Presidendi ülesanded parlamentaarse korraga riigis: · Esindusfunktsioonid teeb visiite teistesse riikidesse, pöördub kõnega rahva poole, annab riiklikke autasusid. · Õigus peatada seadusi ja nimetada kõrgeid riigiametnikke. Presidendi ülesanded presidentaalse korraga riigis: · Pädevusse kuuluvad riiklikud tseremooniad. · Juhib valitsuse igapäevast tööd. Presidendi võim on suurem presidentaalse korraga riigis. 10. Millised on EV presidendi ülesanded? 1) Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. 2) Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused. 3) Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmeid. 4) Teha RKle ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetad kohtunikud ja Eesti Panga president. 5) Olla riigikaitse kõrgeim juht. 11. Kuidas valitakse EV president? Kes võib selleks saada? Kõigepealt esitavad Riigikogu liikmed kandidaati. Esitajaid peab olema vähemalt 21, kandidaat peab
Riigikogu esimees : Ene Ergma VALITSUSE MOODUSTAMINE Presidentaalne riik, kaks peamist parteid. Nt Ameerika Ühendriigid : Rahva poolt valitud president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse Senati poolt(parlamentaarne ülemkogu). President on täidesaatva võimu pea ja valitsuse liikmed vastutavad tema ees. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada. Parlamentaarne riik, palju parteisid. Nt Eesti : Valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb President valitsuse moodustamise ettepaneku valimiste võitnud erakonna peale. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. Valitsuse moodustamise üldine põhimõte: et valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus. Et ei hakkaks olema
· Erakonna esimehed: 1994-2004 S. Kallas (praegu auesimees), 2004 A. Ansip · Juhatuse liikmed veel: A. Aas, L. Jänes, U. Kruuse, T. Kõiv, R. Lang, J. Ligi, L. Luik, M. Mälberg, U. Paet, K. Pentus, H. Pevkur, V. Randpere, T. Rõivas, J. Tamkivi · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 31 kohta · Tartu linnavolikogus 17 kohta (49st) · Euroopa Parlamendis 2 kohta · Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse · Maksude alandamine · Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka! Andrus Ansip · okt 1956 sündinud · 1979 TÜ keemia · NLKP, 1988 2. veebr ämma juures · 1992 Yorki ülikool, ärijuhtimine · 1996 raske liiklusavarii · 1998-2004 Tartu linnapea · 2004-2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2005- peaminister · 2007 aasta eurooplane (Financial Times) · Abielus, 3 last Isamaa ja Res Publica Liit · Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001)
Vabariigi valitsus Referaat Koostaja Juss Kärner 9. klass 2008/2009õa Sisukord 1. Sissejuhatus lk2 2. Vabariigi Valitsus lk3 2.1 Ministeeriumid lk4 2.2 Ministeeriumite moodustamine lk5 2.3 Eesti Vabariigi Ministrid lk6 2.4 Valitsuse moodustamine lk7 2.5 Riigikantselei lk8 3. Põhiseadus lk912 4. Kokkuvõte lk13 5. Kasutatud kirjandus lk14
......................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President:....................................................................4 TINGIMUSED................................................................................................................ 5 AMETISSEASTUMISEL.......................................................
rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon 2.Vabariigi president peamised ülesanded, kust tuleb?, kes võib kandideerida? Esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, nimetab ametisse ja vabastab ametist diplomaate, annab riiklikke autasusid ja auastmeid, kuulutab välja RK-s vastuvõetud seadusi, nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrid, kaitseväe juhtkonna ning teised kõrged riigiametnikud, Eesti vastase rünnaku korral kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Presidendi valib ametisse Riigikogu või spetsiaalne valijameeste kogu. Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik Riigikogu liikmed(minim. 21) esitavad kandidaadi, hääletamine Riigikogus, kui 2/3 ei ole poolt tuleb teine hääletusvoor ja kui vaja siis ka kolmas ning kui kandidaat ei saa 68 poolthäält, siis valib presidendi valijatekogu. Kui aga 2/3 on poolt siis kandidaat
*osalusdemokraatia- kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus *eliitdemokraatia- huvide esindamine ja mandaadi valdamine ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS EESTI VASAKPOOLSED: *sotsiaalne õiglus ja võrdsus *ühiskond, kus vahed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured *astmeline tulumaks *põhivastutus kodaniku elujärje eest lasub riigil *haridus, kultuur, tervisehoid, eluase, transport peavad olema kättesaadavad kõigile 1) Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Sven Mikser (EP-s Ivari Padar) 2) Eestimaa Keskerakond: Edgar Savisaar EESTI PAREMPOOLSED: *esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate in. huve *oma toimetuleku eest vastutab in. ise *mitte karistada edukaid kõrgete maksudega *vabadus, konkurents, õigus valikule igas eluvaldkonnas *traditsioonidest lugupidamine 1) Reformierakond: Andrus Ansip (EP-s V.Savisaar-Toomast, EK-s Siim Kallas) 2) Isamaa & Res Publica Liit: Urmas Reinsalu (EP-s Tunne Kelam)
institutsionaalsele aspektile. 7.Avalik teenistus Avalik teenistus on töötamine riigi ametiasutuses, kohalikus omavalitsuses või rahvusvahelises organisatsioonis. 8. Skeem õpikust lk 122 9. Kohtusüsteeme Anglosaksi (USA) õigussüsteem Süü või süütuse üle otsustab 12 juhuslikult valitut vandemeest, kohtunik määrab karistuse Mandri-Euroopa õigussüsteem, Eestis Süü või süütuse otsustab kohtunik ja määrab karistuse 10. Eesti kohtusüsteem 1. astme kohus = Maakohtud ja halduskohtud -> ( apellatsiooni kaebus) (Ringkonnakohus võib nõuda kohtuotsuse uuesti arutamist 1. Astme kohtus) 2. astme kohus = ringkonnakohtud (Tartus ja Tallinnas) -> (kassatsiooni kaebus) 3. astme kohus = riigikohus (Tartu) (uurib kas 1. ja 2. astme kohtutes on protseduurid õigesti läbi viidud.) Lisaks on võimalik edasi kaevata Euroopa kohtusse kelle otsust võib aga ei pea Eesti Riigikohus arvestama. 11. KOV ülesanne
Kõik kommentaarid