Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed aastatel 2009-2014: Vilja Savisaar-Toomast, Ivari Padar, Indrek Tarand, Siiri Oviir ja Tunne Kelam, Kristiina Ojuland TUNNE KELAM: Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) fraktsioon, juhatuse liige Liige: - Väliskomisjon - Julgeoleku ja kaitse allkomisjon - Delegatsioon Ameerika Ühendriikidega suhtlemiseks KRISTIINA OJULAND: Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, juhatuse liige Liige: - Väliskomisjon - Delegatsioon EL-i-Venemaa parlamentaarses koostöökomisjonis SIIRI OVIIR: Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ALDE), juhatuse liige Aseesimees: - Delegatsioon ELi-Ukraina parlamentaarses koostöökomisjonis Liige: - Tööhõive ja sotsiaalkomisjon - Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon - Delegatsioon Euronesti parlamentaarses assamblees Delegatsioon Delegatsioon Euronesti Parlamentaarses Assamblees Delegatsioon ELi-Ukraina parlamentaarses koostöökomisjonis IVARI PADAR:
on ,et komisjon on Eesti Riigikodus aga USA kongressis on komiteed. Komisjon jaguneb kaheks: Alatine komisjon( keskendub ühele valitsemisalale ning teeb koostööd ministeeriumitega,NT: rahanduskomisjon töötab koos rahandusministeeriumiga) ja Ajutine komisjon( kestab mõned kuud ja lõpetab ametliku rapordi esitamisega, tegelevad erakorraliste ja oluliste probleemide uurimisga.) Valituse mood, põhimõtted ja ülesanded: Peaministri nimetab riigipea. Kaheparteilises parlamentaarses riigis kinnitab riigipea kahekorde valiku tulemusena peaministri, kelleks on valimised võitnud erakonna liider. (NT : Suurbritannia) Mitmeparteilises parlamentaarses riigis peab riigipea läbirääkimisi erakondadega ning võib arvesada avalikkuse seisukohaga. ( NT: Itaalia,Portugal,Hispaania) Ministrid nimetab peaminister peale valimisi. Selleks moodustab ta koalitsiooni ,kuhu kuuluvad mitme erakonna esindajat. Sealt alustatakse läbiräääkimisi ning valitakse ministrid.
Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvidega. Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda. Presidentaalse riigikorralduse puhul on riigipea seotud rohkem täidesaatva võimuga, sest tal on suur vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja probleemide lahendamiseks
viimistleb muudatusettepanekud. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni eettekanded ja otsustatakse, kas jätkata menetlemist(saata 2le lugemisele). Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusettepanekud läbi. Otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu lõpetatakse, või suunatakse 3le lugemisele. Lõpphääletusel parlamendiliikmed hääletavad seaduse poolt või vastu. Valitsuse moodustamise põhimõtteid Parlamentaarses demokraatias on valitsuse kokkupanek keerulisem, sest kõigepealt tuleb leida parlamendile vastuvõetav peaminister(kandidaadi nim riigipea). Kaheparteilises parlamentaarses riigis riigipeal formaalne ül kinnitada kahekordse valiku tulemus. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis on riigipeal rohkem mänguruumi peaministrikandidaadi valimisel, peab läbirääkimisi erakondadega. Ministrite nimetamine on läbirääkimiste küsimus, mida juhib värske peaminister.
Iga võistkond koosneb kolmest väitlejast, kes kõnelevad vooru alguses välja kuulutatud järjekorras. voorude vahel võivad väitlejad oma kõnelemise järjekorda muuta.Väitlus koosneb kümnest osast. Kuus neist on kõned, kus kõneleja saab rääkida ilma, et talle vahele segataks. Ülejäänud neli on ristküsitlused, mille jooksul ühe poole esindaja küsitleb teise poole esindajat. Parlamentaarsed väitlused Parlamentaarses väitluses simuleerivad võistkonnad parlamendi tööd jaatajaid nimetatakse valitsuseks, mille liikmeteks on peaminister ja valitsuse liige, ning eitav võistkond on opositsioon, mille esindajad on opositsiooni liider ja opositsiooni liige. võistkonnas on kaks liiget ning kõneajad on pikemad kui Popperi formaadis. Reeglina antakse parlamentaarsete väitluste teemad kätte 15 minutit enne väitluse algust ning võistkondade ülesandeks on plaan kokku panna oma teadmisi kasutades
lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatuseettepanekud hääletatakse läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse kas eelnõu pannakse lõpphääletusele. Lõpphääletusel parlamendiliikmed hääletavad poolt või vastu. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid. Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad muudatusi esitada fraktsioonid ja alatised komisjonid. 5. Peaministrikandidaadi nimetamine on riigipea ülesanne. Kahepareilises parlamentaarses riigis jääb riigipeale vaid formaalne ülesanne kintitada valiku tulemus. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis jääb riigipeale suurem mänguruum peaministri kandidaadi leidmisel. Ta peab läbirääkimisi erakondadega. Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimisi, mida juhib peaminister. Peaministri taotlus on saavutada häälte ülekaal parlamendis. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteilistevaheliste läbirääkimiste käigus. 6
- Parlament 6. Kuidas toimub seaduseelnõude menetlemine Riigikogus? Eelnõude esimene lugemine – seaduse tutvustamine Teine lugemine – sätete arutelu, muudatuste selgitamine, suunatakse kolmandale lugemisele Kolmas lugemine – esitatakse lõpptekst, läbirääkimised fraktsioonide esindajatega, seaduseelnõu pannakse lõpphääletusele 7. Millal seadus jõustub? – Kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas 8. Nimetage presidendi ülesanded parlamentaarses ja presidentaalses riigis. Parlamentaarses – esindada riiki; kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused; nimetada kõrgeid riigiametnikke; olla riigikaitse kõrgeim juht Presidentaalses – riigipea ja valitsusjuht; nimetab valitsuse liikemed parlamendist sõltumata; tseremooniate läbiviimine 9. Kas Eesti presidendil on suur mõjuvõim? Põhjendage oma seisukohta. – Ei ole, temale kuulub vaid esindusfunktsioon 10. Kas pooldate presidendi otsevalimist? Põhjendage
Millised piirangud on seadlusel võrreldes seadusega? Seadlusega ei saa kehtestada, muuta või tühistada põhiseadust ega ka riigimakse ja riigieelarvet puudutavaid seadusi ning nn 51 poolthääle seadusi. 8.Milline roll on seadusloomes valitsusel, milline presidendil? President juhib riigi valitsust Valitsus: seadusandja ülesanne, enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus ja menetleb parlament 9.Mille poolest erineb võimu delegeerimine kodanikkonnalt valitsusele presidentaalses ja parlamentaarses riigis? Persidentaalne: 2 peamist parteid parlamentaarses: palju parteisid 10.Kumb on parem, kas see, kui minister on oma valdkonna spetsialist, või see, kui ta on poliitik. Põhjendage oma vastust ning tooge mõni näide nii praegusest Eesti Vabariigist. 11.Miks annab Eesti Vabariigi valitsus ametivande Riigikogu ees? Sest nii võetakse vastutust , peab tõotama riigikogu ees, et jääb ustavaks Eesti põhiseaduslikkule korrale ja Eesti vabariigile 12.Kas maavanem on poliitik või ametnik
Kontrolltöö 1. Venemaal on demokraatlik monarhia. Ainuvalitsejal on absoluutne võim, kuid valitseja valitakse demokraatlikul teel ehk rahva poolt. Samuti saavad inimesed ise valida valitsuse, kes hakkab riigielu korraldama. 2. Parlamentaarne vabariik- valitsemisvorm, kus riigipeaks on president, kuid riigipea võib ka puududa. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. Parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. Presidentaalne vabariik- demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president. Minu hinnang: Parlamentaarses vabariigis riigipeal on vaid esindusfunktsioon ning olulisem on parlamendi kanda. Minu arvates selline variant on parem. Presindentaalses vabariigis aga president on kõige tähtsamal kohal ning loeb see, mida tema otsustab. See ei
Kohtud kohtu võim 5. Mitmes võimuharus võib üks ja sama inimene olla ? Ainult ühes 6.Iseloomusta parlamentaarset valitsemiskorraldust. Rahvas valib parlamendi ,parlament president 7.iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust Presidendi valib rahvas ja ka parlament , president oma meeskonna valib äranägemise järgi. Presidendil on palju ülesandeid . Osaleb rahvusvahelistel suhtlemistel. 8.Riigipoliitika keskmes parlamentaarses valitsemiskorralduses on : Parlament ja valitsus 9.Riigipoliitika keskmes presidentaalse valimiskorralduse puhul on: President oma meeskonnaga 10.milliseid riike nim. föderaalriikideks? Kogu oma elu üle on suurem vabadus. Föderaalriigid on näiteks USA, Brasiilia, Kanada, India, Mehhiko. 11.milliseid riike nim. unitaarriikideks ? Kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, ntks. Prantsusmaa ,Suurbritannia,Skandinaavia riigid ning ka Eesti . 12
USA president valitakse iga nelja aasta järel. President juhib riigi valitsust (administratsiooni), täites ise ka peaministri ülesandeid. Depertmangude juhid (meie mõistes ministrid) nimetab ta ametisse ilma Kongressiga (st parlamendiga) läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata. President otsustab ka ministrite tagandamise. Seega on presidendil USA-s palju rohkem vabadust täidesaatva võimu komplekteerimisel kui Eesti-taolises parlamentaarses riigis. Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega, mis lisatakse Kongressi saabuvatele eelnõudele. Lisaks kuulub presidendile vetoõigus õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus tagasi. Kongressile kuulub ,,rahakoti võim'', mis tähendab, et president vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu
S.t kogu valitsuse tagandamist President määrab peaministrikandidaadi ning riigikogu otsustab. Kui on poolt, hakkab see minister moodustama valitsust. Kui vastu, esitab president uue kandidaadi. Mida rohkem on valitsusel parlamendis toetajaid, seda pikem on ta iga. Aitab ka see , kui kõik ministrid kuuluvad samasse erakonda. Kuid erakonnal on vaja selleks vähemalt pool parlamendikohtadest üheparteiline valitsus. Parlamentaarses riigis vahetub valitsus kiiremini kui parlament, sest esinevad valitsuskriisid. Need on erimeelsused valitsuses või valitsuse ja parlamendi vahel. Kõige radikaalsem lahendus on umbusaldushääletus. Kui vähemalt 51 liiget on valitsuse vastu, peab see tagasi astuma. Teine viis on vahetada välja üksikuid ministreid. Valistus: kuni 15 liiget, seda juhib peaminister. Peaminister peab juhtima valitsuse tegevust ning esindama seda
Vähe saadike võib hääletada ja seadus võetakse ainult nende otsuse põhjal vastu) Tähtsamad seadused vajavad aga vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Selliselt juhul peab seaduseelnõu saama vähemalt 51 poolthäält, sest Riigikogus on 101 liiget. ( + Terve Riigikogu võtab otsuse vastu. Kõik Riigikogu liikme ei ole alati kohal.) 14. Kes on Eesti Riigikogu spiiker? Ene Ergmaa. 15. Milline vahe on presidendi võimul presidentaalses ja parlamentaarses Vabariigis? Parlamentaarses Vabariigis on presidendil suur võim parlamendi üle. Rahvas valib riigimehed, kes valivad presidendi. Presidentaalses Vabariigis puudub peaminister. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. 16. Valitsuse moodustamise võimalused. 1. Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine. 2. President nimetab peaministrikandidaadi. 3. Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise. 4. Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse. 5
Täidesaatev võim on tehniliselt valitsuse haru, mis on vastutav täidesaatva poliitika või vastutava poliitika eest. Praktikas, samas, vastutused kalduvad olema sisuliselt laiemad ja samas ka keerulisemad. Täidesaatva võimu liikmed on jaotatud ühel või teisel viisil. Esiteks, erinevus on tõmmatud ,,poliitika" äidesaatvuse ja ,,bürokraatliku" täidesaatvuse vahele. See aga toob esile erinevused poliitikute ja rahvateenrite vahel ja veelgi enam poliitika ja administratsiooni vahel. Parlamentaarses süsteemis poliitiline täidesaatev võin teeb kompromisse valitud poliitikutega. Nende töö on teha poliitikat, kooskõlas muidugi partei poliitikaga ja ideoloogiatega, jälgides selle teostatavust. Ametlik täidesaatev võim saavutab kokkuleppe rahvateenritega, kelle töö on pakkuda nõu ja administeerida poliitikat, subjekteerides nõutud poliitikat neutraalselt ning olles lojaalsed oma ministritele. Poliitiliste nõunike jälgimised ja nõuanded on tavaliselt olulisemadki kui
Parlamendi kaudse kontrolli vormid: parlamenti kuuluvad valitsusparei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritel; ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaase parlamenditöö stiili; Tähtsus kommunikatsiooni kanalina. Kuidas valitsust moodustatakse? Peaministrikandidaadi nimetamine on riigipea ül. Tal tuleb arvestada riigi põhiseaduse, poliitiliste jõudude vahekorraga ning poliitiliste traditsioonidega. Kaheparteilises parlamentaarses riigis (nt UK) jääb riigipeale vaid formaalne ül kinnitada kahekordse valiku tulemus. Valimiskampaania käigus valiv oma peaministrikandidaaid erakond, seejärel annavad ühele või teisele parteile oma hääle kodanikud. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis, kus ühelgi parlamendis esindatud erakonnal pole ülekaalukat enamust, jääb riigipeale suurem mänguruum peaministrikandidaadi leidmisel. (nt Itaalia, Portugal).
Parlamentaarne demokraatia 8. Selgita: Lugemine-Esitlus Riigikogu saalis(nt riigieelarve peab enne Riigikogult kinnitust saamist kohustuslikult läbima kolm lugemist). Toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. Hääletamine- poolt või vastu Seaduseelnõu- ettevlmistatud seadus Riigikogule menetlemiseks Juhtivkomisjon- menetleb seaduseelnõu potsessi 3.2 Täidesaatev võim. Valitsus 1. Kuidas moodustatakse valitsus parlamentaarses, kuidas presidentaalses riigis (oska ka vastavate riikide kohta näiteid tuua)? Parlamentaarses: moodustatakse võimuliitu kavandavate erakondade läbirääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb president valitsuse moodustamise ettepaneku parlamendivalimised võitnud erakonna liidrile. Eesti Presidentaalne(kaks peamist parteid) : rahva poolt valitud president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse Senati poolt. Ameerika Ühendriigid 2
......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President:....................................................................4 TINGIMUSED................................................................................................................ 5
Kas Eesti on demokraatlik riik? Demokraatia on rahva võim, riiki kus võim on rahvakäes, aga inimesi on palju siis valitakse oma riigi esindajad, kes langetavad tähtsamaid otsuseid. Demokraatait võib võtta ka kui ühiskondlikult korraldatud vabadust. Sellise riigikorraga on kõigil võrdsed õigused ja peavad jälgima põhiseadust. Demokraatia iseenesest jaguneb ka veel kaheks erinevaks liigiks: parlamentaarne demokraatia ja presidentaalne demokraatia. Parlamentaarses demokraatias on nii, et rahvas valib parlamendi ning parlament kujundab valitsuse ning valib presidendi. Presidentaalses demokraatias valib rahvas parlamendi ja presidenti ning president nimetab ametisse valitsuse. Eestis valitseb parlamentaarne demokraatia, aga kuna meie elu määrab suures joones keskvalitsuse poliitika oleme me omakorda veel unitaarriik. On ka föderaalriike kus on erinevates maakondades/osariikides on elukorraldus vabam ja erineb teisest.
Eesti riigivorm ja riigikord · Vabariik · Parlamentaarne riigikord · Esindusdemokraatia Võimude lahususe süsteem · Valitsuse ja Riigikogu ülesanded · Mõisted: opositsioon, koalitsioon, valitsuskoalitsioon · Presidendi roll parlamentaarses demokraatias Riigi- ja kodanikukaitse (ptk 1415) · Kes on Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht? · Kaitsevägi ja selle väeliigid, kaitseväe otsene juht · Kaitseliit · KAPO · Üldise sõjaväeteenistuskohustuse tingimused o Kaitseväeteenistuskohustus o Ajateenistuskohustus Eesti majandus (ptk 1620) Eesti majanduse üldised arengusuunad · Avatud majanduse mõiste Eelarve · Mis on eelarve, mis defitsiidiga eelarve?
Ühe parteiline valitsus- sellise valitsuse saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendi kohtadest. Üheparteilist valitsust esineb üsna harva, euroopas on see tavaline vaid Sbr- is. Mitme parteiline ehk koalitsiooni valitsus- selline valitsus arvestab poliitikas erinevaid ühiskondlike huve, kuid samas tekivad niisuguses valitsuses kergemine vastuolud ja see on ebastabiilsem. Selline valitsus moodustatakse teistes euroopa riikides ning ka eestis. Parlamentaarses riigis vahetub valitsus tavaliselt sagedamini, kui parlamendi koosseis, selle põhjuseks on valitsuskriisid. Valitsuskriisi lahendamiseks on kaks võimalust:kas parlamendi umbusaldus valitsusele, selljuhul tuleb valitsusel tagasi astuda, teine võimalus on välja vahetada üksikud ministrid. Valitsuse koosseis- valitsust juhub peaminister(Andrus Ansip-alates 13. aprill 2005)praegu on 46.valitsus. Valisuse liikmeteks on ministrid. Minister saab õiguse ja kohustuse juhtida ministeeriumi tööd.
võtta vastu seadusi. Riigipea peab parlamendis vastu võetud otsuse välja kuulutama. Parlamendi oluline funktsioon on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Lobism ehk kuluaaripoliitika on juurdunud kõikides parlamentides. Lobby parlamendihoone koridor, eesruum, kus istungite vaheajal toimusid olulised vestlused, mis määrasid ära hilisema hääletuse tulemuse. Samuti on parlamendi funktsiooniks järelvalve valitsuse üle. Parlamentaarses riigis saab parlament valitsusele rohkem survet avaldada. Parlamendil on nii otsene kui kaudne kontroll täidesaatva võimu üle. Otsese kontrolli vormid: Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ja seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest
parlamendi suhteid 3) Valitsusel on oma juht 4) Valitsus otsustab kollektiivselt 5) Valitsus on võimalik umbusaldushääletusega maha hääletada ˇ 6)Valitsus moodustatakse parlamendivalmiste tulemuste põhjal, seega valitsust juhivad parteid kel on arvukas esindus parlamendis Pluss: Paindlikkus Miinus: parteide erihuvide domineerimine ERINEVUSED: Parlamentaarses sõltub valitsusjuht valitsusega parlamendi usaldusest ja umbusalduse korral võidakse neid tagandada. Presidentaalse puhul ei saa presidenti umbusaldada. Parlamentaarse korral presidendi valib parlament presidentaalses rahvas. Parlamentaarses ühine või mitmeisikuline täidesaatev võim. Presidentaalses ainuisikluine jaotamata võimuga täidesaatev võim. Presidentaalse puhul on peaminister ja president üks inimene
Politoloogia seminar VII: valimissüsteemid Mis on Eestis oleva (Riigikogu) valimissüsteemi eelised teiste valimissüsteemide ees? Valimissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad rahvaesindusorganite valimised (riigikogu, volikogu). Nii parlamentaarses kui ka presidentaalses riigis valivad hääleõiguslikud inimesed parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne valimissüsteem on vanim ning see on kasutusel USA-s, Suurbritannias, Indias,
Portfellita minister – ei juhi ministeeriumi Peaminister esindav valitsust ja juhib selel tegevust. Valitsuse pädevuse kompetents on väga aliaulatuslik. Ta viib ellu riigi sise ja välis poliitikat, suunab ja kordineerib valitsus asutuste tegevust ning korraldab seaduste täitmist. Valitsus ei anna välja seadusi, ta annab seaduse alusel täitmiseks määrusi ja korraldusi. Neid avaldatakse Riigi Teatajas (RT I seadused;RT II määrused (?) RT III riigikohtu lahendid) Parlamentaarses vabariigis valitsus vajab parlamendi usaldust. Kui parlament ei ole valitsuse tegevusega rahul, võidakse avaldada valitsusele umbusaldus, mille tegajärjel valitsus astub tagasi. Umbusaldust võib avaldada ka üksikule ministrile. President on paljudes riikides riigipea nimetus ja riigipea on täidesaatva riigivõimu kõrgeim ametiisik. Nimetab ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja dipolmaate, sõlmib välisleppinguid jne Riigipea pädevus on riigiti erinev.
MONTESQUIEU 1689-1755 · Võimude lahususe põhimõte : seadusandlik täidesaatev kohtuvõim · Võimud ei tohi koonduda ühe inimese võimu alla; täiendavad üksteist · Ideaalseks riigikorraks parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia. Nt. Inglismaa & ÕB VOLTAIRE 1694-1778 · Valgustatud absolutistlik monarhia: valitseja liit filosoofidega ROUSSEAU 1712-1778 · Ideaalset riigivormi ei leidnudki · Kahtles parlamentaarses demokraatias, kuna kartis et tehakse otsuseid end huvisid arvesse võttes. · Võim peab lähtuma rahvast · Monarhiale eelistas vabariiki FRIEDRICH II SUUR · Preisimaa kuningas · Keelustas riigis piinamised ning deklareeris usuvabadust · Rajas berliini kõlje alla sanssouci lossi, kuhu kutsus haritlasi kogu euroopast · Isa loodud valitsemisaparaati ta ei muutnud · Tal polnud nõunikke · Tema ajal uuendati kogu õiguskorraldus · Fr
Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik ministri õigustes, kelle nimetab 7.aastaks ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 4) EV Riigikogu - vt põhiseadus IV ptk. 8. Kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted.lk.110-115 Valitsus Valitsusele kuulub täidesaatev võim. Valitsuse suhe riigipea ja parlamendiga on riigiti erinev, sõltuvalt sellest, kas on tegemist parlamentaarse või presidentaalse riigiga või hoopiski autokraatliku või totalitaarse riigiga. Kui parlamentaarses riigis on valitsus vastutava parlamendi ees, siis ülejäänud variantidel vastutab valitsus riigipea ees. 1) Valitsuse moodustamine Peaministri nimetamine on riigipea kohus. - Parlamentaarses riigis nimetatakse peaministriks parlamendivalimised võitnud erakonna liider. - poolpresidentaalsetes riikides võib nimetada oma erakonna liidri Peaminister nimetab ametisse ministrid. Parlamentaarses riigis on minister poliitiline juht, kes viib ellu valitsuse (erakonna) poliitilist liini. Et tagada
Praegune Riigikogu koosseis valiti 1999. aasta 7. märtsil. Põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Eesti on parlamentaarne vabariik. See tähendab, et valitsusel peab olema parlamendi usaldus. Presidentaalsetes süsteemides, nagu näiteks Ameerika Ühendriikides, määrab president valitsuse koosseisu. Parlamentaarses riigis on valitsuse moodustamisel määrav jõuvahekord parlamendis. Valitsus on ametis seni, kuni parlament ei avalda talle umbusaldust. Riigikogu tegevus ja töökorraldus on reguleeritud Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Riigikogu kodukorra seaduses ja Riigikogu töökorra seaduses. Kasutatud kirjandus: 1. www.neti.ee/ President ja Riigikogu/........ 2. Mart Laar, Maria Tilk, Eha Hergauk "Ajalugu 5. klassile" Tallinn 1997
piirasid kuningavõimu. 1)1628 õiguste petitstioon ja hiljem abjaskorpus akt parlamenti ei saanud kuningas laiali saata. Inimest ei saa kohtu otsuseta kinni hoida, üle 24 tunni. 2)elanikke ei tohi sundida maksma makse, ega tegema laene, mida pole parlament kinnitanud 3)Parlamenti ei saanud laiali saata 4) Milles vastandusid absolutism ja parlamentaarne monarhia? Too kummagi iseloomustamiseks 2 näidet. Piiramatu kuningavõim, kõik keerles kuninga ümber. Parlamentaarses monarhias pidi kuningas arvestama parlamendiga, valitsejal polnud piiramatut võimu. Millised nimetused kinnistusid alaliste saatkondade töötajatele uusajal? Kes rajas rahvusvahelise õiguse põhimõtted ja millised õigused pidid tema järgi olema saatkonna töötajatel asukohamaal? Erakorraline suursaadik, neid aitavad asjurid. Hugo grotius, 1 saadikul on õigus olla vastuvõetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud.
esinduskogu ja kuningas ei saa üksinda kõike otsustada. 3. Millistele ühiskonnakihtidele tugines absolutistlik valitsemisviis? Millised ühiskonnakihid võisid olla selle valitsemisviisi vastu? Absolutistlik valitsemisviis tugines I-se (nagu näiteks aadlikud ja vaimulikud) seisuse peale ja selle valitsemise vastu oli lihtrahvas, nagu näiteks talupojad. 4. Mille poolest erineb parlamentaarne monarhia absolutismist? Parlamentaarne monarhia erineb absolutismist selle poolest, et Parlamentaarses monarhias piirab kuninga võimu parlament. 5. Hinda kardinal Richelieu rolli Prantsusmaa ajaloos. Põhjenda oma hinnangut. Tal oli oluline roll, sest kuningas Louis XIII andis kõik oma kohustused Richelieule. Louis XIII ei huvitunud valitsemisasjadest ja sellepärast pidi Richelieu tegema peaaegu kõike ja ma arvan, et tal oli väga oluline roll Prantsusmaa ajaloos, kuigi ta ka kuritarvitas oma õigusi, et kuningat kukutada ja saada endale ainuvõimu. 6
Presidentaalne riik- valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimisel; president teeb ettepaneku võitnud erakonna liidrile valitsuse moodustamiseks; president nimetab valitsuse ametisse Valitsuse mudelid- Enamusvalitsus-kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti Vähemusvalitsus-valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendist Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust?-Parlamentaarses riigis täidesaatev võim sõltub parlamendi valimistest Otsuste tegemine Riigikogus ja valitsuses Riigikogus-võetakse vastu seadusi häälte enamusega Valitsuses-otsused sünnivad koalitsioonis 6.Millist rolli täidavad maavalitsus ja maavanem? Maavalitsus-teostab järelvalvet omavalitsuste otsuste üle Maavanem- esindab maakonnas riigi huve, hoolitseb maakonna tasakaalustatud arengu eest ning omavalitsustega koostöö korraldamise eest 7
mitte pärilik monarh. Presidentaalne vabariik - riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Näide: Ameerika Ühendriigid Parlamentaarne vabariik - parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. Näide: Eesti Vabariik Riigi valitsemisviisid: Demokraatia - tähendab rahva võimu. Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia - riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb riigiasjade otsustamises. Näide: Sveits Esindusdemokraatia - riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud
Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone. 19. Parlamentaarse ja presidentaalse valitsemisvormi erinevused? Presidendi roll ühel ja teisel juhul, võimalus panna valitsus tagasi astuma, valitsuse komplekteerimine jne. (vana õpik lk 96-100) Presidentaalse valitsusvormi korral on president nii riigipea kui ka täidesaatva võimu juht. Presidentaalses riigis täidab president valitsusjuhi ehk peaministri rolli. Parlamentaarses valitsusvormis on president erapooletu isik, kellel on eelkõige esinduslik roll. Parlamentaarse riigi president ei saa panna valitsust tagasi astuma. Presidentaalse riigi president saab valitsust tagandada, sest ta on ise valitsuse juht. Parlamentaarses riigis paneb valitsuse kokku valimised võitnud erakonna peaministri kandidaat, kelle määrab ametisse president. Presidentaalses riigis määrab valitsuse president. 20. Ühekojaline ja kahekojaline parlament
Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Valitsuse moodustamine. Riigipea nimetab peaministri kandidaadi. Kaheparteilises demokraatias kinnitab riigipea formaalselt kahekordse valiku tulemuse: algul valib partei oma peaministrikandidaadi, siis valimistel annab rahvas ühele parteile oma hääli rohkem ja riigipea määrab peaministrikandidaadiks võitnud erakonna liidri, kelle kinnitab parlament. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis peab riigipea läbirääkimisi võitnud erakondadega ja arvestab avalikku arvamust Eestis 1999 ja 2003 ei nimetanud riigipea peaministrikandidaadiks võitnud erakonna-Keskerakonna liidrit, vaid arvestas erakondade koostöösuutlikkust. Ministrite nimetamine on peaministri ülesanne, toimuvad poliitilised läbirääkimised. Presidentaalses riigis tulevad ministrid harva parlamendist, parlamentaarses riigis just seal enamasti, aga ministriks oleku ajal peavad loobuma saadikumandaadist.
Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Valitsuse moodustamine. Riigipea nimetab peaministri kandidaadi. Kaheparteilises demokraatias kinnitab riigipea formaalselt kahekordse valiku tulemuse: algul valib partei oma peaministrikandidaadi, siis valimistel annab rahvas ühele parteile oma hääli rohkem ja riigipea määrab peaministrikandidaadiks võitnud erakonna liidri, kelle kinnitab parlament. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis peab riigipea läbirääkimisi võitnud erakondadega ja arvestab avalikku arvamust Eestis 1999 ja 2003 ei nimetanud riigipea peaministrikandidaadiks võitnud erakonna-Keskerakonna liidrit, vaid arvestas erakondade koostöösuutlikkust. Ministrite nimetamine on peaministri ülesanne, toimuvad poliitilised läbirääkimised. Presidentaalses riigis tulevad ministrid harva parlamendist, parlamentaarses riigis just
fraktsioonil ja komisjonil – ning valitsusel. Seega oleme me eelistatumas seisus - mida väiksem parlament, seda rohkem võimalusi on üksikparlamendiliikmel. Mihkel Solvak ”Kakskümmend aastat Riigikogu: kas tööparlamendist kõneparlamendiks?“, RiTo nr 26, 2012 1) Antud artikkel toob välja, et parlamentaarsetes süsteemides domineerib reeglina täidesaatev võim ning tänapäeva stabiilses parlamentaarses demokraatias on parlamendi esitatud eelnõude tõenäosus vastu võetud saada ja mingit valdkonda reguleerima hakata väga väike. Seda näitab ilmekalt joonis nr 4. Valitsuse ja parlamendi eelnõude osakaal esitatud ja vastuvõetud eelnõude seas. Mõtlemapanev on, et Eesti ja Läti on 20 aasta lõikes olnud pidevalt (protsentuaalselt) väga sarnases olukorras. 20 aastat tagasi esitasid
Majanduslikus mõttes oli protsess analoogiline Inglismaaga. Peamine probleem oli killustatud maade koondamine. Skandinaavias oli protsess sotsiaalselt tasakaalustatum, sest see viidi ellu riigi palgal olevate ametnike poolt, vastavalt riiklikele juhtnööridele. Skandinaavias ei tekkinud tarastamise tulemusena suurmaavaldusi (piir 300 aakrit).Maavaldused küll suurenesid, kuid neid ei saa pidada suurmajanditeks. . Rootsi oli parlamentaarses demokraatlikus mõttes arenenud riik. Seal algas arutelu reformide üle juba 18. saj keskpaigas. (www.hot.ee) 1749. aastal võeti Rootsis vastu maade konsolideerumise akt. Riik püüdis sellega oma alamaid veenda, et nad võtaks midagi ette hajali asuvate kruntide kokku vahetamiseks, et nad moodustaksid ühtse maavalduse. Olulisim pööre Rootsi tarastamise protsessis toimus aga 1783. aastal, mil võeti vastu seadus, mis andis õiguse nõuda maade kokkuvahetamist (neile, kes seda soovisid)
olukorrad. Inimvara - on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada. See tähendab ühiskonnas elavate ja töötavate inimeste (tootmis)potentsiaali. Esindusdemokraatia - on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu – ehk siis valimistega. Kõik tänapäeva läänemaailma riigid on mingit tüüpi esindusdemokraatiad; näiteks Suurbritannia on parlamentaarne monarhia ja Eesti on parlamentaarne vabariik. Parlamentaarses riigis valib rahvas oma esindajad ainult parlamenti (näiteks Eestis, Suurbritannias, Rootsis) Osalusdemokraatia – on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid. Osalusdemokraatia peamine ülesanne on tagada kogukonna juhtimise täielik läbipaistvus. Osalusdemokraatia huvides on iga olulise poliitilise küsimuse üle
Parlamenti kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt; ministrid, kes on olnud varem parlamendis toovad valitsusse parlamenditöö stiili Lobism ehk kuluaaripoliitika Vastavalt EV põhiseadusele saadetakse Riigikogu erakorraliselt laiali juhul kui: Ei suudeta kinnitada vabariigi valitsust; ei suudeta vastu võtta riigieelarvet, kui rahvahääletusele pannakse küsimus, millele rahvas ütleb "ei". Täidesaatev võim valitsus: Parlamentaarses riigis sõltub valitsus parlamendist. Vastavalt põhiseadusele määrb vabariigi president 14 päeva jooksul vabariigi valitsuse tagasiastumisest peaministri kandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul riigikogule ettekande tulevase valitsuse perspektiividest, siis Riigikogu hääletab peaministrikandidaadi poolt või vastu. Riigikogult volitused saanuna esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile.
kandja on rahvas. Hääleõiguslike kodanike kaudu teostab rahvas oma suveräänsust ehk iseseisvust."2 Nii see peakski tõepoolest olema, kuid kuidas paistab tegelikkus. Käesolevas uurimuses püüab autor välja tuua kitsaskohad ja seigad, mis peaks tõestama poliitilise reziimi ja vägivalla sidusust. Sügavam tähelepanu on pööratud Eesti iseseisvumisele, kui murdeprotsessiks ühiskonnas, selle mõju, sh. vägivallapoleemika- ja toimetulekule demokraatlik parlamentaarses reziimis. Demokraatia e. jõukus, on oluline poliitiline arengutegur. Püüdleme parema elu poole, soovime omale paremaid asju, mugavusi, millega oleme loonud enesele turvalise tarbimisühiskonna kui sellise. 20.saj. eruoopa ühiskonda iseloomustavad suurtootmine ja -tarbimine, piiride kaotamisega loodud inimeste ja info liikumisvabadus, kapitalism ja jõukus. Kõik ühiskonnad liiguvad madalamalt arenguastmelt kõrgemale, mis väljendub agraarvaldkonnas tööstusesse ja teenindusse
* EI SAA KEHTESTADA, MUUTA VÕI TÜHISTADA RIIGIEELARVET PUUDUTAVAID SEADUSI * EI SAA KEHTESTADA, MUUTA VÕI TÜHISTADA NN 51 POOLTHÄÄLE SEADUST 8.Milline roll on seadusloomes valitsusel, milline presidendil? Valitsus algatab seaduseelnõusid, president aga kuulutab nad välja. President otsustab, kas kuulutada seadus välja või lükata see tagasi. 9.Mille poolest erineb võimu delegeerimine kodanikkonnalt valitsusele presidentaalses ja parlamentaarses riigis? PRESIDENTAALNE RIIK: VALITSUSE NIMETAB PRESIDENT SÕLTUMATA PARLAMENDIST. VALITSUSE LIIKMED VASTUTAVAD PRESIDENDI EES, KES ON ÜHTLASI TÄIDESAATAVA VÕIMU JUHT. PRESIDENT VÕIB AINUISIKULISELT VALITSUSE LIIKMEID TAGANDADA. PARLAMENTAARNE RIIK: VALITSUS MOODUSTATAKSE VÕIMULIITU KAVANDAVATE ERAKONDADE LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSENA.
- Julge olla tark! Julge oma arvamust väljendada! Montesquieu ( 1689-1755 ) - eelistas igale konkreetsele ühiskonnale vastavaid seadusi - toetas võimude lahusust Voltaire ( 1694-1778 ) - pidas monarhiat ideaalseks valitsemisviisiks - suhtus demokraatiasse aasivalt ( nöökivalt ) - uskus, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida Rousseau ( 1712-1778 ) - ei leidnud ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks ( kahtles parlamentaarses demokraatias ) - ideaalne riik sai olla ainult väga väike, kus otsuseid langetab rahvakooslolek - kodanike haridus tagab selle, et suureks kasvanud järglastest saavad omamaa kaitsjad ja isad Valgustatud absolutism absolutism + valgustus( tark rahvas ) ei ole valgustatud absolutism ( tark valitseja, rumal rahvas ) 1. Preisimaa - Friedrich II - Kärpis õukonna kulutusi viiendikuni, palgasõjavägi asendati sõjaväekohustusega ( nekrut ), äärmuslik merkantilismi esindaja. 2
Liitu. Tähtsaks turuks on ka USA ja arenevateks eksporditurgudeks Kagu-Aasia riigid, eelkõige Hiina. Soome suurimad ekspordipartnerid 1999. aastal olid Saksamaa (13,0% kogu Soome ekspordist), Rootsi (10,0%), Suurbritannia (9,1 %), USA (7,9%), Prantsusmaa (5,3%), Holland (4,4%), Venemaa (4,1%), Itaalia (3,8%) ja Eesti (3,0%). 4. Riigikord Soome riigikord on parlamentaarne vabariik. Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus on või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis tavaliselt vaid esindusfunktsioon. Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Parlamentaarses riigis on riigipea maa tseremoniaalne liider, kes sümboliseerib selle ühtsust ja suveräänsust. Ta on auhierarhias kõrgeimal kohal ja tal tuleb täita esindusülesandeid. Tal ei ole tegelikku poliitilist võimu
detsember 1970 • Tõnis Kint (1896–1991) – 23. detsember 1970 – 1. märts 1990 • Heinrich Mark (1911–2004) – 1. märts 1990 – 15. september 1992 • Eesti Vabariigi presidendid • Lennart Georg Meri (1929–2006) – 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 • Arnold Rüütel (1928-) – 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 • Toomas Hendrik Ilves (1953-) – alates 9. oktoobrist 2006 • Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) • Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust • Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi ka riigikaitse kõrgeim juht (PS § 78 p 16) • Vabariigi presidendile kuulub armuandmisõigus (PS §78 p 19) • Armuandmisel ei hinnata tegu tagantjärele ümber, vaid süüdimõistetu vabastatakse karistuse kandmisest pärast Vabariigi Presidendi otsuse jõustumist • Armuandmine eeldab selle individuaalset taotlemist
järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. President juhib riigi valitsust (administratsiooni), täites ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid (meie mõistes ministrid) nimetab ta ametisse ilma Kongressiga (st parlamendiga) läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata. President otsustab ka ministrite tagandamise. Seega on presidendil USA-s palju rohkem vabadust täidesaatva võimu komplekteerimisel kui Eesti-taolises parlamentaarses riigis. Erinev on seegi, et USA-s (ja ka teistes presidentaalsetes riikides) vahetub valitsuse koosseis peale presidendi-, mitte peale parlamendivalimisi. Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega, mis lisatakse Kongressi saabuvatele eelnõudele
Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda siiski seda, et isikutele antud soodustusi üldse ei võiks ära võtta. 27. Riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõte Poliitilise tahte kujunemise protsessis peavad valitsema ausad reeglid. 28. Kohtute sõltumatus Parlamentaarses riigis seisneb kohtuvõimu eripära võimude lahususe ja tasakaalustatuse rakendamisel selles, et erinevalt seadusandlikust ja täidesaatvast võimust on kohtuvõim eraldatud teistest võimudest ja nende mõjusfäärist. Kohtusüsteemi sõltumatus on õigusemõistmise oluline põhimõte, mida tagatakse erinevate õiguslike võtetega. Kõige üldisemal kujul tagab kohtusüsteemi sõltumatuse võimude lahususe põhimõte, mis muudab kohtu sõltumatuks teistest võimuharudest
Sisukord: I Antiikaja demokraatia II Euroopaliku demokraatia ideeline alus III Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid IV Täidesaatev ja kohalik võim parlamentaarses vabariigis V Totalitaarsed reziimid NB! VIVII klass õpib peatükid I, II, III. VIIIIX klass õpib peatükid I, II, III, IV. XXII klass õpib kogu materjali. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi,
Tal on õigus nimetada ametisse ka mitmeid tippametnikke ning nõunikke, kes sageli kuuluvad temaga samasse parteisse. Ametnike hierarhia kõrgeimal astmel on kantsler, kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. Täidesaatva võimu tipptasandil on esindatud nii erakondade huvid (ministrite näol) kui ka ametnikkonna huvid (kantslerite näol). Selline süsteem kehtib ka Eestis. Valitsuse moodustamine parlamentaarses riigis Eesti Vabariigi näitel: 1. Riigikogu uue koosseisu kokkuastumine. 2. Riigipea nimetab valitsusjuhi kandidaadi. 3. Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. 4. Valitsusjuhi kandidatuuri hääletamine parlamendis. 5. Peaminister esitab valitsuse koosseisu presidendile. 6. President nimetab valitsuse ametisse. Praegune Eesti Vabariigi valitsus, mis tuli võimule 5. aprillil 2007: Valitsuskoalitsiooni moodustasid kolm erakonda:
Väljakuulutatatud seadus jõustub peale avaldamist Riigi Teatajas. Seaduste täpsustamiseks ja elluviimiseks antakse välja määrusi (valitsus või omavalitsused), korraldusi, otsuseid, käskkirju ja ettekirjutisi. · Kui Riigikogu koguneda ei saa, siis võib president koos peaministri ja Riigikogu esimehega välja anda seadusi (v.a. 51 pooltäälega) Täidesaatev võim e. valitsus Valitsus viib ellu sise- ja välispoliitikat. Valitsust juhib parlamentaarses riigis peaminister või presidentaalses riigis riigipea. Valitsusse kuuluvad eri valdkondi haldavad ministrid, kes on tavaliselt tegevpoliitikud. Valitsuse moodustamine: 1. Presidentaalne riik · Rahva poolt valitud president nimetab ametisse uue valitsuse koosseisu, mille kinnitab parlament · Valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees, kes on ühtlasi ka valitsuse juht · President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada 2
- Mõisted: istungjärk, Riigikogu juhatus, Riigikogu komisjon, fraktsioon, koalitsioon, opositsioon - Riigikogu ülesanded - Kuidas toimub otsuste vastuvõtmine Riigikogus? - Riigikogu valimised kui tihti toimuvad, kes saavad osaleda, kes saavad kandideerida 5) Vabariigi President (õpik lk 62-64; TV ül 49.-50.) - Põhiseaduse V ptk §-d 77-85 - Presidendi ülesanded; ülesannete erinevus parlamentaarses ja presidentaalses riigis - Presidendivalimiste süsteem Eestis 6) Vabariigi Valitsus (õpik lk 65-69; TV ül 51.-55.) - Põhiseaduse VI ptk §-d 86-101 - Mõisted: üheparteiline valitsus, koalitsioonivalitsus, valitsuskriis, ministeerium, portfellita minister, kantsler, riigikantselei, riigisekretär - Kuidas toimub valitsuse moodustamine? - Valitsuse koosseis: peaminister ja ministrid - Valitsuse ülesanded
Minister on poliitiline figuur, kes peab kaitsma oma erakonna seisukohti Kantsler- ametnike hierarhia kõrgemal tasemel, peab tagama ministeeriumi igapäevatöö Valitsuse moodustamine Peaministrikandidaadi nimetab riigipea- peab arvestama mitmete teguritega, nt põhiseadus · kaheparteilise riigi puhul valib erakond oma peaministrikandidaadi · mitmeparteilise riigi puhul peab riigipea läbirääkimisi erakondadega ja võib arvestada avalikku arvamust · parlamentaarses riigis ei otsusta riigipea üldiselt ise, parteid otsustavad Ministrite nimetamine: · poliitilised läbirääkimised, juhib värske peaminister · saadikumandaadist tuleb ministriks oleku ajal loobuda · parim võimalus üheparteiline enamusvalitsus · paraku pole see aga tihti võimalik, kuna partei ei oma tavaliselt parlamendienamust · tuleb moodustada koalitsioonivalitsus · läbirääkimised kinniste uste taga
annaabi.ee 
