Uuendused Eesti ühiskonnas XIX sajandi keskpaigas (0)

Uuendused Eesti ühiskonnas XIX sajandi keskpaigas
Uues talurahvaseadused : 1849. aastal avaldati Liivimaa uus talurahvaseadus , mis korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa- ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid mõisatööst ja said nüüd asuda oma majapidamise korraldamisele. See arendas inimestes majanduslikku arukust ja rahaga ringi käimist. Inimesed otsisid võimalust suurema kasu teenimiseks ja maid hakati otstarbekamalt kasutama, mis võimaldas ka renditalude kruntiajamise mõisnike poolt. Kui talupoegadel kujunes piisavalt raha siis nad sait talud ka päriseks osta. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel töötama palgatöölised e mõisamoonakad. Muretseti paremaid põllutööriistu ja hakati tegema maaparandustöid, põldude väetamist ja sordiaretust. Eestimaal võeti sarnased seadused vastu 1856 . a. Hiljem keelati ka mõisnike kodukariõigus ja tuli lõpetata talude rentimine teotöö eest. 1866. Vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt.
Talude päriseks ostmine : Seaduse kohaselt said mõisnikud müüa maad ükskõik millisele talupojale päriseks. Raha selleks saadi peamiselt linakasvatusest. Kuna vilja hind langes siis oli lina hind püsivalt kõrde. Tervet talu jaksasid korraga välja osta vaid vähesed, enamasti maksti algselt osa hinnast ja ülejäänud kirjutati võlaks. Põhja-Eesti toimus talud päriseks ostmina 15-20aastat hiljem ja seal oli põhiliseks raha allikaks kartulikasvatus. Rajati põllumeeste selts, mis pidi põllupidamist tutvustama.
Laevaehitus ja meresõit: Laevaehitus arenes ja peamiseks laevaehituskeskuseks sai Häädemeeste. Laevadega veeti Riiasse kive ja küttepuid, Peterburi kipsi ja sõideti ka Soome ja Rootsi vahet.Kuna laeva kaptenid orienteerusid pigem meremärkide järgi kutsuti neid metsakapteniteks. Suurt sissetulekut tõi salakaubandus – Soomes vahetati vilja soola vastu. Mitmel pool Eestis asutati merekoole, käidi ka Ameerikas ära.
Mahtra sõda: Põhja-Eesti oli Lõuna-Eestis 15-20 aasta võtta maha jäänud ja see tõttu hakkasid Harju-, Järva- ja Virumaa mõisa talupojad mässama. Kohale toodi sõjaväeosad, kes vastuhakkajaid peksuga karistasid. 2. Juuni hommikul piirasid talupojad Mahtra mõisa sisse, nõudes soldatite kohest lahkumist . Tekkinud sõnavahetus kasvas kiiresti veriseks kokkupõrkeks. Sõjaväljale jäi palju surnuid. Selle käigus sai surma kah Vene armee ohvitser ning talupojad anti kohtu alla.
Väljarändamine: 1863.a kehtestati passiseadus , mis andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse Vene riigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Loodi palju Eesti asundusi. Enamik jäi siiski naaberriikidesse.
Tööstuse ja kaubanduse areng: Vabrikutööstus sai alguse villatöötlemisest. Alustati ka tööd kalevivabrikuga. Suur osa toorainest tuli mõisatest. Suurimaks tööstusettevõtteks oli Narvasse rajatud Kreenholmi manifaktuur, kus töödeldi puuvilla. Kaubandus oli elavam Pärnus ja Tallinnas. Linnaelanike arv kasvas, kuid siiski jäi neile vähetulutoovad tööd. Edukateks peeti neid, kes said hakata vürtspoe omanikuks või iseseisvaks käsitööliseks. Samuti püüdsid eestlased näida sakslastena, neid hakati nimetama kadakasaksalsteks.