigus kongressil otsuse üle 4. kongress saab presidenti mõjutada rahajõu abil Plussiks- stabiilne valitsus, miinuseks- vastasikune vägikaika vedu 9.Poolpresidentalism(Venemaa) 1. president peab arvestama parlamendiga ja jagab võimu peaministriga 2. president valitakse rahva poolt 3. ametisse nim peaministri ja viimane nimetab ministrid presidendi heakskiidul 4. peaministri ja president jagavad omavahel ära erinevad valdkonnad 5.Erakondlik kuuluvus on suurem, kui presidentaalses 6. selles süsteemis on president tugevamalt seotud täidesaatvavõimuga 7. võimude autonoomia on suurem 8. tugevam positsioon on täitevvõimul. 10.Parlamentalism 1. Põhitunnus. Parlamendi ülemuslikkus, presidendi valib parlament. 2
*1933 kukkus läbi II rahvahääletus *1933 Tõnissoni valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra. *1933 oktoobris III rahvahääletusel võitis Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu. *Tõnissoni valitsus astus tagasi ja tühistas kaitseseisukorra. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus: *Riigivanem oli rahva poolt 5ks aastaks valitud suure võimuga riigipea( veto,laialisaatmine) *Riigikogu liikmeskonda vähendati *Täidesaatev võim valitsusel eesotsas peaministriga,kes pidi saama riigivanema usalduse. Üleminekuaeg: *Demokraatlikult riigikorralt autoritaalsele *riigivanem-kõrgeim võim *Taastus vabadussõdalaste tegevus 1934 Eesti Vabadussõjalaste Liit *Maal oli tugevamaks agraarerakondadele,kuid linnades vabadussõdalased *1934 aprillis riigikogu ja riigivanema valimised *Johan Laidoner(Asunike Koondis); Konstantin Päts(Põllumeestekogud): August Rei(Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) Autoritaarne Eesti 12
Nimeta riike, kus kehtib. President omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on riigipea ja valitsusjuht. (USA, Egiptus, Tsiili) 2. Iseloomusta parlamentaarset valisemiskorda. Nimeta riike, kus kehtib Riigipeaks on president või riigipea puudub. Presidendil on esinduslik funktsioon. (Eest, Itaalia, Saksamaa) 3. Iseloomusta poolepresidentaalset valitsemiskorraldust. Nimeta riike, kus kehtib. President jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, sekkub ja osaleb valitsustöös ainult teatud küsimuste lahendamisel. ( Portuga, Venemaa, Leedu). 4. Millised võimalused on komplekteerida kahekojalist parlamenti. 5. Parlamendi ülesehitus (esimees ehk spiiker, komisjonid/komiteed, alatised komisjonid). Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg, seaduseelnõude
hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. 1950. aastal kuulutati välja India vabariik. Uus riik jäi Briti impeeriumi asemele loodud Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks. Suurbritannia eeskujul kehtestati Indias parlamentaarne kord, kuid mitte monarhia. Seadusandlik võim hakkas kuuluma kahekojalisele parlamendile ning valijameeste valitus presidendile. Täidesaatvat võimu aga teostas valistsus eesotsas peaministriga. Juhtivaks erakonnaks jäi India Rahvuskongress. Pakistani islamivabariik kuulutati välja 1056. aastal. Nagu India, jäi ka Pakistan Rahvaste Ühenduse liikmeks. Kuid Pakistani edasine areng erines idanaabrist. Pakistan on olnud Indiast tunduvalt vaesem, kuid sellest hoolimata kulutati seal palju raha relvastuse, muu hulgas ka tuumapommi hankimisele. INDIA SISE- JA VÄLISPOLIITILISED PROBLEEMID Raske ülesanne India jaoks oli siseriikliku rahu säilitamine eri rahvuste ja uskude vahel
Kehtestati riigipea ametikoht riigivanem. Sisepoliitika: Kõrgeimaks võimu kandjaks oli Sisepoliitika: Kõrgeimaks võimuks riigis oli rahvas, kes viis oma võimu ellu referendumi president, kes võis anda oma dekreetidega kaudu. Seadusandlikku võimu teostas seadusi. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Riigikogu(100-liiget) täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus koos peaministriga, kujunes Vabariigi Valitsus. Vabariiki juhtis presidendi tahte ja otsuste täideviijaks. peaminister, kes täitis ka riigipea kohustusi. Majandus: Toimus radikaalne maareform. Majandus: Majandus edenes jõudsalt. Riik Riigistati mõisade maad, tehnikad, kariloomad sekkus majandusellu tunduvalt rohkem kui jm. Peale vabadussõda ülikiire majandustõus, varem. Toimis justkui plaanimajandus. eriti kiiresti arenes tööstus
Karmikäelised juhid lubasid paremat elu. · Terav riigisisene võimuvõitlus: poliitiliste erakondade omavahelist kemplemine. · Valimiskünnise puudumine: oli palju erakondi aga puudus parlamendienamus. INGLISMAA, PRANTSUSMAA, USA SISE JA VÄLISPOLIITIKA 19201930ndatel: INGLISMAA SISE: Demokraatlik riik, kus toimis monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises. Seadusi võttis vastu parlament, neid täitis valitsus koos peaministriga. Oli 2 parteid: Tööerakond ja Konservatiivid, kes enamiku ajast valitsesid riiki. INGLISMAA VÄLIS: Inglismaa ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi, mida nim. Briti Rahvaste Ühenduseks. Asumaad olid India, Aafrika, Kanada, Austraalia,UusMeremaa, kes olid dominioonid. Nad olid iseseisvad liikmesriigid, kel oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Riigipea oli Inglise kuningas, kohapeal esindas kindralkuberner.
Vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks presidendile. Presidendil on õigus kasutada vetoõigust ja jätta seadus väljakuulutamata. Kui aga uuesti see seadus vastu võetakse riigikogus, siis peab president selle kas välja kuulutama või tiigikohtusse saatma. Väljakuulutatud seadused avaldatakse Riigi Teatajas. Seadlus- kui mingil põhjusel ei saa riigikogu kokku tulla, siis võib President koos Riigikogu esimehega ja peaministriga välja anda seadlusi. Seadlusega ei saa muuta või tühistada põhiseadusi!
Seda peab ainuvõimalikuks sammuks ka suur hulk kõrvalisi isikuid. Samas on ka hulk tegelasi, kes usuvad, et vabandus oli siiras ja kuna see võeti solvatu poolt vastu, pole tarvidust Ligil ametist lahkuda. Ligi kohast koheselt ei loobu, vaid jääb ootama Brüsselis Euroopa Ülemkogul viibiva peaministri Taavi Rõivase naasemist. Samal ajal valmistab Keskerakond fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni initsiatiivil ette juba Ligi umbusaldushääletust. 26. oktoobril 2014 astub Jürgen Ligi peale peaministriga kohtumist rahandusministri kohalt tagasi. Ehkki Rõivas rõhutab, et tegu on Ligi isikliku otsusega, väljendavad rahandusministri sõnad ja näoilme kõike muud kui vabatahtlikkust. Kuigi sotsiaaldemokraadid pole rahandusministri tagasiastumist otseselt nõudnud, põhjendab Rõivas ministrivahetust siiski valitsuse kooshoidmise vajadusega. Milliseid eetilisi probleeme saab selle juhtumi puhul välja tuua? Rahandusminister ei tunnetanud enda ametipostitsioonist lähtuvalt
muutus liiga kulukaks, mis oli suureks kahjuks Suurbritanniale, kes tegeles söe kaevandamise ja müügiga. Vähendati kaevurite palkasid ja sulgeti kaevandusi, mis põhjustas kaevurite streike, mis aga valitsuse poolt alla suruti. · Toimis põhiseaduslik monarhia. · Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki. · Seadusi võttis vastu parlament, ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. · Teiseks peamiseks erakonnaks tõusis Tööerakond peale valimisõiguse laiendamisele, kes muutusid konservatiividel (Inimesed, kes tahtsid jätkata kõike vanamoodi, ilma uuendusteta) tõsiseks vastaseks. · Kuigi enamus ajast valitsesid riiki konservatiivid, juhtis ka Tööerakond valitsust. · Valitsused vahetusid võrdlemisi tihti. Suurbritannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi (ehk Briti Rahvaste Ühenduse).
Hispaania on parlamentaarse monarhiaga ühtne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament- Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. 300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Peaministri kinnitab ametisse kuningas ja samuti kinnitab kuningas valitsuse poolt vastu võetud seadused. Kiriku ja riigi vahelisi suhteid korraldab 1979. aastal sõlmitud leping. Põhiseaduse järgi on kirik riigist lahutatud. 4 Majandus
õitseng riiki. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, lubati neil vabalt tegutseda. See tõi kaasa raskeid tagajärgi. *Inglismaa, Prantsusmaa, Usa sise ja välis poliitika 1920-30 - 1)Inglismaa toimis põhiseaduslik monarhia, riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes esindas riiki vaid tähtsatel üritustel. Seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. Valitsuses vahetusid tihti. 2)Prantsusmaa alates 1870 . aastast kehtis vabariik, demokraatlik kord oli üsna tugev, erinevalt suurbritanniast tegutses seal palju erinevaid parteisid, seega oli prantsusmaa poliitiline elu kirev. Valitsuse eluiga oli tavaliselt lühike. 3)USA Toimis kaheparteisüsteem. Valitses vabariiklik kord, seadusi võttis vastu kongress ning riigpeaks oli neljaks aastaks valitav president. Juhtivad erakonnad olid vabariiklik ja demokraatlik partei.
koostamiseks Rahvuskogu. 1.jaan.1938.a. jõustunud uus põhiseadus vastas Pätsi soovidele. Selle kohaselt oli EV riigipeaks president, kes valitses rahva poolt otsestel valimistel 6.a.-ks. Riigikogu muudeti 2-kojaliseks. Alamkoja e. Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e. Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulutati sellesse oma ameti poolest ja osa sellest määrati presidendi poolt. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president, kelle usaldus valitsuse vastu oli määrav. Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti valimisõiguse vanusetsensuursust 20 eluaastalt 22-le. Piirati kodanikuvabadus. Vaatamata näiliselt demokraatlikumale iseloomule, võimaldas põhiseadus jätkata autoritaarset valitsemist. 5) ,,Juhitav demokraatia". Valimised Riigivolikokku ühendati EV 20.aastapäeva pidustustega. Isamaaliidu ja Riikliku Propaganda Talituse
Palun põhjendage oma vastust. Arvan, et ei peaks vähendama, sest kui on väiksem valitsus, siis on ka arvesse võetavaid arvamusi vähem. 5.Kes kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused? Vabariigi president 6.Kus avaldatakse Eestis vastuvõetud seadused? Riigi Teatajas 7.Teatud hädaolukordades võidakse anda seadusandlikke volitusi ka täidesaatvale võimule ning see tähendab, et Riigikogul pole võimalik kokku tulla. Sel juhul on presidendil koos Riigikogu esimehe ja peaministriga õigus välja anda seaduse jõuga seadlusi. Viimaste puhul aga kehtivad teatud piirangud. Millised piirangud on seadlusel võrreldes seadusega? Seadlusega ei saa kehtestada, muuta või tühistada põhiseadust ega ka riigimakse ja riigieelarvet puudutavaid seadusi ning nn 51 poolthääle seadusi. 8.Milline roll on seadusloomes valitsusel, milline presidendil? President juhib riigi valitsust Valitsus: seadusandja ülesanne, enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus ja menetleb parlament 9
Rahvuskogust valitsusmeelne organ ning 1.jaanuaril 1938 jõustunud põhiseadusest Pätsi jaoks sobiv põhiseadus. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks rahva poolt otse ja 6-aastaks valitav president. Riigikogu muudeti 2-kojaliseks. Alamkoja ehk Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja ehk Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president, kelle usaldus valitsusele oli määrav. Kui näiteks Riigivolikogu avaldas valitsusele umbusaldust, oli presidendil valida kas asendada valitsus või saata laiali parlament ja kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Uue põhiseadusega võeti rahvalt ära rahvaalgatuse õigus, samuti sai nüüd valima senise 20-eluaasta asemel 22-eluaastast. Senine proportsionaalne valimisviis asendati isikuvalmistega. Piirati kodanikuvabadusi. Vaatamata näiliselt
valdkonda. 8. loetle kolm taasiseseisvunud Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel tegutsenud peaministrit Ansip, Laar, Vähi, siimann, parts Mart Laar, Tarand, T. Vähi, M. Siimann, M. Laar, Kallas, Parts ,Ansip 9. nimeta kaks konstitutsionalismi vormi Konsistutsionalismi vormid on: parlamentalism, presidentalism, poolpresidentalism. 10. missugune nendest kolmest väitest on vale? a)prantsusmaa president täidab valitsusjuhi ülesandeid koos peaministriga, kelle ta ise ametisse nimetab b)USA president on nii riigi kui ka valitsusjuht, kes valitakse 5 aastaks otse. c)parlamentaarse riigikorraga vabariikides valib presidendi parlament 11. --- valik küsimuse vahetamiseks--- Selgita mõisted: OEEC-Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon 1948 Briandi memorandum- prantsusmaa peaminister - rahvasteliidu piirides Euroopa föderatsiooni loomine. Marsholti kava- Oporto leping-Euroopa Majanduspiirkonna leping ECSC (ESTÜ)- 1951 Euroopa
kahekojaline Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. Presidendile kuulub vetoõigus. Kongressile kuulub ,, rahakoti võim"- president vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Rahvas valib parlament ja president -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus 3.) Poolpresidentaalne valitsemine Pra President peab parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada. President osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse teatud kõsimuste lahendamiseks.Valitsuse töö eest vastutab peaminister. President valitakse rahva poolt. Presidendi valimised toovad alati kaasa täidesaatva võimu ehk valitsuse koosseisu muutuse. Peaminister valib ministrid ametisse, kuid presidendi heakskiit. President vastutab välis-, kaitse- ja meediapoliitika eest, peaminister sotsiaal- ning majandusküsimuste eest. Enamasti
Tallinnasse on 3600 km. Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid.300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaania on suuruselt viies riik Euroopas. Rahvastiku keskmine tihedus on 92,6 in/. Km². 4.Hispaanias kehtib kodifitseeritud eraõigus. Õiguse allikateks on õigusaktid, õiguslikud tavad ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted
kehtestada seadus, koguda makse, kasutada vägivalda ( sissekorra või julgeoleku tagamisesks), riigivõimu otsused on kohustuslikud kõikidele sellel riigil asuvatel inimestel ja on õigus ning kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Mis asi on võim lastele ? Algkoolieas on võim laste jaoks seotud kindla isikuga. Tõepärane vaade võimule tekib lastel alles pärast 10. eluaastat. 9 ja 10 aastased lapsed seovad valitsust mingi kindla isikuga näiteks presidendi või peaministriga. Teadmiste kasvades ühiskonnapilt täiustub. Varase lapsepõlve ustav usaldus võimude vastu hakkab kiiresti kahanema. Enamik 4. ja 5. klassi lapsi ei usu enam, et valitsus on õiglane ja inimeste heaolu eest vastutav. Pigem arvatakse, et valitsus on ebaõiglane ja mitte eriti inimeste heaolu eest vastutav. Võimalik, et selline hoiak on tingitud meedia pidevast kriitikast valitsuse ja parlamendi kohta. Miks on võim kasulik? Võimu omada on ääretult kasulik
edukas, kuid vastuoluline. Toimus palju erakorralisi sündmusi ja eesistuja tuli nende lahendamisega väga hästi toime. President tõestas maailmale, et olulistes küsimustes tahab ja suudab Euroopa Liit kõneleda ühel häälel. Gruusia konflikti ja Prantsusmaa kui eesistujamaa reaktsiooni sellele esialgu üsna jõulisena näivat poliitikat ajanud Sarkozy muutus hiljem Moskva suhtes leebemaks. ("Eesti Päevaleht'' 02.01.2009) Veebruaris sõlmis president Itaalia peaministriga koostöökokkuleppe Itaaliasse mitme tuumajaama rajamiseks. Itaalia valitsuse teatel vajab riik nii 8-10 kolmanda põlvkonna tuumajaama, esimene neist peaks valmima aastaks 2020. ("Eesti Päevaleht'' 24.02.3009) Kevadel kogunes rahandusminister majanduskriisiga võitlemise meetmetest arutama Londoni lähistele, kus olid koos G20 kõik ministrid ja sunnitud tõdema, et eriti terav vastasseis on USA ja Prantsusmaa vahel. USA on koos Suurbritannia ja Jaapaniga
kandidatuur rajoonikomitee II sekretäri (ideoloogiasekretäri) ametikohale. Tema kandidatuur ei läinud läbi. Tunnustused 2007. aastal valis ajaleht Financial Times Ansipi aasta eurooplaseks. Peaministri ametist Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, mille kujundab Riigikogu; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Nii kujutab valitsus eesotsas peaministriga endast riigi poliitilist juhtkonda, kes võtab kollegiaalselt vastu otsuseid täidesaatva võimu nimel. Peaministri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul ning tavaliselt on ta valitsuse moodustanud parteidest ehk koalitsioonist enim hääli saanud erakonna liider. Peaministri roll valitsuses ning tema suhted teiste ministritega sõltuvadki tihtipeale sellest, milline on peaministri juhitud erakonna asend võrreldes koalitsioonikaaslastega, ent riigielu olulistes küsimustes jääb
riigikoguliiget. -Vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks presidendile. -Presidendil on õigus kasutada vetoõigust ja jätta seadus väljakuulutamata. Kui aga uuesti see seadus vastu võetakse riigikogus, siis peab president selle kas välja kuulutama või riigikohtusse saatma. -Väljakuulutatud seadused avaldatakse Riigi Teatajas. Seadlus- kui mingil põhjusel ei saa riigikogu kokku tulla, siis võib President koos Riigikogu esimehega ja peaministriga välja anda seadlusi. Seadlusega ei saa muuta või tühistada põhiseadusi! TÄIDESAATEV VÕIM. VALITSUS PEAMINISTER juhib ja esindab valitsust MINISTER juhib teisi valdkondi(majandus, haridus, riigikaitse jm) annab välja määrusi, käskkirju - 11 portfelliga, ülejäänud kes ilma juhivad büroosid Haridus- ja teadusminister
elanikele väärikama elu. Majanduse elavnemine hoiti ära diktaktuurioht kuid uueks välisohuks oli Hitleri Saksamaa. Suurbritannia ei olnud pärast sõda enam juhtiv tööstus- ja rahandusriik. Tekkis suur tööpuudus. Söe hind kallines ning tänu sellele alandati palkasid. Tekkisid suured kaevurite streigid, mis kohe ka maha suruti. Suurbritannias valitses konstitutsiooniline monarhia. Kuningas/kuninganna esindab küll riiki, kuid otsuseid võtab vastu parlament koos peaministriga. Erakonnad olid Tööerakond, liberaalid ja konservatiivid. Vahepeal valitses Tööerakond, kuid enamus ajast olid võimul konservatiivid. 1920. aastal algand majandustõus peatus kiirelt tänu ülemaailmsele majanduskriisile, mis õnne korral väga Suurbritanniat ei puudutanud. Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustas just demokraatia laienemine. Rahvavõim laienes lootuses, et inimeste elu muutub paremaks ja väärtuslikumaks. Selles
Kõik eelnõud nägid ette luua tugev täidesaatevõim. AUTORITAARNE PÕHISEADUS: riigivanem sai suured õigused (5 aastat): võis panna veto peale Riigikogu otsustele, saata laiali Riigikogu (50 liiget) ning määrata uued valmised, nimetada ametisse ning tagandada valitsus. III põhiseadus (jõustus 1938) – riigipeaks president, kes valitakse rahva poolt 6 aastaks; riigikogu kahekojaline: rahva valitud saadikud ning kutsekodade ja presidendi poolt valitud; valitsuse koos peaministriga määras president; rahval puudus rahvaalgatus õigus; valimisvanust tõsteti, et jätta välja nooremaid, kes olid kriitilisemad; piirati kodanikuvabadust; JÄTKUS AUTORITAARNE VALITSEMINE 3. Eesti 3 rahareformi (miks, millal, sisu) I rahareform (1919) – Eesti raha asjades valitses suur segadus, sest kasutusel olid mitmed erinevad rahaühikud. Kaubandus taheti muuta ausamaks ning seetõttu võeti kasutusele Eesti
Valitsuse autoriteet langes aga veelgi. 1933. aasta oktoobris toimuski kolmas rahvahääletus. Vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu. Üleminekuaeg Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Eesti kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama riigivanem (president). Riigivanemal olid laialdased õigused, ta oli rahva poolt valitav. Riigikogu võimu ja liikmeskonda vähendati. Valitsusest, eesotsas peaministriga, sai riigivanema tahte täideviija. Kohe pärast rahvahääletust astus Tõnissoni valitsus tagasi. Tühistati kaitseseisukord, taastus vabadussõjalaste tegevus (Eesti Vabadussõjalaste Liit). 1934. aastal toimunud kohalikel valimistel saatis vabadussõjalasi suur edu. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934. aasta aprillis. Kandidaatideks olid Andres Larka, Johan Laidoner, Konstantin Päts ja August Rei.
Sisse veeti aga toiduaineid, kuna nende põllumajandus saak oleks väga ruttu otsa saanud. Tehnika oli samuti seal vananenud. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinnalangus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu, mille tõttu saadi oma toodangut edukalt müüa ka kriisiaastatel. Britis toimis monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes esindas vaid kuningriiki tähtsatel üritustel. Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaministriga. Valimisõiguste laiendamisele tuli peamiseks erakonnaks Tööerakond. Kahel korral saavutasid nad võidu parlamendivalimistel ning juhtisid ka valitsust, kuid enamus aja juhtisid riiki siiski konservatiivid. Valitsused vahetusid tihti. Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa olid dominioonid. Prantsusmaa: Tänu võidule liideti riigiga uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Kiiresti hakkas arenema tööstusriigiks
Täidesaatev kõige tähtsam. USA- kahekojaline parlament e Kongress. Seadusi algatavad parlamendisaadikud, president avaldab seadusloomele tugevat mõju- vetoõigus. Valitsus vahetub koos presidendi valimistega. Pres. Riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim. USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus Poolpresidentalism- president peab parlamendiga rohkem arvestama, valitsusjuhi rolli jagab peaministriga. Osaleb valitsuse tööd, valituses töö eest vastutab peaminister. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse. President nimetab ametisse peaministri, kes juhib valitsust. Suhtes parlamendiga on presidendil mitmeid võimalusi oma tahet peale suruda vetoõigus. Parlamendivalimised ei mõjuta otseselt valitsuse koosseisu. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga
10. Kuidas muutus Jaapani valitsemine pärast II maailmasõda? Millised tegurid on mõjutanud Jaapani majanduse arengut? Millised on olnud Jaapani suhted teiste suurriikidega (USA, Hiina, NSV Liit) Jaapanis võeti vastu uus põhiseadus 1946. aastal. Riigis kehtestati parlamentaarne kord. Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ja sellega seoses keisri õigusi piirati. Seadusi hakkas vastu võtma kahekojaline parlament ja täidesaatvat võimu asus teostama valitsus eesotsas peaministriga. Jaapani majanduse arengut mõjutas eelkõige see, et tarnis USA-le varustust Korea sõja päevil. See viis teda majanduslikuks suurriigiks muutumisele palju lähemale. 1980. aastateks suurenes tööstustoodang 24 korda. Seda arengut nim. Jaapani majandusimeks. Jaapani välispoliitika oli suunatud koostöö arendamisele USA-ga. Suhted jäid esialgu vaenulikuks kommunistide võimu all olevate Põhja-Korea ja Hiinaga. 1970. aastatel hakkas suhe Hiinaga soojenema ja sõlmiti sõpruslepingud
soetamine. · 1. jaanuaril 1938. aastal jõustunud uus põhiseadus vastas K. Pätsi soovidele. · Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes valitakse otsestel valimistel kuueks aastaks. · Riigikogu muudeti kahekojaliseks. o Riigivolikogu 80 rahva poolt valitud saadikut. o Riiginõukogu 40-liikmeline kutsekodade pooolt. Osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt. · Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. · Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus. · Valimisõigus tõsteti 20. eluaastalt 22-le.
· Kongressil pole õigust avaldada administratsioonile umbusaldust. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. USA, Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia aga ka mehhiko , Argentiina,Tsiili,Egiptus , Gruusia. Poolpresidentalism president peab parlamendiga rohkem arvestama, tal tuleb ka valitsusjuhi rolli peaministriga jagada. · President osaleb valitsuse tööd või sekkub sellesse teatud küsimuste lahendamiseks, valitsuse töö eest vastutab aga peaminister. Prantsusmaa,Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu. · President valitakse rahva poolt. · Presidendivalimised toovad kaasa valitsuse kosseisu muutumise. · President nimetab ametisse peaministri,peab saama parlamendi heakskiidu.
Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. Briti demokraatial oli 1920. aastate alguseks läbitud pikk arengutee. Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki tähtsatel üritustel. Seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga. Tänu valimisõiguse laiendamisele tõusis liberaalide asemele teiseks peamiseks erakonnaks Tööerakond. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastaseks. 1920. aastail saavutasid nad kahel korral võidu parlamendivalimistel ning juhtisid ka valitsust. Kuid enamiku ajast valitsesid riiki siiski konservatiivid. Suurbritannia sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal, kuid see ei tähendanud, et siin oleks kõik rahulik
vähemusrahvuste vahel teravad vastuolud *valimiskünnise puudumine - mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks Näiteks: Itaalia, Venemaa, Saksamaa 9. Mis ülesandeid täitsid Suurbritannias: riigipea, parlament, valitsus? *riigipea - kunungas või kuninganna ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki tähtsatel üritustel *parlament - parlament võttis vastu seadusi *valitsus - valitsus korraldas eesotsas peaministriga seaduste täitmist 10. Iseloomusta Suurbritannia majanduse arengut. Probleemid. Pärast I maailmasõda ei olnud Surbritannia enam maailma juhtiv tööstusriik. Tekkinud oli suur tööpuudus ja koormaks oli ka suur võlg USA-le. Väikeettevõtlustes oli tehnika vananenud ning söe kasutamine energiaallikana oli liiga kulukas. Sellest hoolimata ei läinud Suurbritannial aga kõige kehvemini, kuna tänu impeeriumile veeti sisse odavaid
Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, aga president avaldab tugevat mõju oma seisukohtadega. President vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaarva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. POOLPRESIDENTIALISM Selle puhul peab president parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada.President osaleb või sekkub parlamendi töösse teatud küsimuste lahendamiseks, aga valitsuse töö eest vastutab siiski peaminister. See on nt Prantsusmaal, Islandil, Portugalis, Austrias, Venemaal ja Leedus. Prantsusmaa näitel: president valitakse otse rahva poolt. Alati muutub valitsuse koosseis koos presidendivalimistega. President nim ametisse peaministri, kes valib omakorda ülejäänud ministrid, aga need peavad saama presidendi heakskiidu
juuni 1920 Asutava Kogu poolt. *Hakkas kehtima 21. detsembril 1920. 1933/1934 *Seatakse sisse riigipea institutsioon riigipea on rahva poolt valitav 5 aastaks. *Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, kuhu kuulus 50 liiget., 1937/1938 *EV riigipeaks on president. *President valitakse 6 aastaks. *Riigikogu oli kahekojaline: riigivolikogu 80 saadikut, valis rahvas; riiginõukogu 40 saadikut, osa määras president, osa ameti kaudu, valitakse kutsekodade kudu. *Valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. *Valimisõigus saadi 22 aastasekt, *Valimised olid isikuvalimise., 1992. aasta põhiseadus on tänapäeval kehtiv põhiseadus. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud: ROOSEVELT USA president, koostas New Deal'i, HITLER Saksamaa diktaator 1934-1945, STALIN Nõukogude liidu diktaator, LENIN Rahvakomissaride Nõukogu liider, MUSSOLINI Itaalia peaminister ja diktaator 1922-1943, PÄTS EV riigitegelane, esimene president,
iga kolme aasta tagant, valiti * Seadusandlik võim endiselt ministri määras president erakondade vahel. * Täidesaatev võim oli valitsu- Riigikogul (jätkuvalt ühe- * Rahvalt võeti ära rahva- sel (ministrid ja riigivanem) kojaline). algatuse õigus. * Riigivanem oli peaminister-riigi * Täidesaatev võim valitsusel * Valimisõigus alates 22. esindamine koos peaministriga. eluaastast. * Toimisid KOV-d, vallad. * Erakondade valimine * Laialdased kodanikuõigused – asendati isikute valimisega. võrdsus seaduse ees, isiku-ja * Piirati kodanikuvabadusi korteripuutumatus, usu-ja * Autoritaarne riigikord sõnavabadus, õigus eraomandile jt. 2. Majandusareng
Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. Briti demokraatial oli 1920. Aastate alguseks läbitud pikk arengutee. Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki tähtsatel üritustel. Seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga. Täna valimisõiguste laiendamisele tõusis liberaalide asemele teiseks peamiseks erakonnaks Tööliserakond. Tööliserakondlased muutusid konservatiividele tõsisteks vastasteks. 1920. Aastail saavutasid nad kahel korral võidu parlamendivalimistel ning juhtisid ka valitsust. Kuid enamiku ajast valitsesid riiki siiski konservatiivid. Prantsusmaa Prantsuse majandus arened 1920. Aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma.
Nad käivad koolis koos teiste lastega. Kui nad on oma kooliskäimised lõpetanud, võivad nad ise endale sobiva tegevusala leida. Ainult kõige vanem laps peres saab troonipärijaks. Seadusi koostab Rootsi Kuningriigis ühekojaline parlament Riksdag (Riigipäev). Parlamendivalimisteks esitavad parteid oma saadikukanditaadid, kelle hulgast valib rahvas saadikud parlamenti. Riksdag määrab peaministri ja kinnitab peaministri poolt valitud ministrid. Seadusi viib ellu valitsus eesotsas peaministriga. Valitsus on vastutav Riksdagi ees. Praegune riigipea on kuningas Karl XVI Gustav. Loodus Rootsi loodus on väga mitmekesine, kuna riigi alad ulatuvad välja väga erinevatesse piirkondadesse. Põhjas mäed, lõunas aga liivarannad. Maa jaotub 3 ajaloolis-geograafiliseks piirkonnaks: Norrlandiks, Svealandiks ja Götalandiks. Maa keskosa Svealand on suur
õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Valitsuse liiget süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega lõpevad tema volitused. 13 4.Kokkuvõte Vabariigi Valitsusele kuulub riigis täidesaatev võim.Valitsuses osalevad erinevad ministreeriumid mida juhivad kindlad ministrid. Portfellita ministriks kutsutakse ministrit kellel pole oma ministreeriumi. Koos Peaministriga osaleb Eesti Vabariigi valitsuse töös kolmteist ministrit. Ministrid nimetab ametisse president. Vabariigi Valitsuse õigused kindlaks määratud põhiseaduses. 14 5.Kasutatud kirjandus: http://www.eesti.ee/est/riik/vabariigi_valitsus/ http://www.valitsus.ee/?id=6521 http://www.president.ee/et/vabariik/p6hiseadus.php?gid=81891 15
Riigis kehtestati parlamentaarne riigikord, võeti vastu uus põhiseadus (1946). Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ning keisri õiguseid piirati. Jaapani riigikord hakkas meenutama Suurbritannia oma, mistõttu ta ka Euroopa riikidega sarnases. Kuna Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia, hakkas seadusi vastu võtma kahekojaline parlament, mille liikmed valiti üldiste valimiste teel. Täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas peaministriga. Muu hulgas kuulutas põhiseadus ka seda, et Jaapan ei lahenda enam rahvusvahelisi tüliküsimusi sõjalisel teel. 16. Mis on Jaapani ime? Tänu millele see võimalikuks osutus? Jaapani ime on ühtlasi ka Jaapani majandusime. See on Jaapani majanduse ülikiire(võrreldes teiste arenenud riikidega 2-3 korda kiirem) taastumine ning areng-kasv ning üsna pea oli ta majanduslik suurriik (seda Koera sõja päevil) See osutus võimalikuks tänu sellele, et USA tarnis Jaapanilt sõjatehnikat. 17
kompleks poliitiline sotsialiseerumine õppimisprotsess, mille käigus omandatakse ühiskonna väärtused ja käitumistavad ning teadmised riigi toimimise kohta politseiriik riigivalitsemise viis, milles tähtsustakse ametkondade huve ja eiratakse rahva enamuse tahet poolpresidentalism valitsemisvorm, milles president on seotud täidesaatva võimuga, peab arvestama parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga poolthäälteenamus enamus - mille korral on otsuse langetamisel vaja rohkem poolt- kui vastuhääli populism poliitilise jõu tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga reaalsust arvestamata postmodernism filosoofia vool, milles tänapäeva inimühiskonda iseloomustades tõstetakse esile väärtuste suhtelisust
President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. Presidendile kuulub vetoõigus. Kongressile kuulub ,, rahakoti võim". Rahvas valib parlament ja president -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus Poolpresidentaalne valitsemine - President peab parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada. President osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse teatud kõsimuste lahendamiseks.Valitsuse töö eest vastutab peaminister. President valitakse rahva poolt. Presidendi valimised toovad alati kaasa täidesaatva võimu ehk valitsuse koosseisu muutuse. Peaminister valib ministrid ametisse, kuid peab olema olemas ka presidendi heakskiitmine. President vastutab välis-, kaitse- ja meediapoliitika eest, peaminister sotsiaal- ning majandusküsimuste eest.
häälteenamusega uuesti vastu (USA) d) lihtveto- seda saab ületada, kui tagasilükatud seadus uuesti vastu võetakse · tänapäeval enamasti kvalifitseeritud enamusega ületatav veto · nõrkuseks võib olla diktatuuri teke · seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolud (seadusandlikkus võimul vastaspartei, ei jõua kokkulepeteni) Poolpresidentalism · president peab jagama valitsusjuhi rolli peaministriga · valitsuse töö eest vastutab peaminister, kui president võib sekkuda · rahvas valib nii presidendi kui parlamendi · president ja peaminister tavaliselt samas erakonnas Parlamentalism · põhitunnuseks valitsuse moodustamine · seadusandlik ja täidesaatev pole lahus · parlamendienamus ja valitsus on samade poliitiliste jõudude käes · kohtuvõim on mõlemast lahus · riigipea ehk erapooletu vahevõimu kohustused on
aastani, mil USA võim sai formaalselt heaks kiidetud ja Ida-Samoa anti mereväe käsutusse. Lääne-Samoa okupeeriti 1914.a. Uus-Meremaa poolt. 1947.a. moodustati täidesaatev Riigi Nõukogu, mille liikmeteks olid Uus-Meremaa kõrge Volinik ning kaks Samoa kõrgeimat pealikku. Samoa oli esimene iseseisvunud koloonia Okeaanias, kelle autonoomia saavutati 1962.a. Riigijuhtideks said Tupua Tamases ja Malietoa Tanumafili II, kuid nende võim oli piiratud võrreldes peaministriga. Suurbritanniale sarnanevas parlamentaarses riigisüsteemis kajastusid ka kohalikud eripärad: ainult matai'd (pealikud) sai valida liikmeid 49-liikmelise Fono'sse (parlament) ning alles 1990.a. anti kõigile üle 21- aastastele hääletamisvõimalus, kuid vaid matai võib kandideerida. (Smitz, Farfor, 2006) Iseseisvumise käigus oli Samoa (1977.aastani Lääne-Samoa) sunnitud sõlmima Uus- Meremaaga sõpruslepingu, mille kohaselt endine emamaa esindas Samoad rahvusvahelistes
kaitseseisukord, millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ning suleti mitmed poliitilised organisatsioonid. II põhiseadus: 1934. a. jaanuaris kehtestati uus põhiseadus, mille kohaselt pidi oluliselt laiendatama riigivanema võimupiire, rahva poolt valiti viieks aastaks riigipea, kellel oli õigus panna Riigikogus vastuvõetud seadustele veto ning Riigikogu ennetähtaegselt laiali saata. Täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas peaministriga. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre: korraldajateks K.Päts ja J.Laidoner-tahtsid ennetada vabadussõjalaste võimuletulekut. 1934. aasta 12.märtsil võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla, kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Laidoner sai sõjaväe ülemjuhtatajaks. Vaikiv ajastu algab: elluviijaks oli Kaarel Eenpalu (peaministri asetäitja ja siseminister). 1934. a. sügisel alustasid Päts ja Laidoner oma võimu kindlustamist. 1935. a
annaabi.ee 
