Võim (0)

Võim
Võim on inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele.
Kellegil on teiste üle võimu, kui teised tunnevad ennast kellegist sõltuvana. Mõni inimene või grupp omab otsuse tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Tavaliselt on võim juhil siis kui ta saab tahtlikult teiste käitumist mõjutada ning selle tõttu tunnevad teised ennast temast sõltuvana. Tihti on mõjuvõimsal inimesel mingi eriline talent või erilised teadmised või on ta lähedalt seotud mõne autoriteetse inimesega. Võimu võib leida peaaegu kõikidest inimsuhetest ja ühiskonnasfääridest. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine.
Võimul on tänapäeva kohatult õrnasüdamelises poliitilise korrektsuse maailmas üsna kehv maine. Mõned leiavad, et võimu tuleks jagada, et liiga palju võimu ühe isiku käes on halb ja et võim hakkab pähe. Kuid nõnda räägivad ainult need kes ei oma võimu, seevastu inimesed kellel on võim, teavad et ilma võimuta ei juhtu mitte midagi. Võimu omades aga olete jõud, mis võib maailma muuta.
Võimu meetodid.
Enamasti eristatakse kahte tüüpi võimu meetodit: autoriteeti ja sunni . Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Mõnes mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa mingisuguse karistuse: trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. Kui võim on autoriteetne , kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võim on õigustatud ja tark. Näiteks vanasti alluti
kuningavõimule tihti traditsioonide jõul. Valitsejate perekonnad, kes maad juba sajandeid oli valitsenud, said rahva hulgas ka autoriteeti. Tänapäeval on peaaegu võimatu leida sellist ühiskonda, kus riigivõimus kasutatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi võimu. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod.
Vajadus rakendada sundi tuleb tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada.
Riigi võim.
Riigivõim on ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes.Ning riigivõimul on tänapäeva elus väga tähtis osa. Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadus, koguda makse, kasutada vägivalda ( sissekorra või julgeoleku tagamisesks), riigivõimu otsused on kohustuslikud kõikidele sellel riigil asuvatel inimestel ja on õigus ning kohustus korraldada riigi igapäevaelu.
Mis asi on võim lastele ?
Algkoolieas on võim laste jaoks seotud kindla isikuga . Tõepärane vaade võimule tekib lastel alles pärast 10. eluaastat . 9 ja 10 aastased lapsed seovad valitsust mingi kindla isikuga näiteks presidendi või peaministriga.
Teadmiste kasvades ühiskonnapilt täiustub. Varase lapsepõlve ustav usaldus võimude vastu hakkab kiiresti kahanema . Enamik 4. ja 5. klassi lapsi ei usu enam, et valitsus on õiglane ja inimeste heaolu eest vastutav . Pigem arvatakse, et valitsus on ebaõiglane ja mitte eriti inimeste heaolu eest vastutav. Võimalik, et selline hoiak on tingitud meedia pidevast kriitikast valitsuse ja parlamendi kohta.
Miks on võim kasulik?
Võimu omada on ääretult kasulik. Sünnihetkest peale on meie suurumaks naudinguks see, kui saame oma tahtmist. Vaadake, kuidas vanemad kohale tormavad, kui laps toitu, tähelepanu, lelu või maiustust nõuab. Lapsed on kõige suuremad diktaatorid, sest nemad saavad alati, mida tahavad. Kujutlege, kui tore oleks, kui saaksime nõnda kamandada tervet maailma ja kogu maailm tõttaks teie soove täitma. Aga see pole veel kõik. Lisaks rahulolule ja tundele, et olete teistest tähtsam, juhtub võimust veel mitmesuguseid asju, mida ei saa eirata: rikkus, kõige parem tervis, mida raha eest võim saada, oivalised suured maavaldused, palju reise teistesse maadesse.
Võimu saavutamine.
Võimu saab saavutada mitut moodi. Esiteks demokraatlikult valimiste kaudu, kuid et üldse valimisteni jõuda peab olema suuremat sorti võim, edu. Edu saavutamiseks on seepärast tingimata vaja valida just selline kärjäär, mis tagab üldse võimaluse võimuni jõuda. Alles seejärel tulevad valimised. Kuid demokraatlikus riigis ei valita eluaegseid diktaatoreid või presidente, vaid valitakse valitseja mingiks teatud perioodiks . Demokraatlikud valimised on massilised. Kodaniku ja valja määratlus peab olema nii lai, et see hõlmaks suuremat osa täiskasvanutest elanikest. Ning seejärel peale valimise ja häälte ülelugemist selgub uus riigipea .
Teine võimalus võimule pääseda on olla kellegi pärijaks. See on kõigi monarhiate alustala, et iga kord kui valitseja sureb , on kindlustatud võimu kiire üleminek ning kui uus valitseja alustab oma valitsemist ilma mingisuguse viivituseta, ei jää aega teistel inimestel protestideks ega vaidlusteks uue valitseja suhtes. Raskem on pärimine siis, kui pole toetuda oma kuninglikule verele.
Peaülesanne on valitsejal muidugi võimu hoida, kui on keegi kord võimu saavutanud. Rahvas aga teeb tüli valitsejale seda vähem, mida rohkem nad tunnetavad, et valitsejal on õigus võimul olla.