Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti vabariigi juhtimine (0)

1 Hindamata
Punktid
President - riigipea on riigi kõrgeim ametiisik . Ülesanded:
  • esindab eesti vab.
  • Nimetab ja vabstab ametist diplomaadidi
  • Kuulutab välja rk valimised
  • Kutsub kokku uue rk
  • Kuulutab välja seadused
  • Annab välja seadusi
  • Algatab ainuisikuliselt PS-i muutmise
  • Määrab PMK
  • Nimetab ja vabastab valitsuse liikmed
  • Esitab kõrgete ametite kandidaadi
  • Riigikohtu esimees- Märt Rask
  • Eesti panga nõukogu esimees-Jaan Männik
  • Riigi kontrolör-Mihkel Oviir
  • Õigus kantsler -Indrek Teder
  • Kaitseväe juhataja-Ants Laaneots
  • Nimetab ametisse eesti panga presidendi- Ardo Hannson
  • Nimetab ametisse kohtunikud (220
  • Annab autasusid ja auastmeid
  • On Eesti riigikaitse juht
  • Teeb ettepaneku sõjalisel seisukorral, erakorralise seisukorra ettepanek
  • Armu andmine
    Vabariigi Valitsus- kõrgeim täidesaatev võim.
    Valitsuse moodustamine
    Eestis vahetub valitsus kahes olukorras:
  • Pärast riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus volitused maha paneb
  • Pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile, seetähendab kogu valitsuse tagandamist
    Ühe parteiline valitsus- sellise valitsuse saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendi kohtadest . Üheparteilist valitsust esineb üsna harva, euroopas on see tavaline vaid Sbr-is.
    Mitme parteiline ehk koalitsiooni valitsus- selline valitsus arvestab poliitikas erinevaid ühiskondlike huve, kuid samas tekivad niisuguses valitsuses kergemine vastuolud ja see on ebastabiilsem. Selline valitsus moodustatakse teistes euroopa riikides ning ka eestis.
    Parlamentaarses riigis vahetub valitsus tavaliselt sagedamini, kui parlamendi koosseis, selle põhjuseks on valitsuskriisid . Valitsuskriisi lahendamiseks on kaks võimalust:kas parlamendi umbusaldus valitsusele, selljuhul tuleb valitsusel tagasi astuda, teine võimalus on välja vahetada üksikud ministrid .
    Valitsuse koosseis- valitsust juhub peaminister (Andrus Ansip -alates 13. aprill 2005)praegu on 46.valitsus.
    Valisuse liikmeteks on ministrid. Minister saab õiguse ja kohustuse juhtida ministeeriumi tööd.
    Ministrid:
  • Haridu- ja teadusminister-Jaak Aaviksoo
  • Justiitsminister- Kristen Michel
  • Kaitseminister -Mart Laar
  • Keskonnaminister- Keit Pentus
  • Kultuuriminister-Rein Lang
  • Majandus-ja kommunikatsiooniminister-Juhan Parts
  • Põllumajandusminister- Helir -Valor Seeder
  • Rahandusminister-Jürgen Ligi
  • Regionaalminister-Siim-Valmar Kiisler
  • Siseminister-Ken- Marti Vaher
  • Sotsiaalminister -Hanno Pevkur
  • Välisminister-Urmas Paet
    Peaminister juhib riiki riigikantsleri kaudu, mid ajuhib riigi sekretär(Heiki Loot ).
    Opositsioon - erakonnad , kes pole valitsusega seotud
    Koalitsiion e. Võimuliit- parteid kelle esindajad kuuluvad valitsuse koosseisu
    Ministeerium- valitsus asutus, mis juhib teatud eluvaldkondi riigis
    Kantsler- ministeeriumi tegev juht kes ei lahku ametist kabinetist lahkumisega.
    Valituse ül.
  • Juhib riigi sise-ja välispoliitikat
  • Juhib valimisasutuste tegemisi
  • Viib ellu RK ja presidendi aktid
  • Koostab seadus eelnõusid
  • Kinnitab ja tühistab välislepingud
  • Koostab riigieelarve
  • Annab välja määrusi ja korraldusi
  • Korraldab suhteid teiste riikidega
  • Kuulutab välja eriolukorra
    Presidendi valimine-
  • Riigikogus valitakse(presidendi kandidaadi saavad esitada 21 erakonda)
  • 3 vooru riigikogus
  • Kui kolm vooru ei andnud presidenti kutsutakse kokku valimiskogu (101 riigikoguliiget ja KOV esindajad=348)
  • Presidendi kandidaat peab olema
  • Sünnijärgne eesti kodanik
  • +40 aastat
  • Kohtulikult karistamata
  • 5 aastaks, 2 ameti aega järjest(max)
  • Annab ameti vande
  • Kuipresident ei täida oma kohustusi siis asendab teda riigi esimees 3 kuud
  • Presidenti saab võtta vastutusele õigus kantsleri ettepanekul, RK koosseisu enamuse nõusolekul
    PRESIDENDID-
  • Konstantin Päts(1938-1940)
  • Lerrart Meri(1992-2001)
  • Arnold Rüütel(2001-2006)
  • Toomas-Hendrik Ilves(2006-...)
  • Eesti vabariigi juhtimine #1 Eesti vabariigi juhtimine #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor roositydruk5 Õppematerjali autor
    President- riigipea on riigi kõrgeim ametiisik. Ülesanded:
    1. esindab eesti vab.
    2. Nimetab ja vabstab ametist diplomaadidi
    3. Kuulutab välja rk valimised
    4. Kutsub kokku uue rk
    5. Kuulutab välja seadused
    6. Annab välja seadusi
    7. Algatab ainuisikuliselt PS-i muutmise

    Sarnased õppematerjalid

    Ühiskonna kordamisküsimused § 2 5-2 7 - Riigikogu
    4
    doc

    Ühiskonna kordamisküsimused § 2.5-2.7 - Riigikogu

    Presidendi ülesanded parlamentaarse korraga riigis: · Esindusfunktsioonid ­ teeb visiite teistesse riikidesse, pöördub kõnega rahva poole, annab riiklikke autasusid. · Õigus peatada seadusi ja nimetada kõrgeid riigiametnikke. Presidendi ülesanded presidentaalse korraga riigis: · Pädevusse kuuluvad riiklikud tseremooniad. · Juhib valitsuse igapäevast tööd. Presidendi võim on suurem presidentaalse korraga riigis. 10. Millised on EV presidendi ülesanded? 1) Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. 2) Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused. 3) Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmeid. 4) Teha RKle ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetad kohtunikud ja Eesti Panga president. 5) Olla riigikaitse kõrgeim juht. 11. Kuidas valitakse EV president? Kes võib selleks saada? Kõigepealt esitavad Riigikogu liikmed kandidaati. Esitajaid peab olema vähemalt 21, kandidaat peab

    Ühiskonnaõpetus
    TÄIDESAATEV VÕIM-VALITSUS
    1
    doc

    TÄIDESAATEV VÕIM. VALITSUS

    Riigikogu esimees : Ene Ergma VALITSUSE MOODUSTAMINE Presidentaalne riik, kaks peamist parteid. Nt Ameerika Ühendriigid : Rahva poolt valitud president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse Senati poolt(parlamentaarne ülemkogu). President on täidesaatva võimu pea ja valitsuse liikmed vastutavad tema ees. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada. Parlamentaarne riik, palju parteisid. Nt Eesti : Valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb President valitsuse moodustamise ettepaneku valimiste võitnud erakonna peale. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. Valitsuse moodustamise üldine põhimõte: et valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus. Et ei hakkaks olema

    Ühiskond
    Ühiskonnaõpetus - poliitika
    33
    doc

    Ühiskonnaõpetus - poliitika

    · Erakonna esimehed: 1994-2004 S. Kallas (praegu auesimees), 2004 ­ A. Ansip · Juhatuse liikmed veel: A. Aas, L. Jänes, U. Kruuse, T. Kõiv, R. Lang, J. Ligi, L. Luik, M. Mälberg, U. Paet, K. Pentus, H. Pevkur, V. Randpere, T. Rõivas, J. Tamkivi · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 31 kohta · Tartu linnavolikogus 17 kohta (49st) · Euroopa Parlamendis 2 kohta · Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse · Maksude alandamine · Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka! Andrus Ansip · okt 1956 sündinud · 1979 TÜ keemia · NLKP, 1988 2. veebr ämma juures · 1992 Yorki ülikool, ärijuhtimine · 1996 raske liiklusavarii · 1998-2004 Tartu linnapea · 2004-2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2005- peaminister · 2007 aasta eurooplane (Financial Times) · Abielus, 3 last Isamaa ja Res Publica Liit · Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001)

    Ühiskonnaõpetus
    Referaat- Vabariigi Valitsus
    15
    doc

    Referaat- Vabariigi Valitsus

    Vabariigi valitsus Referaat Koostaja Juss Kärner 9. klass 2008/2009õa Sisukord 1. Sissejuhatus lk2 2. Vabariigi Valitsus lk3 2.1 Ministeeriumid lk4 2.2 Ministeeriumite moodustamine lk5 2.3 Eesti Vabariigi Ministrid lk6 2.4 Valitsuse moodustamine lk7 2.5 Riigikantselei lk8 3. Põhiseadus lk912 4. Kokkuvõte lk13 5. Kasutatud kirjandus lk14

    Ühiskonnaõpetus
    VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS
    26
    docx

    VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

    ......................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President:....................................................................4 TINGIMUSED................................................................................................................ 5 AMETISSEASTUMISEL.......................................................

    Avalik haldus
    Riikogu ja valitsus
    1
    doc

    Riikogu ja valitsus.

    rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon 2.Vabariigi president ­ peamised ülesanded, kust tuleb?, kes võib kandideerida? Esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, nimetab ametisse ja vabastab ametist diplomaate, annab riiklikke autasusid ja auastmeid, kuulutab välja RK-s vastuvõetud seadusi, nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrid, kaitseväe juhtkonna ning teised kõrged riigiametnikud, Eesti vastase rünnaku korral kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Presidendi valib ametisse Riigikogu või spetsiaalne valijameeste kogu. Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik Riigikogu liikmed(minim. 21) esitavad kandidaadi, hääletamine Riigikogus, kui 2/3 ei ole poolt tuleb teine hääletusvoor ja kui vaja siis ka kolmas ning kui kandidaat ei saa 68 poolthäält, siis valib presidendi valijatekogu. Kui aga 2/3 on poolt siis kandidaat

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonnaõpetus kontrolltöö 12 klass 3-4 peatükk
    5
    docx

    Ühiskonnaõpetus kontrolltöö 12.klass 3-4 peatükk

    *osalusdemokraatia- kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus *eliitdemokraatia- huvide esindamine ja mandaadi valdamine ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS EESTI VASAKPOOLSED: *sotsiaalne õiglus ja võrdsus *ühiskond, kus vahed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured *astmeline tulumaks *põhivastutus kodaniku elujärje eest lasub riigil *haridus, kultuur, tervisehoid, eluase, transport peavad olema kättesaadavad kõigile 1) Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Sven Mikser (EP-s Ivari Padar) 2) Eestimaa Keskerakond: Edgar Savisaar EESTI PAREMPOOLSED: *esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate in. huve *oma toimetuleku eest vastutab in. ise *mitte karistada edukaid kõrgete maksudega *vabadus, konkurents, õigus valikule igas eluvaldkonnas *traditsioonidest lugupidamine 1) Reformierakond: Andrus Ansip (EP-s V.Savisaar-Toomast, EK-s Siim Kallas) 2) Isamaa & Res Publica Liit: Urmas Reinsalu (EP-s Tunne Kelam)

    Ühiskonnaõpetus
    Kordamine Ühiskonna Eksamiks
    4
    docx

    Kordamine Ühiskonna Eksamiks

    institutsionaalsele aspektile. 7.Avalik teenistus Avalik teenistus on töötamine riigi ametiasutuses, kohalikus omavalitsuses või rahvusvahelises organisatsioonis. 8. Skeem õpikust lk 122 9. Kohtusüsteeme Anglosaksi (USA) õigussüsteem Süü või süütuse üle otsustab 12 juhuslikult valitut vandemeest, kohtunik määrab karistuse Mandri-Euroopa õigussüsteem, Eestis Süü või süütuse otsustab kohtunik ja määrab karistuse 10. Eesti kohtusüsteem 1. astme kohus = Maakohtud ja halduskohtud -> ( apellatsiooni kaebus) (Ringkonnakohus võib nõuda kohtuotsuse uuesti arutamist 1. Astme kohtus) 2. astme kohus = ringkonnakohtud (Tartus ja Tallinnas) -> (kassatsiooni kaebus) 3. astme kohus = riigikohus (Tartu) (uurib kas 1. ja 2. astme kohtutes on protseduurid õigesti läbi viidud.) Lisaks on võimalik edasi kaevata Euroopa kohtusse ­ kelle otsust võib aga ei pea Eesti Riigikohus arvestama. 11. KOV ülesanne

    Ühiskond




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun