Majandusajalugu referaat (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majanduseinstituut
Majandusteooria õppetool
Referaat aines „Majandusajalugu“
„TARASTAMISE PÕHIOLEMUS JA SELLE LÄBIVIIMINE INGLISMAA NÄITEL“
Tallinn 2015
18. sajandil muutus maastik oluliselt mitmel pool Euroopas, eriti Inglismaal. Kasutusele võeti uued tulutoovamad talupidamisviisid. Euroop põlluharimine oli juba sajandeid muutumatuna püsinud, kuid 18. sajandil asusid maaomanikud eriti Inglismaal arutama selle üle, kuidas tõhusamalt maad harida ning vilja kasvatada. Uuriti tõuaretust, maaharimist ning viljakasvatust. Üha enam hakkasid talunikud raha teenima , kuna linnad ja tööstust arenes. Töötati välja uued adratüübid ningi 1701. aastal leitati inglise talupidaja poolt välja hobusega veetav külvimasin, mis võimaldas seemneid reas külvata. Tänu eirinevatele süsteemidele tõusis maa viljakus ning uute tõuaretuste juures paranesid loomatõud. Maaiirkondades muutus maastik märgatavalt. Paljudes Inglismaa piirkondades olid kasutusel keskaegsed süsteemid. Enamik külaelanike rentis välja põllusiile ning töötati oma naabritega kõrvuti, see süsteem oli sellepärast hea, et toitis ära maaelanike, kuid kui tekkisid ülejäägid siis neid mindi linna maha müüma, kuigi seda juhtus harva.
Inglismaal arenes kiiresti kapitalistlikud suhted. Suurte maadeavastuste tulemusena nihkusid kaubateed Atlandi ookeanile ning Inglismaa jäi tänu oma geograafilisele asendile nüüdsest tähtsate kaubateede äärde ( Läänemeri -Põhjameri-Atlandi ookean). Kiiresti arenes laevaehitus ja meresõit ning rajati uusi manufaktuure. (www.yle.edu.ee)
Tööstuse arengu tõttu suurenes oluliselt nõudlus lambavilla järele. See omakorda tõi kaasa villahindade tõusu ning lambakasvatuse laienemise. Seepeale hakkasid paljud tulude suurendamisest huvitatud mõisnikud laiendama lambakarjamaid, ajades talupoegadest rentnikud oma taludest välja.
Seda protsessi hakati kutsuma tarastamiseks, kus eraldiseisvate maatükkide ühendamine kas kompensatsiooni kaudu või vägivaldse kokkuleppeta võõrandamisega selle omanikult. Tarastamise peamine eesmärk oli kruntide ühendamine. Kui valdused olid eri piirkondades, liideti need ühtseks tervikuks, et neid oleks praktilisem harida. Tarastamine sai alguse 15. saj Inglismaal ja kestis 19. sajandi keskpaigani. Inglismaal oli tarastamine suuresti vabatahtlik protsess, toimudes kokkuleppe tulemusena. Põhjus, miks kogu protsess venis seisnes selles, et raske oli jõuda kokkuleppele. Suurmaaomanikul tuli kokkulepe saada iga maaomanikuga. Töötati välja kompensatsioonisüsteem, et väikeomanikud loobuksid kasutult seisvatest maatükkidest. 1851. aastaks oli 1/3 Inglismaa haritavast maast jaotatud maavaldusteks, mille suurus oli vähemalt 300 aakrit 1a = 4048 m2 (www.hot.ee)
Maaomanikud otsustasid, et maid saaks tarastatuna märksa efektiivsemalt kasutada. Põldude ümber istutati hekid ja ehitati aiad ning loodi väiksemaid põldusid. Inglise parlamendis ajavahemikus 1759-1801 vastu võetud tarastamisaktid tähendasid ühtlasi ka seda, et senised ühiskarjamaad tarastati. Põllumajandusrevolutsiooni ajal tarastati Inglismaal ühtekokku kolm miljonit hektarit maad. . (www.miksike.ee)
Tarastamine tõi enesega kaasa sotsiaalsete suhete põhjaliku muutumise maapiirkondades. Maal tekkis tööjõu ülejääk , sest lambakasvatuses ei vajatud enam nii palju töökäsi. Osa elatuseta jäänud talupoegadest leidis teenistust rajatavates manufaktuurides ning suurem osa neist vaesus (nn pauperiseerumine ). Vaesunud talupojad rändasid teenistust otsides mööda Inglismaad või muutusid kerjusteks, varasteks ja röövliteks. Riigivõim vastas sellisele ilmingule nn „verise seadusandlusega ”, karistades hulkureid äärmiselt karmilt (nt kõrvade äralõikamine, hukkamine jne). (www.yle.edu.ee)
Paljud senised rentnikud kaotasid oma elatusallika ning olid sunnitud linnadesse kolima. Rikkad maaomanikud elasid oma suurtes maavaldustes uhketes majades . Nende farmid kasvasid üha suuremaks ning mõned maavaldused kujundasid kuulsad maastikuarhitektid, nagu Lancelot Brown, ümber suurteks pargialadeks. Neid muudatusi toetas igati maaomanikest koosnev valitsus. Kuid tavalistele taluinimestele tekitasid need muudatused palju muret. (www.miksike.ee)
Tarastamine tõi enesega kaasa sotsiaalsete suhete põhjaliku muutumise maapiirkondades. Tarastamise tulemusena tekkinud suured maavaldused tekitasid nõudluse täiendava tööjõu järele (süsteemse; kapitalistliku põllumajanduse arendamise võimalus). Olukord muutus 19. sajandi keskpaigas, kui arenenud tehnoloogia hakkas vähendama vajadust töökäte järele. Osa elatuseta jäänud talupoegadest leidis teenistust rajatavates manufaktuurides ning suurem osa neist vaesus (nn pauperiseerumine). Vaesunud talupojad rändasid teenistust otsides mööda Inglismaad või muutusid kerjusteks, varasteks ja röövliteks. Riigivõim vastas sellisele ilmingule nn „verise seadusandlusega”, karistades hulkureid äärmiselt karmilt (nt kõrvade äralõikamine, hukkamine jne). (www.yle.edu.ee)
Skandinaavias hakkasid toimuma tarastamise eripära, samal ajal Inglismaaga hakkas Skandinaavias peale järk- järguline tarastamine, mis oli sotsiaalses mõttes leebem, inimsõbralikum. Majanduslikus mõttes oli protsess analoogiline Inglismaaga. Peamine probleem oli killustatud maade koondamine . Skandinaavias oli protsess sotsiaalselt tasakaalustatum, sest see viidi ellu riigi palgal olevate ametnike poolt, vastavalt riiklikele juhtnööridele. Skandinaavias ei tekkinud tarastamise tulemusena suurmaavaldusi (piir 300 aakrit).Maavaldused küll suurenesid, kuid neid ei saa pidada suurmajanditeks. . Rootsi oli parlamentaarses demokraatlikus mõttes arenenud riik. Seal algas arutelu reformide üle juba 18. saj keskpaigas. (www.hot.ee)
1749. aastal võeti Rootsis vastu maade konsolideerumise akt. Riik püüdis sellega oma alamaid veenda, et nad võtaks midagi ette hajali asuvate kruntide kokku vahetamiseks, et nad moodustaksid ühtse maavalduse. Olulisim pööre Rootsi tarastamise protsessis toimus aga 1783. aastal, mil võeti vastu seadus, mis andis õiguse nõuda maade kokkuvahetamist (neile, kes seda soovisid ). 1727 . aasta seadusega hakati koondama nii talu kui majapidamishooneid ühele krundile . Hoonestatus ülejäänus kruntidelt kadus . Sellest ajast pärineb ka Rootsi praegune maaelanikkonna paigutus . Hooned ei ole jaotunud ühtlaselt, vaid on koondunud suure maavalduse keskmesse. (www.hot.ee)
Kokkuvõtteks oli tarastamine Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal tööstusrevolutsiooni ajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks, mis oli majanduslikus mõttes efektivne, sest kadus maa killustatus ning maa sai kindla omaniku ja seda hakati efektiivsemalt kasutama. Kuid nii roosiline see polnud rentnikele, kes olid sunnitud linnadesse kolima ning kaotasid oma elatusallika, kuna tekkis tööjõu ülejääk. Osad talupoegadest olid sunnitud elatise hankimiseks kolima linnadesse asudes palgatöölisena manufaktuuridesse ja tehastesse. Kuigi skandinaavias võrreldes inglismaaga oli järk-järguline tarastamine, mis oli ühtlasi ka inimsõbralikum ning leebem. Skandinaavias oli protsess tasakaalukam, kuna see viidi ellu riigi palgal olevate ametnike poolt, mitte maaomanike. Tarastamist võib lugeda suurejooneliseks, kuna kiiresti hakkas arenema tööstus ning maad said endale kindlad omanikud .
KASUTATUD KIRJANDUS:

• Majandusajaloo loengukonspekt. Tarastamise olemus
  

http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=majandusajaloo%20loengukonspekt%20tarastamine&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0CB4QFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.hot.ee%2Fealb03%2Fmajandus%2FMajandusajaloo%2520loengukonspekt.doc&ei=uAi5VP2xOIHnasPTgtgK&usg=AFQjCNEXc-vl3xvNtmwQ9ekKfndt0Qn_5g&sig2=J5o-S5JFQgHUeiQqgobEnA&bvm=bv.83829542,d.d2s

• Põllumajandusrevolutsioon 1650 -1800 http://miksike.ee/docs/referaadid2006/pollumajandusrevolutsioon_evelinviks.ht m
  

• Suurbritannia . Varakeskaegne Inglismaa
  

http://www.google.ee/search?rlz=1C1LENP_enEE466EE466&sourceid=chrome&ie=UTF-8&q=tarastamine+inglismaal#q=yle.edu.ee+tarastamine