Ühiskonna kontroltöö (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Ei presidendil ega parlamendil ei ole kogu võimutäiust, neid piiravad ja kontrollivad riigivõimu teised harud- kohtuvõim ja keskpank. Võimu kuritarvitamise korral saab ka parlamendi liikmeid, kohtunikke ja presidenti kohtulikule vastutusele võtta. Oluline on vältida võimu koondumist pealinna. Selle vältimiseks on tekkinud omavalitsused, kes seisavad rahvale lähemal ja saavad kiiremini otsuseid teha ning olukorda ja vajadusi hinnata. Piirkondliku ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti. Selliseid riike, kuus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Täpsemalt siis on see pisikeste riikide liit ehk mitu riiki on ühinenud ning igas riigiosas on omad seadused. Föderaalriigid on nt: Saksamaa, USA, Venemaa. Selliseid riike, kus kohaliku elu määrab keskvalitsuse poliitika, nimetatakse unitaarriikideks. Täpsemalt siis annab keskvalitsuse poliitika kohaliku elu suuna kätte. Riiklik ühtsus ei

Ajalugu

2

doc

Ühiskonaõpetus: Demokraatia kontrolltöö kordamine.

Demokraatia tähendab rahvavõimu(rahvavalitsus, võimul on rahvas). Demokraatia kohta võib õelda, et see on kui ühiskondlikult korraldatud vabadus. Demokraatia võib olla nii otsene(rahvas osaleb otustamises otseselt) kui ka esindusdemokraatia(otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad.). Monarhia- päritava võimuga riik, võim liigub perekonna liinis. Absoluutne monarhia- kogu võim kuulub ühele valitsejale( islami maades nt. Bahrein, Katar, Kuveit). Konstitutsiooniline monarhia- piiratud monarhia, kus valitseja jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga, ning tegutseb põhiseaduse raames(Norra,Rootsi,SB). Vabariik- riigipeaks on president kes valitakse 4-5aastaks. Demokraatia on levinuim valitsemiskorraldus, mis saab agluse vabadest üldrahvalikest valimistest, mille tulemusena moodustatakse rahvast esindav võimuorgan. Dem. Riigi esmane tunnus on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. Teine tunnus on demokraatliku valitsuse kindlustamine kindlate põhimõtete j?

Ühiskonnaõpetus

11

doc

Ühiskond

Parlamendi pärusmaaks jääb seadusandlus, valitsuse koosseisu ja poliitikat ta peaaegu ei mõjuta. Seega on presidentaalse riigi kõige olulisem võimuasutus president koos oma meeskonnaga. Presidentaalne valitsemiskord kehtib näiteks USA-s, Venemaal ja Prantsusmaal. Parlamentaarse korraldusega on Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti jpt. Eestis valitseb samuti parlamentaarne demokraatia. Regionaalse ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti suuresti. Niisuguseid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Seda gruppi esindavad näiteks USA, Saksamaa ja Venemaa, neid riike, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, tuntakse kui unitaarriike. Unitaarses ehk ühtses riigis on poliitika paikkondlikud erinevused väiksemad. Unitaarriikide hulka kuuluvad Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia riigid ning ka Eesti.

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Ühiskond. Demokraatia

Demokraatlik valitsemine · Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust. · Riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises, nim. Otseseks demokraatiaks. · Riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad-saadikud, nim. Esindus demonkraatiaks. · Monarhia ­ päritava võimuga riik, ainuisikuline võim. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale. (Saudi Araabia) Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia ­ nendes riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb PS raames. · Vabariik ­ päritava võimu asemel, valitav võim. · Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes. · Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks. · Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik. · Siirdeperiood ­ periood, mil k

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Demokraatlik valitsemine

2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia ­ rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia ­ rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia ­ selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia ­ päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia ­ riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia ­ monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik ­ valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik ­ pole rahva osaluseks niis

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub parlamendile. Eesti riigipea on president Toomas.Hendrik Ilves. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. Järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuseõigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler. Praegu on selles ametis Indrek Teder. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on riigikohus, mis on ühtlasi

Ühiskonnaõpetus

7

rtf

Demokraatlik valitsemine

Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimi

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Riik ja võim

eest 6)poliitika on humaanne, see tähendab, et seab esikohale inimese huvid ning tagab ühiskonnaliikmetele inimväärse elu 7)poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik :valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik :valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale ,kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes; reziim, mida iseloomustab diktatuur. Siirderiik :üleminekuriik ,kus viiakse ellu demokraatlikke diktatuure, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud (Kesk- ja Ida- Euroopa maad 1990.aastail). Siirdeperiood: periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks. Võimude lahusus ja tasakaalustatus: demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku ,täidesaatva ja kohtuvõimu vahel

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)