Eesti kolme kuningriigi vahel jagatuna(slaid) (0)

Eesti kolme kuningriigi vahel jagatuna
Virge Väli
Kätlin Pihl
Marite Vendel
LÕUNAEESTI POOLA KOOSSEISUS
v
Poola aeg algas kohalikule aadlile suurte lootustega.
v
Kuningas Sigismund Augusti privileegiga kindlustati neile endised
maavaldused, säilitati luteri usk, lubati ametikohad täita sakslastega
ning kinnitati talupoegade pärisorjus.
v
Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses.
v
Peale sõjategevuse lõppemist muutus ka Poola kuninga suhtumine
kohalikku aadlisse.
v
Hakati poolastama, st ametikohad täideti poola või leedu ametnikega,
tühje talusid püüti asustada poola talupoegadega ning suurt tähelepanu
pöörati vastureformatsioonile, st püüetele taastada katoliku usu
mõjuvõim.
LõunaEesti Poola Koosseisus
v
Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mille etteotsa määras kuningas
eluaegse presidendi.
v
Kõrgeim kohalik võim kuulus asehaldurile.
v
Aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav Maapäev, seal osalesid ka
linnade esindajad.
v
Kohut talupoegade üle mõistis eramaal mõisnik, riigimaal staarost.
v
Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal.
v
Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule.
Linnaõigused sai ka Valga.
LõunaEesti Poola Koosseisus
v
Poola ajal pöörati tõsist tähelepanu hariduse edendamisele.
v
Sellega tegeles jesuiitide ordu, mis rajas Tartusse nii
gümnaasiumi kui tõlkide seminari.
v
Jesuiitide koolides õppis ka eestlasi. Kuna jesuiidid õppisid ära
eesti keele, olid nad eestlaste seas päris populaarsed.
v
Neilt ilmus eestikeelseid trükiseid, tuntuim on "Agenda Parva"
(kirikuteenistuse käsiraamat), milles osa palveid on eesti keeles.
PÕHJAEESTI ROOTSI KOOSSEISUS
v
Erinevalt Poola alast oli PõhjaEestis aadli mõjuvõim tunduvalt suurem.
v
Kuigi esialgu oli enamus maast riigi valduses, sundis rahahäda peagi
kuningavõimu oma territooriume aadlikele läänistama ning 1620.
aastaks oli juba 4/5 maast mõisnike käes.
v
Kõrgeimaks võimuks oli kuningat esindav kuberner.
v
Maa oli jagatud seitsmeks linnuselääniks.
v
Riigimõisates valitses foogt, kes oli ühtlasi talurahva kohtunik ja
maksukoguja.
v
Peamiseks maksuks oli algul kümnis, hiljem viljamaks.
PÕHJAEESTI ROOTSI KOOSSEISUS
v
Eramõisates juhtis kogu elu mõisnik.
v
Nagu Poola aladel, oli ka PõhjaEestis talupoja elu eramaadel
raskem kui riigimaadel.
v
Aadli omavalitsust nimetati rüütelkonnaks.
v
Kord aastas käis koos Maapäev, mis arutas kõige tähtsamaid
küsimusi.
v
Kuigi Rootsi kuningad mõistsid korduvalt hukka siinset
pärisorjust, ei soovinud mõisnikud olukorda muuta.
SAAREMAA TAANI VÕIMU ALL
v
MandriEestiga võrreldes olid Saaremaa kannatused väiksemad ning
kuningavõim tugevam.
v
2/3 maast kuulus riigile, hiljem suurendas riigi valdusi reduktsioon e osa
mõisamaade võtmine riigi käsutusse.
v
Kuningat esindas siingi asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks,
mida omakorda juhtisid valitsejad.
v
Teatav võim oli ka talurahva seast valitud kubjastel ja kiltritel.
v
Kohut mõistis vakusekohus, kuhu asehalduri ja kirjutaja kõrval kuulus
ka talupoegade esindajana õiguseleidja.
v
Võrreldes MandriEestiga olid Saaremaa talupoegade elutingimused
paremad ja õigused suuremad.
Aitäh kuulamast