Demokraatia, diktatuur (1)

Dominioon - Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament , valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus .
Majanduslik Liberalism - Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini.
Maffia - Tänu seadusele millega loodeti vähendada alkoholi tarbimist , hakkasid tegutsema kuritegelikud rühmitused. ning isegi rühmitusteühendused- neid hakatigi nimetama maffiaks.
Propaganda- Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust.
Demokraatlik ühiskond- Sõna demoraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest nagu Demos - rahvas, Kratos -võim. Seega on tegu rahvavõimuga. Enne esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike Eu -s tunduvalt vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige puudutas see valimisõigust. 1918. aastal Suurbritannias võeti vastu seadus mis suurendas valimisõiguslike kodanike arvu.Valimisõiguse said ka naised, kuid alates 30 eluaastast. *Demokraatlikud ja mitte demokraatlikud liikumised -Demokraatlikud liikumised.- Liberalism ja konservatism olid Eu-s juba mõnda aega tuntud. Poliitilisteks erakondadeks tänapäeva mõttes kujunesid need inglismaal 19 sajandil.Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad , nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust.’ Konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Konservatiivid ei tormanud tänu sellele ka midagi muutma . Konservatiivide meelest ei pea riik sekkuma majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Eu maades oma senise mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said juhtivaks paremerakonnad. Sotsialistid - Konservatiivide vastaseks kujunes välja tööliskona huve kaitsvad sotsialistid. Suurbritannias esindas sotsiaaldemokraatliku suuna 20 saj. algul loodud Tööerakkond. Sotsiaal demokraatlikke erakondi nim. pahempoolseteks. Nende arvates tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ning aidata neid kellel raha puudub. Mittedemokraarlikud liikumised.Sõjast vsinud inimesed lootsid et demokraatlikud valitsused suudavad ületada majandusraskused kiiremini ning toovad rahvale heaolu. Kuna heaolu ei tulnud siis paljud pettusid demokraatides. See pettumus oli hea aeg mittedemokraatliku liikumise tekkeks , kes lubasid et juhul kui nad võimule pääsevad löövad korra majja.Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fašistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. Sotsialistide ridadest kasvas välja kommunitlikud juhid, kes pidid tööliskonnast ehitama õnnelikuhomse. Nende meelest oli ajaloo liikuma panevaks jõuks klassivõitlus- vaesed töölised vs. rikkad mõisnikud:D Selles võitlused oli õigus vaestel kasutada kõikki vahendeid: relva abil võim haarata,rikkuritelt vara ära võtmine.
Hirmuvalitsemine oli ka fašistidel ja natsionaalsotsialistidel meelepäraseim riigijuhtimis
viis. Vaenlasteks kelle süül nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõtriigid, reeturitest riigijuhit, võõrad rahvused . Nende meelest tuli kõik vaenlased hävitada et tuua õitseng riiki. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda , lubati neil vabalt tegutseda. See tõi kaasa raskeid tagajärgi.
*Inglismaa, Prantsusmaa, Usa sise ja välis poliitika 1920-30- 1)Inglismaa – toimis põhiseaduslik monarhia , riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes esindas riiki vaid tähtsatel üritustel. Seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas
valitsus koos peaministriga. Valitsuses vahetusid tihti. 2)Prantsusmaa – alates 1870 . aastast kehtis vabariik, demokraatlik kord oli üsna tugev, erinevalt suurbritanniast tegutses seal palju erinevaid parteisid, seega oli prantsusmaa poliitiline elu kirev . Valitsuse eluiga oli tavaliselt lühike. 3)USA – Toimis kaheparteisüsteem. Valitses vabariiklik kord, seadusi võttis vastu kongress ning riigpeaks oli neljaks aastaks valitav president . Juhtivad
erakonnad olid vabariiklik ja demokraatlik partei.
*Diktaktuuride tekke põhjused 30 aastatel- Tänu sellele et pärast esimest maailmasõda ei suutnud demokraatlikud riigid oma probleeme lahendada tekkis rahvas pettumus ning nende võim langes. Seda nime. Demokraatia kriisiks. 1930. Tekkis Eu riikides olukord mis soodustas diktaktuuride võidulepääsu. Kuna demokraatlik kord ei suutnud püsima jääda tuli võimule diktaktuur (1939 )
Iseloomusta diktaktuuri- Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale ise. mitmepartei süsteem ega. võimude lahususe põhimõte. Võistlevad
parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või keelustatud, piirati kodaniku õigusi. Inimese täieliku allutamist riigivõimule põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvide üksikisiku ees. Lihtiinimese eeskujuks pidi olema juht. keda tuli imetleda. Saksamaal oli selleks Hitler , Itaalias Mussolini , NSV- Stalin .Juhikultust pandi teenima kõik mis oli juhiga seotud- tema elulugu, välimus, harjumused.Juhi eluloos rõhutati - päritolu, lapsepõlv, õpingud.Juht toetus parteile. Saksamaal oli see natsionaalsotsialistlik, Itaalias fašistlik, NSV kommud.