50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vedur
Õppematerjali autor
Demokraatia tähendab rahvavõimu(rahvavalitsus, võimul on rahvas). Demokraatia kohta võib õelda, et see on kui ühiskondlikult korraldatud vabadus. Demokraatia võib olla nii otsene(rahvas osaleb otustamises otseselt) kui ka esindusdemokraatia(otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad.). Monarhia- päritava võimuga riik, võim liigub perekonna liinis. Absoluutne monarhia- kogu võim kuulub ühele valitsejale( islami maades nt. Bahrein, Katar, Kuveit). Konstitutsiooniline monarhia- piiratud monarhia, kus valitseja jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga, ning tegutseb põhiseaduse raames(Norra,Rootsi,SB).
Eesti kui parlamentaarne demokraatia Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaaluks. Organisatsioonid on eraldi, kuid loomulikult nad ei tegutse erandatult, vaid hoiavad üksteist oma otsustega kursis ja kontrollivad üksteist, nende tegevus on seotud. Demokraatiale iseloomulik võimude lahusus ehk valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus loob vajaliku
Ühiskonna KT (Riik-mis see on ja kelle heaks töötab ?Mis on demokraatia? Eesti kui parlamentaarne demokraatia) Sõnal riik on kaks tähendust: 1. maa ja ühiskond 2. valitsemisasutuste kogum, mis hõlmab valitsemise ja avaliku võimuga seotud osa ühiskonnast. Riigi ülesandeks on tegutseda sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi tunnus: territoorium- maa-ala, kus riik on ja teistes riikides asuvad saatkondade alad; rahvastik jagatakse etnograafiliseks /põhi- ja vähemusrahvus;
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik.
õigluse edenemist riigis 3)osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrk. 4)kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus 5)esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises ,eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. Demokraatia: valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult, või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia :demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia :demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Demokraatia nurgakivid :põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Monarhia: valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia :valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele
vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus.
(Saudi Araabia) Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia nendes riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb PS raames. · Vabariik päritava võimu asemel, valitav võim. · Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes. · Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks. · Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik. · Siirdeperiood periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele. Eesti kui parlamentaarne demokraatia · Võim mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud võimude lahusus ja tasakaalustus. · Demokraatlik valitsmine: Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. Võim on avalik ja kontrollitav. Võim seisab rahvale võimalikult lähedal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid